3-24-1060/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2024, Tartu Haldusasja number 3-24-1060 Haldusasi Sergei Matvejevi kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Sergei Matvejevi määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. mai 2024. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Sergei Matvejev

RESOLUTSIOON Jätta Sergei Matvejevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. mai 2024. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Sergei Matvejev esitas 7. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles kahju hüvitamist, kuna teda hoiti õigusliku aluseta vangistuses alates 24. juunist 2010. Riigikohus tühistas kaebaja süüdimõistmise 18. mai 2012. a otsusega nr 3-1-1-41-12 ja kaebaja tulnuks vabastada 18. mail 2012. Kahju tekitati ka täisühingule Nardanar. Tartu Halduskohus registreeris kaebuse haldusasjana nr 3-24-430.

2. Kinnipeetav S. Matvejev esitas 3. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles kahju hüvitamist, kuna ta oleks tulnud vabastada 18. mail 2012. Kaebaja viibib alusetult vangistuses alates 24. juunist 2010. Kaebaja ei saanud koopiat Riigikohtu 18. mai 2012. a otsusest nr 3-1-1-41-12. Kaebajat hoiti ebaseaduslikult vangistuses, et ta ei saaks vaidlustada oma laste lapsendamist 2013. aastal. Tartu Halduskohus registreeris kaebuse haldusasjana nr 3-24-1060.

3. Tartu Halduskohus liitis 9. mai 2024. a määrusega kohtuasjad nr 3-24-430 ja nr 3-24-1060, jättes kohtuasja numbriks 3-24-1060. Sama määrusega halduskohus tagastas S. Matvejevi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kriminaalasjas nr 1-10-15779 tühistas Riigikohus 18. mai

2012. a otsusega nr 3-1-1-41-12 Viru Maakohtu 17. mai 2011. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 2. detsembri 2011. a otsuse ning saatis asja uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Viru Maakohus mõistis seejärel kaebaja süüdi 16. detsembri 2013. a otsusega, mis jõustus 9. juunil 2014. Kaebaja esitas kahju hüvitamise nõude süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. HKMS § 4 lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb teistsuguse menetluskorra ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) ja kaebaja nõude lahendamine on maakohtu pädevuses. Kohus ei selgita kaebajale täpsemalt kahju hüvitamise nõude esitamise ja lahendamise korda, kuna kohtud on seda juba korduvalt teinud varasemates määrustes.

4. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ei nõustu Tartu Halduskohtu 9. mai 2024. a määrusega ja leiab, et määrus on ebaseaduslik ja alusetu. Kaebaja leiab, et halduskohus tuvastas ebaõigesti kaebuse eseme. Kaebaja leiab, et ainult vangla on süüdi selles, et teda ei vabastatud pärast Riigikohtu poolt tehtud otsust nr 3-1-1-41-

12. Kaebaja nõuab 40 miljonit eurot just vangla käest riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg

1 alusel. Vanglaametnikud andsid kaebajale Riigikohtu 18. mai 2012. a otsuse ja eemaldasid seejärel selle tõendi kriminaalasja toimiku elektroonsest ja paberversioonist. Sellepärast jäeti kaebaja alusetult vabadusest ilma vähemalt 10 aastaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu määruskaebus rahuldamisele.

6. Kaebaja taotles halduskohtult kahju hüvitamist selle eest, et temalt võeti vabadus pärast Riigikohtu 18. mai 2012. a otsust. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse, leides, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

7. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses leiab kaebaja, et tema esitas kaebuse vangla vastu RVastS § 17 lg 1 alusel, kuna vangla ei vabastanud teda pärast Riigikohtu otsuse tegemist. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

8. Pärast Riigikohtu 18. mai 2012. a otsust jätkus kriminaalasja menetlus Viru Maakohtus. Viru Maakohus mõistis kaebaja süüdi 16. detsembri 2013. a otsusega. Vanglas viibis kaebaja

9. juunil 2014 jõustunud Viru Maakohtu otsuse alusel. Halduskohus viitas vaidlustatavas määruses õigesti, et halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikes suhetes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei ole ette näinud teistsugust menetluskorda. Antud juhul on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus ja kord ette nähtud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS), mis on riigivastutuse seaduse suhtes eriseaduseks (SKHS § 4). Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes SKHS-s sätestatud juhul (SKHS § 1 lg 3). See tähendab, et kui kaebaja soovib kahju hüvitamist seoses kriminaalasjas vabaduse võtmisega, tuleb tal järgida SKHS-is sätestatut.

9. SKHS § 12 järgi hüvitatakse kahju isiku kirjaliku taotluse alusel. Kahju hüvitamise korda kriminaalasja kohtueelses menetluses ja väärteoasja kohtuvälises menetluses reguleerivad SKHS §-d 14–17. Esmalt lahendab taotluse kahju hüvitamiseks kriminaalmenetluses prokuratuur. Kui prokuratuur jätab taotluse (osaliselt) rahuldamata või läbi vaatamata, võib SKHS § 16 lg 1 järgi esitada kaebuse Riigiprokuratuurile ning vajaduse korral on Riigiprokuratuuri määrust võimalik SKHS § 17 lg 1 alusel vaidlustada maakohtus. Kahju hüvitamise korda kohtumenetluses reguleerivad SKHS § 18-21 ja taotlus kahju hüvitamiseks esitatakse maakohtule, maakohtu otsustust saab vaidlustada ringkonnakohtus. 10. Eeltoodut arvestades ei kuulu süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse ning halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti. Ringkonnakohus jätab S. Matvejevi määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)