3-24-1878/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2024, Tartu Haldusasja number 3-24-1878 Haldusasi Menetlustoiming X (X) riigi õigusabi taotlus Riigi õigusabi taotluse lahendamine RESOLUTSIOON 1. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata. 2. Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas 21. juunil 2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse (registreeritud kohtus 25. juunil 2024; dtl 7).

2. Taotleja on vormikohasel riigi õigusabi blanketil (dtl 1-2) märkinud, et taotleb riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses ning kirjeldab enda riigi õigusabi vajadust järgmiselt. Taotleja tegi 31. mail 2024 vestluses üksuse juhiga ettepaneku, et loobub kõigist vaidlustest kohtus, kui talle vabanedes 22. augustil 2024 makstakse kompromissina 5000 eurot. Kompromissi leidmist toetab ka HKMS (halduskohtumenetluse seadustik).

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus märgib esmalt, et taotlusest jääb ebaselgeks, kas taotleja soovib riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses (nagu tähistatud ristikesega vormikohasel taotlusel) või siiski kohtumenetluses, sest kaebaja viitab kompromissisoovi väljendades loobumisele kohtumenetlustest ning viitab halduskohtumenetluse seadustikule. Sõltumata taotleja soovitud riigi õigusabi liigist on riigi õigusabi andmise otsustamine nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses halduskohtu pädevuses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) §10 lg-d 1 ja 31).

4. HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline

2(2)

isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Taotluse lisana esitatud konto väljavõttest (dtl 5-6) ilmneb, et taotleja rahaline seis ei võimaldaks tal endal riigi õigusabi eest tasuda.

Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

5. Kohus on seisukohal, et riigi õigusabi andmise eelduseks on taotlejal kaitstava õiguse olemasolu. Ka RÕS § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Taotlus kohtule riigi õigusabi andmiseks peab olema eesmärgipärane ning esitatud menetlusõigusi heauskselt kasutades (vt HKMS § 28 lg 1). Praegusel juhul viitab taotleja abstraktselt vaidlustele, millest ta on valmis loobuma, kui vangla on talle valmis maksma rahalist hüvitist.

Taotlejal on õigus selles, et halduskohtumenetluse seadustik toetab vaidluse kompromissiga lõpetamist ja vaidluse poolte kompromissile jõudmist. HKMS-i kompromissi käsitlevad sätted on aga mõeldud reguleerima menetluslikke küsimusi konkreetse haldusasja raames. Praeguse abstraktse taotluse alusel ei ole kohtul võimalik hinnata õigusabi andmise eelduste täidetust, sh seda, milline võiks olla taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ja milliste õiguste kaitseks ta üldse õigusabi soovib. Taotlejal on võimalik saavutada vaidluse lahendamine kompromissiga iga konkreetse asja raames ja taotleda vastavalt selleks riigi õigusabi. Seetõttu ei pea kohus otstarbekaks praegust taotlust taotleja eesmärgi täpsustamiseks käiguta jätta.

Kohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et X on algatanud halduskohtus rohkelt erinevaid kohtuasju ning seega on tal märkimisväärne kogemus nii haldus- kui ka halduskohtumenetluses ja kohtul on alus arvata, et ta suudab vanglaga peetavates vaidlustes ka edaspidi oma õigusi vajalikul määral kaitsta, arvestades halduskohtumenetlusele omast kohtu selgitamis- ja uurimiskohutust, millega kohus kaebajat vajadusel abistab.

6. Taotleja märgib, et viibis 13.-17. juunil 2024 haiglas operatsioonil, mistõttu pole tagatud tema tõhus osalemine kohtumenetlustes. Kohus leiab praegust taotlust lahendades, et hoolimata kaebaja terviseseisundist ei ole võimalik rahuldada abstraktse loomuga riigi õigusabi taotlust ning taotleja saab enda terviseseisundile tugineda edaspidi konkreetsetes vaidlustes menetluslikke avaldusi esitades, lisades ka asjakohased tõendid enda terviseseisundi kohta.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

8. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik