2-24-1003/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Margo Klaar, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht 25.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-1003

Kohtuasi

X avaldus täisealisele isikule Yle eestkoste seadmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Julia

Gramma

Puudutatud isikud:

1) Y,

riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja

vandeadvokaat Imbi Seimar

2) C

3) W

Eestkosteasutus Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse

kaudu), lepinguline esindaja Annika Eranurm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22.04.2024 määrus muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-24-1003

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 19.01.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus seada eestkoste

täisealisele isikule Yle (puudutatud isik I).

Avalduse kohaselt on puudutatud isik I avaldaja ema. Puudutatud isik I ei suuda adekvaatselt

hinnata oma toimetulekut ja varalisi tehinguid, mistõttu talle tuleb määrata eestkostja. Pärast Q

pärandvara jagamist on puudutatud isiku I omandis kolm väärtuslikku kinnisasja; samuti saab

puudutatud isik I pensioni. Hoolimata piisavate varaliste vahendite olemasolust on puudutatud

isik I sõlminud laenulepingu. Puudutatud isik I ei suuda selgitada, millistel asjaoludel ta

laenulepingu sõlmis ja kas tal on ka muid laenukohustusi. Avaldaja hinnangul võtab puudutatud

isik I endale tõenäoliselt teiste isikute mõjutamisel või oma tervisliku seisundi tõttu

finantskohustusi, mille sisust ja mõjust ta aru ei saa ning mis ei vasta tema huvidele. Puudutatud

isik I võib teiste isikute mõjutamisel asetada ennast olukorda, mille tulemusel ta jääb varatuks.

2. Saue valla (Saue Vallavalitsuse kaudu) 26.02.2024 teatel oli puudutatud isik I Saue valla

elanike registris kuni 25.02.2024. Sotsiaalinfosüsteemi andmetel oli puudutatud isiku

elukohaks teate esitamise ajal Tallinn. Avaldaja on väljendanud Saue Vallavalitsuse esindajale

kahtlust, et puudutatud isiku I esindaja Marina Smirnova käitub omakasupüüdlikult (püüab

mõjutada puudutatud isikut I enda kinnisvara müüma). Lisaks on avaldaja sõnul

Marina Smirnova puudutatud isikule I laenu andnud ega soovi anda selle kohta selgitusi ega

võtta vastu avaldaja pakkumist puudutatud isiku I laenu kustutamiseks. Saue vald ei saa anda

hinnangut puudutatud isiku I eestkostevajaduse kohta, kuna sotsiaaltöötajad ei ole temaga

kohtunud. Saue vald ei nõustu avaldaja taotlusega, et puudutatud isiku I eestkostjaks määrataks

Saue vald.

3. Puudutatud isiku I poja C (puudutatud isik II) 18.03.2024 seisukoha järgi ei vaja puudutatud

isik I eestkostjat. Puudutatud isik I saab ise adekvaatselt hakkama (maksab kõik ise, töötab 12

tundi päevas ja hoolitseb enda eest). Puudutatud isik I võttis laenu selleks, et päästa korter

müügist. Puudutatud isik I on lahke ja lihtne inimene, kuid tema teovõimes kahtlemiseks ei ole

alust.

4. Puudutatud isiku I tütre W (puudutatud isik III) 18.03.2024 seisukoha järgi on puudutatud

isik I adekvaatselt toimetulev inimene ega vaja eestkostjat. 01.04.2024 seisukohas märkis

puudutatud isik III, et puudutatud isik I on töötav pensionär. Ta ei palu kelleltki abi – vastupidi,

aitab puudutatud isikuid II ja III, kui neil on raskused. Korteri müügilepingu sõlmimise

probleemid olid seotud mitte puudutatud isikuga I, vaid puudutatud isiku II võlaga. Puudutatud

isik I võttis laenu, kuna tema omandis on palju kinnisvara, mille väärtus ületab laenuvõlga.

5. Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) 20.03.2024 seisukoha järgi külastas

linnaosavalitsuse esindaja 15.03.2024 puudutatud isikut I tema kodus. Esindaja hinnangul tuleb

puudutatud isik I igapäevaeluga toime, tal on kindel sissetulek (pension), ta käib tööl ja ta toetab

rahaliselt oma täiskasvanud lapsi. Puudutatud isik I on hiljuti olnud menetlusosaline

kohtumenetluses ja suudab volitusi anda. Tööealiste laste rahalist toetamist enda nimele laene

võttes võib pidada puudutatud isiku I ärakasutamiseks. Puudutatud isiku I pereõe sõnul ei ole

puudutatud isik I pikka aega arsti juures käinud, kuid psüühikahäiret ei ole tal diagnoositud.

Kui ilmneb vajadus seada puudutatud isikule I eestkoste, siis tema lähedaste hulgas ei ole

perekonnaseaduse (PKS) § 204 lg 1 nõuetele vastavaid isikuid.

2-24-1003

6. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimari

01.04.2024 seisukoha järgi selgitas puudutatud isik I esindajale, et ta ei vaja eestkostjat ja tema

tervis on korras. Vestlusel suunas puudutatud isik I juttu süüdistustele avaldaja suunas ning

ilustas oma suhet puudutatud isikutega II ja III ning nende toimetulekut. Puudutatud isik I arvab,

et puudutatud isik II vajas laene perele asjade ostmiseks. Puudutatud isik I teab oma sissetuleku

ja kulude suurust. Ta möönis, et tal on võlad, mis on üsna suured, kuid palus, et avaldajale seda

ei öeldaks. Puudutatud isik I arvab, et saab võlgade tasumisega hakkama. Esindajale jäi mulje,

et puudutatud isik I ei ole täielikult aru saanud pärimisasjade menetluse tulemustest. Arstiga

suhtles puudutatud isik I ca aasta tagasi ja perearsti nimi talle ei meenu.

6.1. Puudutatud isiku I esindajana tegutsenud Marina Smirnova selgitas puudutatud isiku I riigi

õigusabi korras määratud esindajale, et tema tegevus on lähtunud puudutatud isiku I huvidest,

mitte tema huvide kahjustamisest. Probleemide põhjus on siiski pärimisasjades. Marina

Smirnova sõnul ei ole puudutatud isiku I elu lihtne: puudutatud isikutega II ja III on probleeme;

probleeme on ka puudutatud isikul I endal.

6.2. Riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul puudub alus puudutatud isikule I

eestkoste seadmiseks. Puudutatud isikul I on probleeme ja ilmselt kasutavad ka tema lähedased

teda ära, samuti vajaks ta abi rahaliste küsimuste lahendamisel, kuid eestkoste seadmine

puudutatud isiku I probleeme ei lahendaks.

7. Maakohus kuulas puudutatud isiku I 17.04.2024 ära. Ärakuulamise protokoll on tsiviilasja

toimikus (dtl 148–153).

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 22.04.2024 määrusega avalduse rahuldamata ja puudutatud isikule I

eestkoste seadmata.

8.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub alus puudutatud isikule I eestkoste

seadmiseks. PKS § 203 järgi määratakse täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda

vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru

saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende

ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik; eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve

saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.

Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

(TsMS)

§

lg

järgi

määrab

kohus

kohtupsühhiaatriaekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta, kui kohtul on andmeid

isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus.

8.2. Maakohtule esitatud teabe ja seisukohtade ning puudutatud isiku I vahetul ärakuulamisel

saadud mulje põhjal ei tekkinud maakohtul kahtlust, et puudutatud isikul I võiks olla

vaimuhaigus või nõrgamõistuslikkus, mille tõttu ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid

juhtida. Eestkosteasutuse seisukoha järgi suudab puudutatud isik I volitusi anda, ta töötab ja

tuleb igapäevaeluga toime. Puudutatud isikule I riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat suhtles

puudutatud isikuga I ja leidis, et eestkoste seadmine ei ole vajalik. Ärakuulamisel esitas

puudutatud isik I kohtunikule oma seisukoha avalduses märgitud asjaolude kohta, sh selgitas

suhteid oma lastega ning oma kinnisvaratehingute ja laenude põhjuseid. Vestlusel kohtunikuga

oli puudutatud isik I õigesti orienteeritud ajas ja kohas ning mingeid meelepetteid või

luulumõtteid ta ei avaldanud. Puudutatud isik I oli kontaktne, jälgis vestlust, vastas küsimustele

täpselt ning teadis peast kuupäevi ja summasid. Ta oskas selgitada, millised laenud, millal ja

mis eesmärgil ta võttis. Puudutatud isikul I on ülevaade enda sissetulekutest ja kuludest

(nii kulukomponentidest kui ka summadest). Samuti oskas puudutatud isik I selgitada

pärandvara jagamisel tekkinud lahkhelisid ja teadis, mis seisus pärandvara jagamine hetkel on.

2-24-1003

Puudutatud isik I selgitas, et ta soovib müüa suvila selleks, et maksta ka teisele tütrele välja

pärandvara arvelt saadaolev ja kokkulepitud summa. Suvila müügiga hakkaks tegelema

maakler ning uusi laene puudutatud isik I võtta ei plaani. Puudutatud isik I eitas esmalt, et

puudutatud isikutel II ja III on probleeme, ent kui kohtunik tõi esile faktid, tunnistas puudutatud

isik I neid. Maakohus on seisukohal, et puudutatud isik I teab lastega seotud asjaolusid

(kriminaalkaristused, alkoholi tarvitamine, majandusliku toimetuleku raskused), kuid soovis

neid esialgu varjata ja ilustada. Maakohtu hinnangul ei ole tegemist olukorraga, kus isik ei saaks

aru enda või teiste inimeste tegudest.

8.3. Puudutatud isik I on teovõimeline ja tema vaimse tervisliku seisundi täiendavaks

hindamiseks kohtupsühhiaatriaekspertiisiga puudub vajadus. Puudutatud isik I on suuteline

osalema kohtumenetluses ja andma volitusi. Ei ole olukorda, kus puudutatud isik I ei suudaks

oma tegusid juhtida. Samuti ei puudu puudutatud isikul I oskus oma elu korraldada

perekonnaliikmete ja abiliste kaudu, kui ta seda soovib. Asjaolu, et puudutatud isik I teeb oma

vara suhtes otsuseid, millega tema perekonnaliikmed ei nõustu, ning osaleb oma varaga

seonduvalt kohtumenetluses, ei tähenda, et puudutatud isik I ei saaks oma tegudest aru.

Puudutatud isiku I elukorraldust puudutavad otsused, isegi kui need teda ennast kahjustavad,

on teadlikud. On mõistetav, et ema soovib oma lapsi aidata ka siis, kui lapsed pole olnud

õiguskuulekad ja on sattunud raskustesse. Teovõimeline isik võib ise otsustada, millisel määral

ta oma pereliikmeid aitab.

Määruskaebus

9. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi

maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta menetlusosaliste

endi kanda.

9.1. Määruskaebuse kohaselt on avaldaja nõus, et puudutatud isik I ei ole nõrgamõistuslik ega

põe vaimuhaigust ning tuleb oma igapäevaeluga toime. Puudutatud isik I ei suuda aga aru saada

oma varaga tehtavatest tehingutest. Puudutatud isik I ei suutnud maakohtule selgitada, mis on

hüpoteek, ja miks tema esindaja Marina Smirnova taotles puudutatud isiku I mõlemale

kinnisasjale seatud hüpoteekide kustutamist. Puudutatud isiku I esindaja soov hüpoteegid

kustutada ei ole puudutatud isiku I huvides. Kohtuliku kompromissi sõlmimisel seati

puudutatud isiku I kinnistutele hüpoteegid ja isiklik kasutusõigus. Tagatised seati avaldaja

nõudel puudutatud isiku I huvide ja kompromissi täitmise tagamiseks. Kuna puudutatud isik I

ei saa aru, millised tagajärjed hüpoteekide kustutamine kaasa toob, saavad võõrad isikud

puudutatud isiku I teadmatust ära kasutada ja tema vara müüa. Maakohus ei analüüsinud, kas

puudutatud isik I on võimeline eelnevalt kirjeldatud tehingu sisust ja tagajärgedest aru saama.

Samuti ei ole puudutatud isik I selgitanud, miks ja millistel tingimustel andis tema lepinguline

esindaja Marina Smirnova talle laenu.

9.2. Puudutatud isik I võib teiste isikute mõjutamisel asetada ennast olukorda, mille tulemusel

ta jääb varatuks. Puudutatud isik I on teatud isikute suhtes oma vara käsutamise ja kasutamise

küsimustes liiga usaldav.

9.3. Puudutatud isik I ei aita oma poega (puudutatud isikut II) mitte vabast tahtest, vaid

ähvarduste mõjul. Puudutatud isik I ei rääkinud ärakuulamisel maakohtule tõtt. Kui puudutatud

isiku I rahaliste tehingute tegemist, sh laenu võtmist, piirataks, ei saaks poeg puudutatud isikut I

enam ähvardada ja ära kasutada.

9.4. Puudutatud isiku I eestkostevajaduse väljaselgitamiseks oleks maakohus pidanud määrama

ekspertiisi. Puudutatud isikul I on probleemid alkoholiga, ta on vaimses sõltuvuses oma pojast,

kes teda pidevalt ära kasutab ja mõnitab, ning tema ümber on ka teisi isikuid, kes saavad tema

2-24-1003

ebastabiilset vaimset tervist enda huvides ära kasutada. Eeltoodud asjaolusid arvestades on alust

arvata, et puudutatud isik I ei suuda oma vaimse seisundi tõttu oma varalistest tehingutest aru

saada ja neid juhtida. Ekspertiisi läbiviimisega tuleks välja selgitada, kas eestkoste seadmiseks

on alust.

Menetlusosaliste seisukohad

10. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) esitas määruskaebuse kohta oma seisukoha,

mille järgi eestkoste seadmine ei olnud siinsel juhul vajalik ja maakohtu määruse tühistamiseks

alus puudub. Puudutatud isik I suudab volitusi anda, tuleb igapäevaeluga toime, tal on kindel

sissetulek (pension) ja ta käib ka tööl. Puudutatud isik I toetab rahaliselt oma täiskasvanud lapsi,

kes abi paluvad. Keerulised peresuhted ei saa olla aluseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi

määramiseks. Asjaolu, et puudutatud isik I ei tea, mis on hüpoteek, ei tähenda, et ta ei ole oma

vaimsest seisundist tulenevalt kestvalt suuteline oma tegudest aru saama ja neid juhtima.

11. Puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja märkis määruskaebuse kohta

esitatud seisukohas, et tema hinnangul on avaldaja mure puudutatud isiku I pärast siiras. Teistel

pereliikmetel on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamise, kuritegeliku käitumise,

võlgade ja oma eluga toimetulemisega. Puudutatud isik I püüab nende rahalisi probleeme

lahendada. Siiski on maakohtu määrus esindaja hinnangul seaduslik ja põhjendatud. Kuigi

puudutatud isiku I tegevused oma laste probleemide lahendamisel ei pruugi olla kõige õigemad,

ei ole tema otsustuste taga vaimse tervise puudujäägid, vaid vanemlik suhtumine. Puudutatud

isiku I lapsed kasutavad seda ära, kuid seda probleemi ei saa lahendada eestkoste seadmisega.

12. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse kohta oma seisukoha, mille järgi avaldaja väide, et

puudutatud isik I ei suuda oma varaga tehtavaid tehinguid ja kaasnevaid ohtusid adekvaatselt

hinnata, on alusetu. Avaldaja ja puudutatud isik I ei ole aastaid suhelnud, mistõttu avaldajal

puudub teadmine puudutatud isiku I elu, tervise, töö ja vajaduste kohta. Ei vasta tõele, et Marina

Smirnova püüaks puudutatud isikut I mõjutada oma kinnisvara müüma. Ühe suvila müük on

vajalik ja põhjendatud, kuna ka puudutatud isik III peab saama hüvitise temale kuuluva

pärandiosa eest. Pealegi ei ole puudutatud isikul I vaja kahte suvilat, mida ülal pidada ja millega

seoses kulusid kanda.

Menetluse edasine käik

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS

§-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

15. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

15.1. Maakohus on asja lahendamisel õigesti kohaldanud PKS §-i 203 ja TsMS § 522 lg-t 1.

Maakohus põhjendas põhjalikult ja jälgitavalt, et puuduvad andmed selle kohta, et puudutatud

isik I ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma

tegudest aru saada või neid juhtida. Maakohus leidis, et puudutatud isik I on teovõimeline.

Kuna maakohtu ette toodud asjaolud ja puudutatud isiku I ärakuulamisel saadud mulje ei

2-24-1003

andnud alust puudutatud isiku I teovõimes kahelda, jättis maakohus põhjendatult avaldaja

taotluse puudutatud isiku suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata.

15.2. Määruskaebuse väitel ei suuda puudutatud isik I oma varaga tehtavatest tehingutest ja

nende tagajärgedest aru saada. Ringkonnakohus leiab, et samamoodi nagu puudutatud isik I on

võimeline aru saama ja juhtima oma tegusid igapäevaelu küsimustes, tuleb vastupidiste

andmete puudumisel eeldada tema võimet orienteeruda oma varaga seotud küsimustes. Asjaolu,

et puudutatud isik I ei saa väidetavalt täielikult aru hüpoteegi olemusest, ei ole piisav

järeldamaks, et isik ei ole võimeline ise oma vara valitsema. Puudutatud isiku I ärakuulamisest

ja asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik I orienteerub oma varaga seotud asjades

keskmisel, tavapärasel tasemel. Muu hulgas on puudutatud isik I teadlik võimalusest kasutada

oma asjade ajamisel teise inimeste abi. Avaldaja arvamus, et puudutatud isik I usaldab valesid

inimesi, ei anna praegusel juhul alust asuda seisukohale, et isik ei ole võimeline oma varaga

seonduvaid valikuid mõistma või juhtima. Isikule eestkoste seadmine on toiming, mis riivab

oluliselt isiku põhiõigusi. Siinses menetluses esile toodud andmed ja puudutatud isiku I

ärakuulamine ei anna alust kahelda puudutatud isiku I teovõimes. Seega leidis maakohus

õigesti, et puudutatud isikule I ei ole alust seada eestkostet ega korraldada tema suhtes

ekspertiisi.

15.3. Määruskaebuse väitele, et puudutatud isik I osutab puudutatud isikule II rahalist abi mitte

vabast tahtest, vaid ähvarduste sunnil, on puudutatud isik I vastu vaielnud. Ka selles küsimuses

puudub kohtul alus puudutatud isiku I valikutesse sekkuda, vaid usaldada tuleb isiku enda

teovõimet, sh võimet pöörduda vajadusel abi saamiseks teiste inimeste või asutuste poole.

15.4. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.

16. TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale

määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude jaotuse. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik,

kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule I riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Avaldaja, puudutatud

isikud II ja III ning eestkosteasutus kannavad oma kulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest

puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi

tasutaotluse on Harju Maakohus lahendanud 11.06.2024 määrusega.

18. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasus avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu

70 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 15 tuleb hagita asja lahendava määruse

peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel

esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 7 järgi tasutakse avalduse

esitamisel piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas riigilõivu

10 eurot. Seega tuli määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Avaldajal on võimalik

taotleda ettenähtust enam tasutud riigilõivu tagastamist. Enamtasutud riigilõivu tagastab kohus,

kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu

2-24-1003

tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)