2-24-6938/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg

26. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-24-6938 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk (e-post: xxx) Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxx) Istung

4. juuni 2024 RESOLUTSIOON

1. Lahutada X ja Y abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx. a Tallinnas.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud ja kostja vastuväited

2-24-6938

1. X esitas 02.05.2024 hagiavalduse Y vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted pool aastat enne hagiavalduse esitamist. Hageja kolis eraldi elama ning tegi kostjale ettepaneku abielu lahutamiseks. Kostja ei soovi abielu lahutada kohtuväliselt. Hageja ei soovi kostjaga abielusuhteid jätkata.

2. Kostjale toimetati kohtukutse kätte 09.05.2024. Kostja taotles 02.06.2024 kohtuistungi edasilükkamist ning põhjendas 03.06.2024 taotlust tööülesannete täitmisega teises linnas. Kohtu pakutud virtuaalse osalemise võimalusele vastas kostja, et viibib sel ajal autoroolis. Kohus jättis kohtuistungi edasilükkamise taotluse rahuldamata.

3. Hageja 04.06.2024 istungil jäi abielu lahutamise nõude juurde ning leidis, et ilma usalduseta ei ole võimalik abielu jätkata. Kostja istungile ei ilmunud ning ilmumata jätmist ei põhjendanud. Kohus rahuldas hageja taotluse asja sisuliseks läbivaatamiseks.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

4. TsMS § 414 lg-s 1 on sätestatud, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohtu hinnangul on asjaolud otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte abielu sõlmiti abielutunnistuse kohaselt xx.xx.xxxx. Hageja on oma hagis ja kohtuistungil piisavalt väljendanud oma seisukohta, mille kohaselt hageja kostjaga abielus olla ei soovi. Kohtu hinnangul nähtub esitatud seisukohtadest, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja abielusuhete taastamist võimalikuks ei pea. Hageja abielusuhete jätkamist ei soovi. Seega on abielu jätkamine võimatu. Abielusuhete jätkamiseks on vaja mõlema abikaasa tahet. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama, kui puudub üksteise suhtes austus ja ühtehoidmise liit. Abielu peaks olema õnne, austuse ja ühtehoidmise liit, kui seda pole, siis pole ka abielu ning selle jätkamine ainult formaalselt paberil kellegi huvides. Tuleb anda pooltele võimalus oma eluga edasi minna ja saada õnnelikuks, olla hoitud ja austatud uues elus.

Kohtu hinnangul nähtub esitatud seisukohtadest, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus rahuldab hagi.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik