2-21-15317/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-15317

Tsiviilasi

Hagihind

LVM Kinnisvara Tallinn OÜ hagi K. K. vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes

7641,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: LMV Kinnisvara Tallinn OÜ (registrikood 12060817)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marko Pilv

Kostja: K. K. (isikukood XXX)

Kostja esindaja: vandeadvokaat Helvia Räägel

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalesid

10.10.2023.a, edasi kirjalik menetlus

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pilv

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et LVM Kinnisvara Tallinn OÜ-l on õigus 10.11.2020.a K. K.iga sõlmitud

maaklerteenuste lepingu alusel maakleritasule ja kõrvalnõuetele kokku summas

8062,99 eurot ja tuvastada, et LVM Kinnisvara Tallinn OÜ maaklertasu ja

kõrvalnõuete nõue K. K.i vastu on täielikult rahuldatud.

3. Menetluskulud jätta K. K.i kanda.

4. Välja mõista K. K.ilt LVM Kinnisvara Tallinn OÜ kasuks menetluskulu summas

2389,35 eurot.

5. Välja mõista K. K.ilt LVM Kinnisvara Tallinn OÜ kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2389,35 eurot) menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

1 (8)

ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. LVM Kinnisvara Tallinn OÜ esitas kohtule hagi K. K.i vastu 10.11.2020.a lepingust

tuleneva tasu 6375 euro, viivise 114,58 euro, kahju hüvitise 594 euro ja täiendava viivise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.11.2020.a lepingu kostja

korteriomandile asukohaga xxx ostja leidmiseks ja müügilepingu vahendamiseks. Lepingu

eesmärgi saavutamisel, s.t juhul, kui kostja sõlmis hageja leitud ja osutatud ostjaga objekti

müügilepingu, tekkis hagejal õigus tasule suuruses, mis võrdub 2,5%-ga vara müügihinnast

müügilepingu sõlmimise päeval. 02.07.2021.a edastas hageja kostjale arve nr 2107005

osutatud teenuste eest summas 6375 eurot. Kostja on arvele vastu vaielnud ega ole hagejale

lepingujärgset tasu maksnud. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kahju hüvitis summas

594 eurot professionaalsele õigusabile tehtud kulu. Lisaks lepingujärgsele tasule võlgneb

kostja hagejale hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisena 114,58

eurot. Hageja palub kohtul kooskõlas TsMS §-ga 367 mõista kostjalt välja viivis alates hagi

esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. 23.03.2023.a hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub

hageja tuvastada, et tal on õigus maaklerteenuselepingu alusel maaklertasule ja

kõrvalnõuetele summas 8062,99 eurot. Nõude põhjenduse kohaselt on antud asjas

04.01.2022.a tagaseljaotsuse täitmisega laekunud kohtutäituri arveldusarvele 8578,99 eurot,

mille arvelt rahuldas kohtutäitur hageja põhinõude summas 6375 eurot, kahju hüvitise

summas 594 eurot, viivise summas 114,58 eurot ja menetluskulud summas 817,50 eurot ja

viivised summas 161,91 eurot perioodi 30.09.2021.a kuni 13.01.2022.a eest. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et nõue on alusetu. Korteri müügiga tegelesid

paralleelselt nii kostja kui ka hageja. Kostja avaldas korteri müügikuulutuse portaalis

City24.ee juba 15.10.2020.a ja jätkas kuulutuse uuendamist järjepidevalt kuni korteri

võõrandamiseni 07.04.2021.a. Praegusel juhul on aga tekkinud olukord, kus korteri ostnud

isik pöördus nii maakleri, kui ka kostja poole ning müügilepingu sõlmimiseni viis kostja

poole pöördumine ja kostja tegevus lepingu ettevalmistamisel, kuid hageja nõuab

(põhjendamatult) maakleritasu. Kostja väidetel sõlmiti korteri müügileping kostja enda

müügitegevuse ja sellele järgnenud lepingueelsete läbirääkimiste tulemusel. Kostja on

seisukohal, et kuivõrd hagejal ei ole õigust kostjalt maakleritasu nõuda, oli kostja

kohtuväliselt väljendatud keeldumine põhjendatud ja hageja kahju hüvitamise nõue on

alusetu. Kuna hagejal ei ole õigust nõuda maakleritasu, siis ei ole tal õigust nõuda ka viivist,

kostja palub viivise nõude jätta rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

2 (8)

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal

kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu

29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg

7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja

vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud

15.11.2021.a kohtumääruses (dtl 51-53).

5. Vaidlus puudub, et 10.11.2020.a on hageja ja kostja vahel sõlmitud maaklerteenuste

leping nr 10.11.20-PM1 korteriomandi asukohaga xxx müügilepingu sõlmimise

vahendamiseks (dtl 8-9). Samuti ei ole vaidlust kinnisasja müügihinna, s.o 255 000

euro osas (dtl 8). Pooled on erimeelt selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale

02.07.2021.a arve nr. 2107005 alusel maakleritasu summas 6375 eurot (dtl 29).

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 lg 1 kohaselt kohustub maaklerilepinguga üks isik

(maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda

isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja

aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).

7. VÕS § 664 lg 1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise

või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest ja lg 2 kohaselt kui maaklerilepingu

kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust

tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka

juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu.

8. Riigikohus on 30.10.2019.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-18-1521 punktis 11

selgitanud, et maaklerileping on oma olemuselt tasuline leping. Maakleri kohustused

võivad VÕS § 658 lg 1 mõttes piirduda sellega, et ta osutab käsundiandja võimalusele

kolmanda isikuga leping sõlmida. Maakleritasu on maakleril VÕS § 664 lg 1 järgi

õigus saada alates tema osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Tasunõuet ei

mõjuta VÕS § 664 lg 3 järgi ka see, kui leping sõlmitakse pärast maaklerilepingu

lõppemist (vt ka Riigikohtu 13. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-13, p-

d 18‒19).

9. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2 kohaselt võttis hageja lepingu eesmärgi

saavutamiseks kohustuse pakkuda vara avalikult müügiks ja teha sellekohast reklaami,

näidata vara võimalikele ostjatele, korraldada poolte soovil müügilepinguga seotud

asjaajamise. Lepingu punkt 5 kohaselt kostja maksab ülesande täitmise eest tasu 2,5 %

müügihinnast (sh käibemaks) vara müügilepingu sõlmimise päeval (dtl 8).

10. Lepingu punkt 7 järgi jõustub leping poolte allakirjutamise päevast ja on sõlmitud

tähtajaga 4 kuud. Kui käesoleva lepingu tähtpäeva saabudes ei ole kumbki pool teisele

poolele teatanud oma soovist leping lõpetada, pikeneb käesolev leping samadel

tingimustel sama pikaks tähtajaks. Kord juba pikenenud leping pikeneb samadel

tingimustel. Käesolevat lepingut võib muuta või lõpetada ennetähtaegselt ainult poolte

kirjalikul kokkuleppel (dtl 9).

11. Puudub vaidlus, et 07.04.2021.a kinnistamisavalduse alusel kanti eelpool nimetatud

korteri omanikuna kinnisturaamatusse T. Ž. (dtl 16-28).

3 (8)

12. Kostja leiab, et käesoleval juhul tegelesid korteri müügiga paralleelselt nii kostja kui

ka hageja. Kostja on arvamusel, et müügilepingu sõlmimiseni viis kostjapoolne

pöördumine ja kostja tegevus lepingu ettevalmistamisel.

13. Kohus vastava kostja käsitlusega ei nõustu ning seda järgnevatel põhjendustel.

14. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et 21.03.2021.a saatis T. Ž. hageja maaklerile

päringu, millises soovis kokku leppida aja korteri ülevaatamiseks. Sellele päringule

vastas hageja maakler, et korteri hind on 235 000 eurot, millele lisandub maa-alune

parkimiskoht ja panipaik, kuna neid eraldi müüa ei saa (dtl 10). Samuti toimus

23.03.2021.a kell 14:00 hageja maakleri juuresolekul nimetatud ostjale korteri

näitamine (dtl 68-72).

15. Koheselt pärast seda on kostja saatnud hagejale 25.03.2021.a e-kirja avaldades soovi

lõpetada poolte vahel sõlmitud maaklerleping alates 25.03.2021.a (dtl 11).

16. Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et hageja on tõendanud, et ta on

vahendanud kostjale korteri ostja vastavalt maaklerteenuste lepingu punktis 1

kokkulepitule (dtl 8). Asjaolu, et T. Ž. omandas kostja korteri pärast maaklerteenuste

lepingu lõppemist ei tähenda, et hagejal puudub alus tasu saamiseks. Sellekohane

kostja väide on alusetu. VÕS § 664 lg 3 kohaselt maakleri õigust maakleritasule ei

mõjuta asjaolu, et vahendatud või osutatud leping sõlmitakse või sellest tulenev

kohustus täidetakse pärast maaklerilepingu lõppemist (vaata selles osas ka käesoleva

kohtuotsuse punkt 8).

17. Ka kohtule kostja poolt esitatud T. Ž. 10.02.2022.a e-kirjast tuleneb, et ostja leidis

kostja korteri hageja kuulutuse vahendusel (dtl 73).

18. Kostja väide selle kohta, et lepingu punkt 7 kohaselt sõlmiti leping 4 kuuks ja kostja

on väidetavalt hagejale teatanud enne tähtaja saabumist lepingu lõpetamisest, ei ole

kooskõlas kohtule esitatud tõenditega. Vastupidi, kostja enda poolt kohtule esitatud e-

kirjavahetusest tuleneb, et leping jätkus ning hageja on aktiivselt kostja korteri

müügitehingu vahendamisega tegelenud (dtl 68-72). Kui leping oleks lõppenud nagu

väidab kostja, poleks kostja hagejaga osundatud e-kirju vahetanud ega ka

võimaldanud hagejal ostuhuvilistega suhelda. Veelgi enam, kostja on hageja

22.03.2021.a e-kirjale, millises on hageja avaldanud, et kui homse huvilisega ei jõua

tehingusse, siis jääb kokkulepe, et saan mitteaktiivselt pakkuda Tobiase 11

vahendustasuga 2,5 %, samal päeval vastanud, et kokkulepe on endiselt jõus (dtl 68).

19. Kostja on esitanud ka vastuväite, et hageja panus oli üksnes korteri ülevaatamise aja

kokkuleppimine, mistõttu on tasu nõue alusetu. Kohus kostja väitega ei nõustu ning

samuti pole see kooskõlas kohtu ette toodud tõenditega. Tõendatud on, et hageja on

teostanud professionaalsed fotod kostja korterist, selgitanud välja korteriga seotud

kõrvalkuludega seonduva (dtl 12), avaldanud müügikuulutuse portaalis City24 (dtl

10), suhelnud ostuhuvilistega, kuna kohtule esitatust nähtub, et hageja on suhelnud

mitme huvilisega, sest 22.03.2021.a e-kiri kostjale kannab pealkirja „Uus huviline!“ ja

selles on hageja märkinud, et „viimast huvilist ei saa kätte, seega ma pigem arvan, et

ta ei soovi osta ja kui nüüd homse huvilisega ei jõua tehingusse, siis jääb kokkulepe, et

saan mitteaktiivselt pakkuda Tobiase 11 ja vahendustasu on 2,5 % (dtl 68). Samuti on

hageja kooskõlastanud kostja ning ostuhuvilisega korteri ülevaatamise aegu ning

tutvustanud korterit huvilisele, kellega müügitehing ka hiljem sõlmiti. Seega leiti

kostja korterile ostja hageja vahendustöö tulemusena ning maakleritasu saamise

tingimused on täidetud. Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt välja toodud

4 (8)

kinnisasja müügihinda, siis on kostjal kohustus tasuda pooltevahelise lepingu punktis

5 kokkulepitud vahendustasu summas 6375 eurot (dtl 8).

20. Hageja esitas kostja vastu ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude summas

594 eurot seoses kostjale käesoleva tsiviilasja kohtueelses menetluses nõude

esitamisega. Hageja põhjendab, et õigusabi kasutamine oli vajalik ja põhjendatud,

kuna kostja jättis tasumata pooltevahelise lepingu alusel maksmisele kuuluva summa

ja hagejal ei õnnestunud selle summa tasumise osas kostjaga kokkuleppele jõuda.

Kostja palub jätta hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamata, kuivõrd hagejal pole

õigust maakleritasu nõuda. Kulu suuruse osas ei ole kostja etteheiteid esitanud.

21. Kohus nõustub hagejaga, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS §

115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad.

22. Riigikohus on 09.02.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-138-10 punktis 29

selgitanud, et kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele

läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda

kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt

mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse

staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal

kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Sama seisukohta on Riigikohus korduvalt

kinnitanud kohtuasjades nr 3-2-1-84-14 punktis 24 ja nr 3-2-1-19-13 punktis 11.

23. Kohtule esitatu kohaselt on hageja esindaja koostanud kostjale 02.07.2021.a

nõudekirja maaklertasu võlgnevuse tasumiseks ning suhelnud selles osas kostjaga (dtl

31-32, 33-36). Arvel kajastub kolme tunni ja 18 minuti töö, vandeadvokaadi tunnitasu

määraks on 150 eurot, kokku koos käibemaksuga 594 eurot (t/l 37). Kohus peab

põhjendatuks õigusabi kasutamist olukorras, kus lepingu täitmisel on tekkinud

erimeelsused käsundiandjaga. Samuti on kohtu arvates viidatud kulu proportsioonis

kohtule esitatuga: nõude asjaoludega tutvumine, nõudekirja koostamine ning

seisukoha ja vastuväidete esitamine vastaspoole esitatu suhtes. Eeltoodust tulenevalt

peab kohus hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõuet summas 594 eurot

põhjendatuks.

24. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 114,58 eurot kostjale esitatud arve

tasumisega viivitamise eest perioodil 10.07.2021.a kuni 29.09.2021.a ja viivise

kogunõudelt summas 6969 eurot (6375 + 594) väljamõistmist alates hagi esitamisest

kuni kohustuse täitmiseni.

25. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

26. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

27. Kostja on seisukohal, et kuna hagejal pole õigust maaklertasu nõuda, siis ei ole tal ka

õigus viivist nõuda. Kostja sisulisi vastuväiteid viivise nõudele, suurusele ega

arvutuskäigule ei esitanud, viivise vähendamist ei taotlenud. Kohus saab viivist

5 (8)

vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel (vaata selles osas Riigikohtu

23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-112-16 punkt 20).

28. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude tervikuna, tuleb ka viivise nõue rahuldada, sest

kostja on viivitanud nõude täitmisega.

29. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele maakleritasu summas 6375 eurot, kahju hüvitis summas 594 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis summas 114,58 eurot ning viivis 6969 eurolt alates

30.09.2021.a kuni kohustuse täitmiseni.

30. Kooskõlas TsMS § 368 lg 1 võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või

puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

31. Kuivõrd antud asjas on täidetud hageja nõue Harju Maakohtu 04.01.2022.a

tagaseljaotsuse täitmisega kogusummas 8062,99 eurot, millest põhivõlg 6969 eurot,

viivis nõudelt 6375 eurot perioodi 10.07.2021.a kuni 29.09.2021.a eest summas

114,58 eurot ja viivis nõudelt 6969 eurot perioodi 30.09.2021.a kuni 13.01.2022.a eest

161,91 eurot ning menetluskulu summas 817,50 eurot, millest riigilõiv summas 475

eurot ja esindaja kulu summas 342,50 eurot, siis tuleb tuvastada, et hagejal on õigus

eelpool nimetatud summas maaklertasule ja kõrvalnõuetele (dtl 80).

32. Samuti on hagejal õigus rahuldatud menetluskuludele kogusummas 817,50 eurot,

kuivõrd tegemist on põhjendatud kuluga vastavalt TsMS § 138 lg 2 ja § 144 p 1.

Esindaja tasu summas 342,50 eurot 2 tunni ja 15 minuti osas on mõistlik ja kooskõlas

kohtule esitatuga, samuti on vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 150 eurot kooskõlas

kohtupraktiga.

33. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid

hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid

lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

34. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 7641,10

eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

35. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS §

174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

36. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 3551,20 eurot (km-ta).

Summa sisaldab nii riigilõivu kui ka esindajakulusid alates hagi kohtule esitamisest.

37. Harju Maakohtu 04.01.2022.a tagaseljaotsusega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud summas 817,50 eurot, s.o tasutud riigilõiv 475 eurot ja esindaja

kulu 342,50 eurot. Kohtutäitur on täitnud tagaseljaotsuse ning 817,50 eurot hagejale

üle kandnud. Kuivõrd hagejale on juba kohtutäituri vahendusel kuni 04.01.2022.a

kestnud menetluskulud hüvitatud ning tegemist on põhjendatud kuluga, mille õigust

on kohus tuvastanud, siis hindab ja mõistab kohus käesoleva kohtuotsusega välja

üksnes need kulud, mis on esitatud peale kaja esitamist ning menetluse taastamist.

38. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 160 eurot ja 180 eurot (km-ta). Kohtule

esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: esialgse kaja ja

6 (8)

kohtumäärusega tutvumine, kirjavahetus kliendiga (0,30m), tutvumine kajaga ja

seisukoha koostamine (0,45m), hagivastusega tutvumine, suhtlus kliendiga, seisukoha

koostamine (5h 35m), kirjavahetus kliendiga seoses kostja 14.04.2022 kirjaga

(0,15m), kohtule liitmise taotluse koostamine (0,51m), kohtu kirjaga tutvumine,

kliendile edastamine (0,10m), kostja seisukohaga tutvumine, kliendile edastamine

(0,12m), istungiks ettevalmistamine (1h), istungil osalemine ja kliendile ülevaate

koostamine (0,55m), istungi protokolliga tutvumine (0,9m), 21.03.2023.a Tallinna

Ringkonnakohtule seisukoha koostamine (1h 06m), 21.03.2023.a hagiavalduse

täpsustamine (0,35m), 23.03.2023.a hagiavalduse täpsustamine (1h 15m), kostja

seisukohaga tutvumine, kliendile esitamine (0,10m), istungiks ettevalmistamine

(0,55m), menetluskulude nimekirja koostamine (0,20m), istungil osalemine (0,49m),

kostja menetluskuludele seisukoha koostamine (0,30m). Kokku 16h 02m.

39. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas

ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16;

02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016.a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-177-15, p 13).

40. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, sh hinnata tunnihinda iga kohtuasja raames

eraldiseisvalt (vt eelnevalt viidatud 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p

16; 11.02.2015.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013.a määrus

tsiviilasjas nr 3 2-1-115-13, p 25).

41. Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasu määr on 160 eurot ja 180 eurot

(km-ta). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei vaidle. Kohus leiab, et kuigi kostja

antud tunnitasu määrale vastu ei vaidle, ei vasta vandeadvokaadi tasumäär 180 eurot

kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele ning sellist tasumäära ei saa Eesti

õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada

mõistlikuks. Senises kohtupraktikas on vandeadvokaatide osutatud õigusteenuse

hinnad üldjuhul vahemikus 120–160 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub

käibemaks (vt. Riigikohtu 26.04.2017.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-34-17 p 15).

Sellest kõrgemad vandeadvokaadi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja

sisu ja mahtu, saab kohtu hinnangul käesolevas asjas pidada mõistlikuks

vandeadvokaadi tunnitasumäära summas 160 eurot (km-ta).

42. Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud alates

23.02.2022.a ajakulu kokku 16h 02m tundi. Kuigi kostja hageja esindaja kuludele

vastu ei vaidle, leiab kohus, et hageja esindaja ajakulu kõikide menetlustoimingute

osas ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole 21.03.2023.a

Tallinna Ringkonnakohtule seisukoha koostamine hageja määruskaebuse osas (1h

6m), kuna käesolevas menetluses ei ole hageja määruskaebust esitanud. Ülejäänud

hageja esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt

esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on

põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 14h 56m.

43. Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku

summas 2389,35 eurot (14h 56m x 160 eurot).

44. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

7 (8)

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

8 (8)