2-23-6438/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

24. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-23-6438

Tsiviilasi

D.-C. K. hagi K. K. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2342,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja D.-C. K. (isikukood XXX), seaduslik esindaja G.

A., lepinguline esindaja K. K. Kiisk

Kostja K. K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Tiiu-

Ann Kaldma

Kohtuistung

15. mai 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja taotlus jätta arvestamata kostja 29.05.2024

menetlusdokumendiga.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista K. K.-lt välja D.-C. K. kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 22.06.2022 –

30.04.2023 eest summas 2328,78 eurot.

4. Mõista K. K.-lt välja D.-C. K. kasuks ajavahemiku 01.05.2023-23.06.2024 eest

sissenõutavaks muutunud elatis kokku 3335,07 eurot.

5. Mõista K. K.-lt välja D.-C. K. kasuks elatis alates 24.06.2024 kuni täisealiseks

saamiseni summas 250,22 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot

(50% lasterikka pere toetuse osast)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda

1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

6. Resolutsiooni punktides 3-5 välja mõistetud elatis tuleb tasuda B. G. A.´i

arvelduskontole nr xxxx. Alates 24.06.2026 tasumisele kuuluv elatis tuleb tasuda ette

vastava kuu 5. kuupäevaks selgitusega „elatis“ näidates makse selgituses ära ka

kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse.

7. Jätta hagi rahuldamata tagasiulatuva perioodi 14.06.-22.06.2022 nõude osas, samuti

selles osas, milles on taotletud jätta arvestamata hagejaga seonduvalt makstav

2-23-6438

lasterikka pere toetus.

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

1. D.-C. K. esitas 01.05.2023 hagi K. K. vastu elatise saamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt

on Harju Maakohtu 19.11.2021. a määrusega tsiviilasjas nr xxxx lõpetatud osaliselt G. A. ja

K. K. ühine hooldusõigus alaealise lapse D.-C. K. suhtes lapse viibimiskoha määramise,

hariduse- ning tervisekorralduse osas ning antud selles osas ainuhooldusõigus üle G. A.-le.

Kohtumäärus jõustus 13.06.2022. Hageja isa on andnud hagejale ülalpidamist alates 2019. a

märtsist. Hageja elab alates 14.06.2022 alaliselt isaga ning on sellest ajast alates üksnes isa

ülalpidamisel. Hageja isa on pöördunud korduvalt kostja poole palvega asuda lapse

ülalpidamiseks elatist tasuma. Kostja ignoreerib hageja isa suulisi ja kirjalikke pöördumisi ega

ole asunud kohustust vabatahtlikult täitma. Hageja nõuab elatist seadusjärgses

miinimummääras, tagasiulatuva perioodi 14.06.2022 – 30.04.2023 eest kokku summas

2398,95 eurot ning alates 01.05.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi esitamise

hetkel oli miinimummäär 260,33 eurot kuus.

Tõele ei vasta kostja väited, et hageja elab poole ajast kostja juures. Ka kostja esitatud

sõnumid hageja isale, milles ta küsib võimalust lapsega kohtumiseks erinevatel aegadel,

tõendavad, et hageja ei oma vahelduvat elukohta ega veeda poolt aega kostjaga. Laps suhtleb

emaga lühiajaliselt, suhtluse maht ei mõjuta elatise suurust. Harju Maakohus määras

29.02.2024. a esialgse õiguskaitse määrusega tsiviilasjas nr xxxx kindlaks kostja ja hageja

(ema ja lapse) vahelise ajutise suhtlemiskorra selliselt, et lapse ema kohtub lapsega iga nädal

üks kord kestusega kuni poolteist tundi. Kostja on samas määruses (p 5) kinnitud, et isa ei ole

võimaldanud lapsel suhelda oma ema ja emapoolsete sugulastega alates 24.07.2023, st üle

seitsme kuu järjest.

Hageja isa ei ole varasemalt kindlaks määratud suhtluskorda rikkunud. Pärast muudatusi

hooldusõiguses sätestas kohus ema ja lapse suhtlemissageduse esimest korda alles tsiviilasja

nr xxxx menetluses 29.02.2024 kohtumäärusega. Pärast lapse alalise elukoha muutust ei ole

ema suhelnud lapsega sellisel määral, et see õigustaks PKS § 101 lg 6 kohaldamist.

2(10)

2-23-6438

Hageja nõuab kostjalt miinimumelatise tasumist, ehkki hageja reaalsed ülalpidamiskulud on

miinimumist oluliselt suuremad. Hageja on erivajadustega laps. Hageja on vajanud alates

2022. a juunist igakuiselt psühhiaatrilist ja eripedagoogilist ravi, mille kulusid ei kata riik,

vaid hageja isa. Hageja käib igal nädalal (ehk 4 korda kuus) psühhiaatri ja eripedagoogi

vastuvõtul (s.t iga nädal kummagi juures) ning seda juba kaks aastat järjest. Ainuüksi nende

vajaduste katmiseks kulub hagejale igakuiselt ca 600 eurot.

Peretoetus 80 eurot kuus laekub alates oktoobrist 2022 hageja isale, kuni 2022. a septembrini

(kaasa arvatud) laekus see kostjale. Tagasiulatuva elatise eest perioodil 14.06-30.09.2022 sai

lapsetoetust seega kostja, ent hageja on nõude esitanud arvestusega, nagu toetuse saaja olnuks

hageja seaduslik esindaja ja nõudnud seega tolle perioodi eest vähem elatist. Alates

01.11.2023 on tasutud hageja perele ka lasterikka peretoetust, mida kuni 31.12.2023 tasuti

650 eurot kuus ning alates 01.01.2024 tasutakse 450 eurot kuus. PKS § 101 lg 5 teise lause

kohaselt arvestatakse lasterikka pere toetusest elatise hulka pool jagatuna võrdselt kõigi peres

kasvavate laste vahel, s.t et hagejale teoreetiliselt langev osa perioodil 01.11.2023 –

31.12.2023 oli 650/2 (pool toetusest) = 325/2 (s.o kummagi vanema kasuks) = 162,5/3 (s.o

kõigi laste vahel) = 54,20 eurot ning alates 01.01.2024 vastavalt samadele arvutustele 37,50

eurot. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud ega õiglane lasterikka pere toetuse arvestamine,

kuna hageja leiab, et hagejal on erivajadused ja sellega seonduvalt nn keskmise lapsega

võrreldes suuremad ülalpidamiskulud tekkinud kostja tegevuse tõttu.

Kostja seisukoht

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Laps viibib poole ajast kostja juures. Kuni 22.06.2022

ei pidanud hageja isa hagejat ülal ning seda tegi ainuisikuliselt kostja. Hageja on isa juures

viibimise perioodil viibinud ka tegelikkuses turvakodus.

Tagasiulatuv elatis ei ole põhjendatud, kuna tol ajal kehtis suhtluskord, mille kohaselt pidi

laps viibima emaga enamuse ajast ja isaga saama vaid kokku. Tegelikult viibis laps mõlema

vanema juures ja alates 24.07.2023 ei ole isa võimaldanud emal lapsega kohtuda, kuni

veebruarini 2024, mil laps isa juurest ema juurde nädalaks põgenes ja hiljem 2 nädalat

turvakodus viibis. Hetkel on kohtu menetluses tsiviilasi, kus määratakse ilmselt kindlaks uus

suhtluskord. Isa peres kasvab 3 last, seega tuleb arvestada elatise summa kindlaksmääramisel

lasterikka pere toetusega.

Kostja on seisukohal, et lähtuda tuleb kehtivast suhtluskorrast, mis on määratud tsiviilasjas

xxxx tehtud ja 30.11.2021 jõustunud määrusega. Seda kohtumäärust ei ole tühistatud ega

muudetud. Selle kohtumääruse kohaselt pidi hageja veetma isaga üksnes paaritute nädalate

nädalalõpud ja suveperioodil kaks kahenädalast perioodi järjest. Isa on seda suhtluskorda

rikkunud. Asjaolu, et laps on isapoolse rikkumise tõttu viibinud enam isa juures, ei anna alust

elatise väljamõistmiseks emalt, sest see ei oleks õiglane.

Hageja läks isa juurde 22.06.2022, mitte 14.06.2022. Tagasiulatuva elatise arvestamisel tuleb

seega arvestada, et laps viibis ema juures 2022 aastal alates juunikuust (kuni 22.06.2022 elas

laps emaga) järgmiselt: 01.06-22.06.2022 22 päeva; 18.07.-24.07.2022 7 päeva; 05.08.-

20.08.2022 14 päeva; 09.09.-11.09; 23.09-25.09.2022 6 päeva; 07.10-10.10;21.10-23.10.2022

7 päeva; 04.11.-06.11;18.11-20.11.2022 6 päeva; 02.12-04.12;16.12-18.12.2022 6 päeva;

2023 aastal viibis laps ema juures järgmiselt: 06.01-08.01.;13.01-15.01.2023 6 päeva; 10.02.-

12.02;17.02-19.02.2023 6 päeva; 10.03-12.03.;24.03-26.03.2023 6 päeva; 06.04-09.04; 21.04-

23.04.2023 6 päeva; 11.05.-14.05;18.05-21.05.2023 6 päeva; 06.06.-11.06;28.06-30.06.2023

9 päeva; 01.07-24.07.2023 24 päeva. Pärast seda pole isa lapsel emaga kohtuda võimaldanud,

v.a. 01.02-08.02.2024 viibis laps emaga ja 09.02-23.02 Tallinna Laste turvakodus, st 8 päeva

3(10)

2-23-6438

emaga ja 15 päeva teenusel. Kostja on seisukohal, et kahjuhüvitise väljamõistmiseks hageja

nõutud ulatuses alus puudub. Tulenevalt eeltoodust palub kostja jätta hagiavalduse

rahuldamata ja elatis välja mõistmata.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Hageja on palunud kohtul jätta kostja 29.05.2024 hilinenult esitatud menetlusdokument

menetluses arvestamata. Kohus määras kohtuistungil tähtaja 28.05.2024 tõendite esitamiseks

ja tähtaja 04.06.2024 kirjalikus menetluses lõppseisukohtade esitamiseks. Kostja esitas

29.05.2024 seisukoha ja ühe tõendi, s.o 30.11.2021 kohtumääruse tsiviilasjas nr xxxx. Kohus

märgib, et hilinenult esitatud tõendi asja juurde võtmiseks puudub vajadus, kuivõrd sama

tõend on esitatud juba hageja poolt, s.o 28.03.2024 menetlusdokumendi lisana (dtl 191-200).

Kohus ei ole tolle tõendi asja juurde võtmisest keeldunud. Kohus tagastab 29.05.2024 topelt

esitatud tõendi. Kostja 29.05.2024 seisukohta saab kohtu hinnangul käsitleda kostja

lõppseisukohana ning ei saa leida, et see oleks esitatud hilinenult.

4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-s 1 on

sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud

isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi

(PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis).

6. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kostja laps (dtl 11-13, 40-41). Vaidlus puudub

selles, et kostja ei ole hagejale vaidlusalusel perioodil (s.o alates 14.06.2022) andnud

ülalpidamist raha perioodilise maksmisega hageja isa kontole. Samuti ei ole vaidluse all, et

hagejale makstav lapsetoetus on laekunud kuni septembrini 2022. a kostjale ja alates

oktoobrist 2022. a hageja isale ning et hagejaga seonduvalt on makstud alates 01.11.2023

lasterikka pere toetust, kuni 31.12.2023 summas 650 eurot kuus ning alates 01.01.2024

tasutakse 450 eurot kuus. Poolte vahel on põhiline vaidlus selles, kas kostja pidi maksma

hagejale elatist ka perioodi eest, mil hageja pidi kehtiva suhtluskorra alusel elama ema juures,

kuid tegelikult elas isa juures ning suhtles emaga määratud suhtluskorras ettenähtust vähem.

7. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes

materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et

elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on

Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt

Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja

2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema

esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise

andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal

arvestada selle summaga kulude planeerimisel.

8. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt

vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema

4(10)

2-23-6438

kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi

täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga,

arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult

peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

9. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Seega tuleb elatist maksta eelduslikult alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos.

Samas ei saa lähtuda üksnes sellest, kummal vanemal on lapse viibimiskoha määramise osas

hooldusõigus. Nimelt on elatise hagi esitamine õigustatud ka juhul, kui vanematel on jätkuvalt

ühine hooldusõigus, kuid laps elab tegelikkuses vaid ühe vanema juures. Seega ei saa

ülalpidamiskohustuse olemaolu tuvastamisel lähtuda üksnes või suurel määral

hooldusõigusest.

10. Elatise maksmise kohustus saab tekkida eeskätt siis, kui ühe vanema osa lapse eest

hoolitsemisel on väiksem kui teisel. Kui vanemad hoolitsevad lapse eest võrdse osa ajast ning

nende panused on võrdsed, siis ei pruugi elatise maksmise kohustust tekkida. PKS § 101 lg-s

6 on sätestatud, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga. Seega on praegusel juhul vajalik tuvastada, milline on olnud

kummagi vanema osa lapse eest hoolitsemisel, sh milline on olnud lapse ja vanemate

suhtluskord.

11. Harju Maakohtu 08.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr xxxx (dtl 121-138), määrati

kindlaks hageja suhtluskord tema vanematega selliselt, et hageja pidi kohtuma oma isaga igal

paaritul nädalal reedest pühapäevani, samuti igal paaris nädala kolmapäeval ning suvekuudel

paaritutel aastatel ajavahemikus 10.06-20.08 kokku 4 nädalat ja paaris aastatel ajavahemikus

23.06-29.08 4 nädalat. Arvestades hageja ja tema isa määratud suhtluskorra mahtu saab jõuda

järeldusele, et lapse põhielukohaks (kus ta veetis enamuse oma ajast) oli ema elukoht.

Kohtumäärus jõustus 16.12.2021. Kuna pärast seda ei ole suhtluskorda muudetud enne kui

29.02.2024 esialgse õiguskaitse määrusega, siis saab lähtuda sellest, et ajavahemikus

16.12.2021-29.02.2024 on kehtinud lapse suhtes just see suhtluskord. Ebaõiged on hageja

väited, justkui oleks viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse hageja isale andmine mingil moel

mõjutanud tsiviilasjas nr xxxx määratud suhtluskorra kehtivust.

12. Vaidlus puudub selles, et vähemalt 14. juunini 2022 oli hageja elukohaks kostja elukoht.

Esitatud väidete kohaselt on hageja tegelik elukoht muutunud alates juunist 2022 (hageja

väitel alates 14.06.2022 ning kostja väitel alates 22.06.2022). Vaidluse all ei ole asjaolu, et

alates 22.06.2022 on hageja ja kostja vaheline suhtlus olnud varasemast oluliselt väiksemas

mahus, et ajavahemikus 24.07.2023-01.02.2024 hageja ja kostja ei kohtunud ning et alates

29.02.2024 on määratud uus suhtluskord väga piiratud ulatuses.

13. Kostja viide Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 2-18-6491 tehtud 12.05.2021

kohtuotsuse punktis 14.1 on kohane. Tolles asjas leidis Ringkonnakohus, et

ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud

suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult

koos. Riigikohtu Tsiviilkolleegium selle seisukohaga ei nõustunud, leides, et sellest

juhindumine raskendab laste ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist, luues täiendava

tõendamiskoormise. Teisalt pisendab selline lähenemine vanemate kokkuleppel või

kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal

5(10)

2-23-6438

suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel

vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust.

Praegusel juhul nähtub kohtule esitatud väidetest ja tõenditest, et hageja isa on ühepoolselt

kaldunud kõrvale kohtulahendiga määratud suhtluskorrast, põhjendades seda eeskätt

muudatustega hooldusõiguses. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt välistas

lapse viibimiskoha määramise osas hooldusõiguse hageja isale andmine lapse varasema

suhtluskorra täitmise. Kuna kohtulahendi täitmine on menetlusosalistele kohustuslik, siis oli

ka isa kohustatud täitma varasemalt kindlaks määratud suhtluskorra lahendit ning hageja

suhtlus kummagi vanemaga oleks pidanud toimuma varasemalt kindlaks määratud mahus.

14. Eeltoodust ei lähtu siiski, et elatise välja mõistmisel peaks ilma erisusteta lähtuma üksnes

kohtumääruse alusel kehtivast suhtluskorrast. Sellisel juhul võiks elatise väljamõistmine olla

põhjendamatu näiteks olukorras, kus vanemal on küll õigus suhelda lapsega vahelduva

suhtluskorra alusel, samas ta seda õigust ei kasuta ega anna omapoolset panust lapse

ülalpidamisse vahetult. Seega on võimalik arvestada elatise väljamõistmisel iga konkreetse

juhtumi asjaolusid, kui nendega arvestamata jätmine tooks endaga kaasa märkimisväärse

ebaõigluse.

14.1 Praegusel juhul nähtub kohtule tsiviilasjas nr xxxx tehtud 19.11.2021 otsusest (dtl 15-

33), nähtub, et nii lastekaitse kui ka lapse määratud esindaja pidasid vajalikuks lapse elukoha

muutust selliselt, et laps asuks elama isa juurde, kuna vaid selliselt on tagatud lapsele piisav

tugi arenemiseks, sh hariduse saamiseks. Lapse ema juures elamise ajal jäi lapsel suures

mahus tagamata koolikohustus, laps pidi juba esimeses klassis vahetama kooli, samuti jäid

ema vastuseisu tõttu rakendamata lapse jaoks vajalikud abimeetmed (lapsele oli määratud

tugiisik ja individuaalõpe). Kohtu järelduste kohaselt oli vajalik anda hageja hooldusõigus nii

hariduse, tervise kui ka viibimiskoha osas isale, kuna alalise elukoha muutudes saab isa

tagada lapsele mõistliku uneaja, piirata nutiseadmete kasutamist, tagada lapsele rutiinse ja

stabiilse elukorralduse, suunata last ning transportida last õigeks ajaks kooli ning sealt koju.

14.2 Kohus ei määranud tolles tsiviilasjas uut suhtluskorda, kuivõrd suhtluskorra muutmise

nõuet ei olnud esitatud. Taolist nõuet ei oleks saanud tegelikult ka esitada, kuna menetlus

suhtluskorra kindlaksmääramise nõudes tsiviilasjas nr xxxx alles kestis

(määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohtus). Tallinna Ringkonnakohus andis

30.11.2021 kohtumääruses hinnangul üksnes varasema suhtluskorra lahendi õiguspärasusele,

lähtudes varasema lahendi tegemise aja teabest. Ilmne on aga, et Harju Maakohtu tsiviilasjas

nr xxxx tehtud lahendi eesmärk ja mõte oli muuta hageja põhielukohta selliselt, et selleks saab

isa elukoht.

14.3 Tsiviilasjas nr xxxx tehtud 29.02.2024 kohtumääruse (dtl 243-248) põhjenduste punkti 7

kohaselt on kohus tuvastanud, et kostja ei aktsepteeri fakti, et hageja elab alaliselt isaga, on

jätkanud lapse manipuleerimisega ning mõjutanud teda isasse negatiivselt suhtuma, seades

lapse selgesse lojaalsuskonflikti ning kahjustanud lapse heaolu. Sama määruse punktis 8 on

kohus lugenud põhistatuks, et lapse ema ei ole suuteline suhtlema lapsega ilma last

kahjustamata, samuti ei ole ema takistanud enda lähisugulastel lapse ellu jõulist sekkumist,

mis on häirinud lapse emotsionaalset tasakaalu, suhteid vanematega ning üleüldist heaolu ja

arengut.

14.4 Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja isa poolt ei olnud suhtluskorra lahendi

täitmata jätmine formaalselt õiguspärane, kuid esitatud asjaolude kohaselt (kostjapoolne lapse

heaolu suures mahus tagamata jätmine ja lapse heaolu kahjustamine) saab hageja isale ette

heita vaid seda, et ta ei pöördunud juba varasemalt kohtu poole varasema suhtluskorra

6(10)

2-23-6438

muutmiseks ning asus lapse heaolu kaitsmiseks kostja ja lapse suhtlust piirama ilma

sellekohase kohtulahendita. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul seetõttu õiglane lähtuda

elatise väljamõistmisel formaalselt kehtinud suhtluskorrast.

15. Eeltoodu pinnalt peab kohus põhjendatuks lähtuda mitte perioodil 14.06.2022-29.02.2024

kehtinud suhtluskorrast, vaid hageja põhielukohast isa juures ning sellest, milline on olnud

kostja tegelik osa hageja ülalpidamisel. Erisus on vaid perioodi 14.06.2022-22.06.2022 osas,

mille kohta on kostja väitnud, et hageja viibis veel tema juures ja millisele väitele ei ole

hageja otseselt vastuväiteid esitanud. Kuivõrd hageja tegelik viibimiskoht muutus alles

22.06.2022 ning ajavahemikus 14.06.-22.06.2022 oli hageja veel kostja vahetul ülalpidamisel,

esinevad selle perioodi osas PKS § 101 lg 6 elatise vähendamise alused selliselt, et tolle

perioodi osas puudub kostjal kohustus hagejale rahaliselt ülalpidamist anda ning hagi jääb

selle perioodi elatise osas rahuldamata.

16. Järgnevalt tuvastab kohus, milline on olnud kostja ja lapse tegelik suhtluse maht alates

22.06.2022. Sellest sõltub, kas praegusel juhul esineb alus elatise vähendamiseks PKS § 101

lg 6 alusel.

17. Kostja on 29.05.2024 seisukohas välja toonud, millistel ajavahemikel on hageja perioodil

14.06.2022-24.07.2023 viibinud kostja juures. Esitatud tõendite pinnalt ei saa kohus lugeda

tõendatuks hageja viibimist kostja juures kogu väidetud mahus. Kostja on 22.03.2023

kirjutanud hageja isale (dtl 38-39), et kostja ei ole hagejat juba enam kui kuu aega näinud.

Seega ei ole võimalik, et hageja viibis kostja juures väidetud ajavahemikus 10.-12.03.2023.

Samuti ei saa kohus lugeda põhjendatuks arvestada koos viibitud päevade hulka eraldi nii

kohtumise alguse kui ka lõpu päev. Võib eeldada, et lapse üleandmine isalt emale ja tagasi

toimus sarnasel kellaajal ja seega tuleks arvestada kohtumiste kestust mitte kostja poolt

toodud moel, s.o näiteks 18.07.-24.07.2022 kokku 7 päeva, vaid lähtudes tegelikult viibitud

ööpäevadest, millisel juhul tuleb ajavahemikuks antud juhul vaid 6 ööpäeva.

Kokkuvõtlikult saab ajavahemikus 22.06.2022-01.05.2023 lugeda tõendatuks (arvestades

hageja poolt konkreetsete vastuväidete puudumist) hageja viibimise kostja juures kokku 52

ööpäeva ulatuses, mis teeb veidi alla 5 ööpäeva ühes kuus keskmiselt. Ajavahemikus

01.05.2023-01.05.2024 on hageja viibinud kostja juures kokku 43 ööpäeva (alates veebruarist

2024 veel üksikud tunnid), mis teeb ühe kuu kohta keskmiselt alla 4 ööpäeva. See jääb

mõlema perioodi puhul alla PKS § 101 lg-s 6 sätestatud mahu, seega ei arvesta kohus elatise

väljamõistmisel kostja juures viibimisega ega vähenda selle võrra väljamõistetavat elatist.

18. Harju Maakohtu 29.02.2024, a kohtumäärusest tsiviilasjas nr xxxx (dtl 244-248) nähtub,

et tsiviilasja menetluse ajaks on määratud kindlaks selline ajutine suhtluskord, mille kohaselt

hageja kohtub kostjaga igal nädalal üks kord kestusega kuni poolteist tundi. Kohtu hinnangul

välistab taoline suhtluskord alates 29.02.2024 PKS § 101 lg 6 alusel elatise vähendamise.

19. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on

seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel

määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kohtupraktika kohaselt ei ole

sellises summas elatise nõudmise korral ka vaja tõendada kulutuste kandmist. Vaidlus puudub

selles, et kostja ei ole hagejale alates 14.06.2022 elatist maksnud. Kuna kostjal on hagejast

lahus elava vanemana elatise tasumise kohustus, on ta ülalpidamiskohustust rikkunud.

20. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Kostja ei ole tuginenud sellele, et esineksid PKS §-s 102 toodud alused

7(10)

2-23-6438

elatise vähendamiseks. Seega on hageja eelduslikult õigustatud saama elatist PKS §-s 101

toodud ulatuses.

21. PKS § 101 lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis

on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Vaidlus puudub selles, et hageja seaduslikule esindajale makstakse alates 01.11.2023

hagejaga seonduvalt lasterikka pere toetust, kuna hageja seadusliku esindaja peres kasvab

kolm alaealist last. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud arvestada lasterikka pere toetusega,

kuivõrd hageja on erivajadustega ja seda ema tegevuse tõttu ning hageja isa tasub pidevalt

hageja erivajadustest tingitud kulusid vähemalt 600 eurot kuus.

Kohus leiab, et ei saa jätta arvestamata seaduses sätestatuga ning igal juhul tuleb elatise

väljamõistmisel arvestada ka lasterikka pere toetusega. Lasterikka pere toetusega arvestamata

jätmine tähendaks, et menetluses ei ole mitte seadusjärgse miinimumi ulatuses elatise nõue,

vaid miinimumi ületav nõue. Sellisel juhul peab nõue olema ka selliselt esitatud ning

miinimumi ületavad kulud peavad olema tõendatud. Praegu sellist nõuet esitatud ei ole,

samuti ei ole tõendatud vastavate kulude kandmist. Kohus saab vaadata hagi läbi, lähtudes

esitatud nõudest (TsMS § 5 lg 1). Seega arvestab kohus elatise suuruse tuvastamisel lasterikka

pere toetuse maksmisega hageja isale.

22. Lähtudes PKS § 101 lg-tes 1, 3, 4 ja 5 sätestatust, samuti lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse suurusest on põhjendatud elatise suurus ühes kuus ajavahemikus 22.06.2022-

21.06.2024 järgmine:



alates 22.06.2022 kuni 01.01.2023 summas 225,64 eurot kuus (209,20 eurot

(baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30

eurot (50% lapsetoetusest);



alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023 summas 215,64 eurot kuus (209,20 eurot

(baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

eurot (50% lapsetoetusest); (märkus- lapsetoetust suurendati 01.02.2023

jõustunud muudatusega, mida rakendati tagasiulatuvalt alates 01.01.2023)



alates 01.04.2023 kuni 31.10.2023 summas 260,33 eurot kuus (249,78 eurot

(baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

eurot (50% lapsetoetusest);



alates 01.11.2023 kuni 31.12.2023 summas 206,16 eurot kuus (249,78 eurot

(baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

eurot (50% lapsetoetusest)- 54,17 eurot (50% lasterikka pere toetuse osast));



alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024 summas 222,83 eurot kuus (249,78 eurot

(baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetuse osast));



alates 01.04.2024 summas 250,22 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest) - 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetuse osast)).

23. Kuivõrd praegusel juhul puuduvad elatise vähendamise alused, tuleb ülalpidamist anda

seadusjärgses miinimummääras (vastava perioodi miinimummäär on toodud eelmises

punktis). Kostja ei ole andnud ülalpidamist ei miinimummääras ega ka väiksemas ulatuses.

Vaidlus puudub, et kostja pole elatist tasunud. Kostja on seega rikkunud hageja

ülalpidamiskohustust ning elatise väljamõistmise eeldused on täidetud.

8(10)

2-23-6438

24. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hagi alates hagi esitamisest tasumisele kuuluva

elatise nõudes osaliselt ja mõistab välja elatise järgnevalt. Elatis perioodi 01.05.2023 -

23.06.2024 eest on kokku (6*260,33+2*206,16+3*222,83+2*250,22+191,84) 3335,07 eurot.

25. Alates 24.06.2024 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 250,22 eurot kuus

(272,76 eurot (baassumma)+ 54,96 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40

eurot (50% lapsetoetusest)- 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetuse osast)), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

26. Hageja on taotlenud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka tagasiulatuva elatise 2398,95

eurot. PKS §-s 108 on sätestatud, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist

ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-s 12

märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku

ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni

ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt

raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei

ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud.

Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise

suurust määrates.

27. Vaidlus puudub selles, et hageja seaduslik esindaja on esitanud kostjale korduvalt elatise

maksmise nõude ja see nähtub ka tõenditest (dtl 36, 38). Kohus leiab, arvestades tegelikku

suhtluskorda alates 22.06.2022 ei saanud kostjal olla üllatuseks see, et enamik lapsega seotud

kuludest on hageja isa kanda. Hageja isa on ka kostjale kinnitanud, et soovib lapsele elatist.

Seega pidi kostja olema omapoolsest kohustusest teadlik ning tagasiulatuva elatise nõue ei

saanud olla tema jaoks üllatav. Menetluses ei ole ka välja toodud asjaolusid, mis annaks aluse

leida, et tagasiulatuva elatise nõudmine oleks kohustatud isikule ebamõistlikult koormav või

võiks asetada teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Seega peab kohus

tagasiulatuva elatise nõuet põhjendatuks, eriti arvestades lapse vaimse tervise toeks kantud

suuri kulutusi.

28. Vaidlus puudub selles, et tagasiulatuval perioodil (22.06.2022-30.04.2024) ei ole kostja

hagejale rahaliselt ülalpidamist andnud. Kohus on tuvastanud, et ka tollel perioodil ei

esinenud alust elatise vähendamiseks lapse suhtluskorra tõttu, s.o teise vanemaga veedetud

aeg ei olnud vähemalt 7 ööpäeva kuus. Kostja on seega rikkunud hageja ülalpidamiskohustust

ning tagasiulatuva elatise väljamõistmise eeldused on täidetud. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja tagasiulatuva elatise summas (67,69+6*225,64+3*215,64+260,33) 2328,78

eurot. Perioodi 14.06.2022-22.06.2022 osas ei ole kostjal elatise maksmise kohustust,

tulenevalt PKS § 101 lg-st 6.

29. Hagi jääb eeltoodust tulenevalt rahuldamata osaliselt, s.o lasterikka pere toetuse

mittearvestamise osas, samuti tagasiulatuvat perioodi 14.06.-22.06.2022 puudutava nõude

osas.

30. Kostja väide, et kuni 22.06.2022 ei pidanud hageja isa hagejat ülal ning seda tegi

ainuisikuliselt kostja, ei ole asjassepuutuv. Elatist ei nõutud perioodi eest enne 14.06.2022.

9(10)

2-23-6438

Ajavahemiku 14.06.2022-22.06.2022 eest on kohus jätnud hageja nõude rahuldamata. Samuti

ei ole praeguses vaidluses tähendust sellel, kas enne 14.06.2022 on antud elatist hagejale

piisavalt ning kas elatis on makstud õigele isikule. Samuti ei puutu asjasse see, kas laps on

viibinud isa juures viibimise perioodil turvakodu teenusel, taoline aspekt ei ole

perekonnaseaduse kohaselt elatise vähendamise alus. Seega ei asu kohus andma hinnangut

sellele, kas varasemalt on hageja isa andnud hagejale ülalpidamist piisavalt ja teinud seda

maksetega õigele isikule.

31. Kõik ülejäänud kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid

hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei

käsitle.

Menetluskulude jaotus

32. Kostja on palunud jätta menetluskulud hageja esindaja kanda. Hageja taotleb jätta

menetluskulud kostja kanda.

33. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg-s 1 on

sätestatud, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtu hinnangul puudub alus menetluskulude teistsuguseks jaotuseks. Seega tuleb

menetluskulud jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

34. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2025 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 24.06.2024 kohtuotsus.

10(10)