5 · 5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-5989

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juulil 2011 Tallinnas Kriminaalasja number 1-11-5989 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Marili Lämmergas Kriminaalasi V.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi lühimenetluses; Prokuröri abi Eneli Pau Tõlk Julia Zautina

Süüdistatav V.T

isikukood: xxx, kodakondsuseta, emakeel vene

keel, põhiharidus, ei tööta, elukoht: xxx, korduvalt nii

kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud, alates

28.01.2011 kohaldatud tõkendit - elukohast lahkumise keeld; Varasem karistatus

- Tallinna Linnakohtu 15.11.2001 otsusega nr 1/1-

2079/01 mõisteti KrK §139 lg2 p1,2,3 järgi vabadusekaotus 4k;.

- Harju Maakohtu 05.07.2006 otsusega nr 1-06-8174

mõisteti KarS §266 lg1 ja KarS §74 järgi tingimisi vangistus 2k katseaeg: 1a 6k;

- Harju Maakohtu 01.10.2008 otsusega nr 1-08-12820 mõisteti KarS §199 lg2 p9 - KarS §25 lg2, KrMS §238

lg2 ja KarS §74 järgi tingimisi vangistus 3k 10p katseaeg: 2a 6k;

- Harju Maakohtu 10.10.2008 otsusega nr 1-08-13278 mõisteti KarS §199 lg2 p4,9 - KarS §25 lg2, KrMS §238 lg2, KarS §65 lg2 ja KarS §69 üldkasulik töö 310 tundi

tähtajaga: 1a. Pööratud täitmisele Harju Maakohtu 10.09.2009 määrusega.

- Harju Maakohtu 11.01.2011 otsusega nr 1-10-2723 mõisteti KarS §199 lg2 p7,8,9, KarS §201 lg2 p1, §64 lg1 KrMS §238 lg2 ja KarS §74 1a katseaeg: 2a;

1-11-5989

2 - Väärteokorras karistatud üle 30 korra. Kaitsja vandeadvokaat Juho Aule RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p. 4 ja 9; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 310, 311; 313 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada V.T (i.k. xxx) KarS § 199 lg 2 p. 5 ja 9 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus tähtajaga 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõistes V.T-le

vähendatud karistuseks vangistus tähtajaga 4 (neli) kuud.

3. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o. Harju

Maakohtu 11.01.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-2723 mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus tähtajaga 1 (üks) aasta - võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus tähtajaga 1 aasta ja 4 (neli) kuud.

4. V.T karistusaja hulka arvata tema eeluurimisel kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 2 päeva (21.02.2011-22.02.2011) ja otsuse kuulutamisejärgselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus tähtajaga 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

5. Võttes aluseks KrMS § 130 lg 4

1

muuta V.T

ile kohaldatud tõkendit

elukohast lahkumise keeld vahistamine tõkendiks tagamaks kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Karistusaja algust lugeda V.T vahi alla võtmise päevast.

6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel välja mõista V.T-lt riigituludesse

menetluskulud:

• sundraha summas 417,03 eurot;

• kriminaaltoimiku koopiate tegemise kulu 4,12 eurot

• kaitsjatasu summas 153,41 eurot.

7. KrMS § 176 lg 1 p. 2 alusel välja mõista V.T-lt erikulud: sundtoomise

kulu 18,38 eurot. Väljamõistetud menetluskulud ja erikulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Pangas arve nr 10220034796011 või Swedbank’is konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „V.T 1-11-5989 menetluskulud“ ja „V.T 1-11-5989 erikulud“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Võttes aluseks KrMS § 423 ja 417 lg 2 tuleb kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

1-11-5989

3 1. SÜÜDISTUS

V.T süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on korduvalt süüdi mõistetud

süstemaatilise varguse toimepanemise eest, 24.01.2011 kella 20.30 paiku Tallinnas Nisu ja Ristiku tänava ristmikul võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata alaealise VB käest Oleg

Brõtkinile kuuluva, kuid VB seaduslikus valduses oleva vallasasja - mobiiltelefoni Sony-

Ericsson W760i, IMEI koodiga 357067022435760, väärtusega 210.27€ selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning jalutas telefoniga Nisu 30 asuva maja juurde. Hiljem, kui V.T

oli veendunud, et kannatanu tal enam järel pole, palus ta VP, kes ei teadnud, et

telefon pole V.T oma, pantida see Tallinnas Puhangu 10 asuvas pandimajas „Tulves“, saades telefoni eest 17.50€, mille V.T kulutas enda tarbeks ära. 2. MENETLUS KOHTUS

Prokurör jäi kohtus süüdistuse juurde, leides et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ja

tõendatud ja nõudis, et süüdistatavale mõistetaks karistuseks vangistust tähtajaga 6 kuud,

mida vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, suurendada eelmise kohtuotsuse ärakandmata osa võrra ja vähendada eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aja - 2 päeva - võrra mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 3 kuud ja 28 päeva. Süüdistatav kinnitas kohtus, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistab ennast täielikult süüdi. Süüdistatav väitis, et tundis kannatanut Vadim Brõtkinit mitu aastat, kannatanu isa Oleg Brõtkinit tunneb 12 aastat kuna elavad ühes piirkonnas ja samas majas elavad süüdistatava sõbrad. Teo toime panemise ajal tarvitas süüdistatav narkootikume ja pidi narkomüüjale koheselt raha maksma. Kui süüdistatav kohtas kannatanut rääkis ta kannatanule kõik ära lubades telefoni tagastada kell 11-ks paludes üksi või isaga süüdistatava juurde koju tulla. Süüdistatav viis telefoni pandimajja. Süüdistatava ainus süü oli et ei pidanud oma sõna ja ei tagastanud telefoni tähtaegselt. Süüdistatav ei tarvita alates 28.12.2010 narkootikume, 19. jaanuarist 2011 on süüdistatav ametlikult vormistatud Itaalia firma Fuertesviesel Eesti esindusse tööle, ametlik leping aastaks, firma direktor on süüdistatavaga rahul. Süüdistatav on eelmise kohtuotsusega väljamõistetud tsiviilhagist tasunud 320 eurot ja viimase kande teeb 8 kuupäeval, väidetavalt maksab süüdistatav ka eelmisi trahve. Süüdistatav soovis, et reaalne vangistus asendataks üldkasuliku tööga. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud ja toetas kaitsealuse soovi asendada reaalse vangistus üldkasuliku tööga. 3. TÕENDID Kohus avaldas ja uuris järgnevaid tõendeid:

- Kannatanu OB ütlused (tl 2-3);

- Vallasasja väärtust tõendav dokument (tl 4);

- Kannatanu VB ütlused (tl 6-8);

- Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (tl 9-12);

- Üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 13);

- Tunnistaja VPütlused (tl 16-18);

- Kahtlustatav V.T ütlused (tl 33-34);

- Leping (tl 35);

- Teatis karistatuse kohta (tl 21-30);

- Harju Maakohtu 10.10.2008 otsus nr 1-08-13278 (tl 54-56);

- Harju Maakohtu 11.01.2011 otsus nr 1-10-2723 (tl 65-73).

1-11-5989

4

4. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4.1. Süüteokoosseis

Kohus uurinud ja analüüsinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke avaldatud tõendeid ja süüdistatava poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, tuvastas, et süütegu on õigesti kvalifitseeritud avaliku ja süstemaatilise vargusena. Vargus seisneb võõra vallasasja äravõtmises. Võõraks vallasasjaks oli käesoleval juhul VB seaduslikus valduses olev mobiiltelefon Sony-Ericsson W760i, IMEI koodiga 357067022435760, väärtusega 210,27 eurot. Nimetatud asjaolu on leidnud tõendamist kannatanu seadusliku esindaja OB ütlustega, mille järgi varastati tema pojalt mobiiltelefon Sony Ericsson W760i (musta värvi korpus, soetatud 2008 a, IMEI: 357067022435760, mille sees oli Tele 2 kõnekaardikaardi SIM-kaart, tel 58295364, sees oli 1GB kirjaga "XM2" mälukaart). Kannatanu esindaja ise hindas telefoni väärtuseks 70 eurot. Toimiku lk 4 asuv ARVE - SAATELEHT NR.: 51139490 tõendab, et uuena oli telefoni väärtus 210, 27 eurot. Vallasasja äravõtmist tõendavad VB ütlused (t.l. 6-8), mille järgi 24.01.2011 kell 20:30 paiku tuli tema juurde üks meesterahvas, kes oli täitsa võõras ja võttis mul mobiiltelefoni käest ära. Haiget see mees mulle ei teinud. Tahtsin telefoni tema käest tagasi võtta, aga ta ei andnud, vaid ütles, et ta olevat telefon ja rahakott ära varastatud ning et tal on vaja helistada. Et varguse toimepanijaks oli süüdistatav, on tõendatud süüdistatava enda ütlustega ja VB poolt V.T äratundmisega vastavalt Äratundmiseks esitamise protokollile (tl 9-12). AL&TA OÜ ja VP vahelise lepingu (tl. 14) järgi andis AL&TA OÜ VPe laenu 17,50 eurot tähtajaga kuni 6.02.2011 ja intressiga 1% päevas, mille tagatisena andis laenusaaja pandimajale pandiks eelpoolkirjeldatud telefoni, kusjuures telefoni välja ostma volitati V.T . Tunnistaja VP ütluste (tl 16-18) järgi viisid nad V.T-ga koos viimase

palvel eelpoolnimetatud telefoni pandimajja. V.T seletas tunnistajale, et oli mobiiltelefoni ostnud Soomest või Eestist ning ta soovis telefoni pandimajja viia, kuid tal ei olevat dokumente. VPoli sellega nõus ja tema dokumentide alusel võetigi laen ja panditi telefon pandimajja ja mille järgi laenusumma sai endale V.T ja väljaostjaks kirjutati V.T nimi. Kuivõrd asja pantimise õigus kui käsutusõigus kuulub asja omanikule (Asjaõigusseadus § 68), käitus V.T telefoni suhtes kui omanik ja sellega on tõendatud, et V.T soovis telefoni ebaseaduslikult enda omandisse pöörata. Varguse toimepanemise avalikkus seisneb selles, et telefoni varastamisel kannatanu nägi ja sai aru toimuvast, kuid ei saanud seda takistada. Nimetatud asjaolu on tõendatud VBeelpool juba osundatud ütlustega. Varguse süstemaatilisus tuleneb sellest, et V.T oli eelnevalt 11. jaanuaril 2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-2723 süüdi tunnistatud muuhulgas ka KarS § 199 lg 2 p. 9 ettenähtud kuriteos. Kohus leiab, et asjaolud, et süüdistatavat on varem karistatud süstemaatilise varguse eest ja et ta jätkab varguste toimepanemist ka peale uut süüdimõistmist kinnitavad, et V.T-le on varastamine kujunenud elustiiliks ja järelikult on tegemist süstemaatilisusega KarS § 199 lg 2 p. 9 tähenduses. Nimetatud asjaolu on tõendatud karistusregistri väljavõttega (tl 21-30), Harju Maakohtu 10.10.2008 otsusega nr 1-08-13278 (tl 54-56) ja Harju Maakohtu 11.01.2011 otsusega nr 1-10-2723 (tl 65-73).

1-11-5989

5 5. KARISTUS Tulenevalt KarS § 56 lg 1 arvestab kohus karistuse mõistmisel kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendava asjaoluna kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist. Raskendava asjaoluna võiks olla käsitletav asjaolu, et rünne toimus alla 12 aastase isiku suhtes. Samas ei ole menetlus üheselt tuvastanud, et süüdistatav oli teadlik, et tegemist oli alla 12-aastase lapsega . Seetõttu tõlgendab kohus seda süüdistatava kasuks ja jätab selle asjaolu raskendavana arvestamata. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest seadus näeb ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. 5.1. Karistuse liik Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puudub legaalne sissetulek. Samuti ei ole temale varasemalt määratud rahatrahvid sundinud teda seadusekuulekalt käituma. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ütlusi töö olemasolu kohta, kuivõrd süüdistatava ütlused kohtus on vastuolulised ja ilmses vastuolus kannatanute ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. Asjaolu, et süüdistataval puudub sissetulek kinnitab ka see, et tal on kandmata suurem osa temale määratud rahatrahvidest. Seega on põhjendatud V.T-le raskem karistusliigi – vangistuse – kohaldamine. V.T pani käesolevas asjas etteheidetava teo toime ainult 13 päeva peale 11.01.2011 kohtuotsuse, millega ta tunnistati süüdi KarS §199 lg 2 p 7, 8, 9 ja KarS §201 lg 2 p 1 kirjeldatud kuritegudes ja mõisteti talle karistuseks vangistus tähtajaga 1 aasta, mis jäeti tingimisi karistamata. Kohus leiab, et kuriteo toimepanemine vahetult peale kohtuotsuse kuulutamist näitab, et karistuse tingimisi täitmata jätmine ei oma süüdistatavale piisavat preventiivset mõju.

KarS § 74 lg 4 lubaks käesoleval juhul asendada vangistus üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole asendamine võimalik, kuivõrd Harju

Maakohtu 10.10.2008 otsusega nr 1-08-13278 mõisteti talle kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus tähtajaga 5 kuud ja 5 päeva, mis asendati 310 tunni üldkasuliku tööga,

mis tuli ära teha 1 aasta jooksul. Vastavalt karistusregistri väljavõttele pöörati Harju

Maakohtu 10.09.2009 määrusega Harju Maakohtu 10.10.2008 otsusega nr 1-08-13278

mõistetud karistus reaalse vangistusena täies ulatuses täitmisele, mis tähendab, et V.T üldkasulikke tunde ei teinud.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesoleval juhul on ainuvõimalik kohaldada V.T suhtes reaalset vangistust liites käesolevas asjas etteheidetava süüteo eest mõistetud

karistusele ka 11.01.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-2723 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. vangistus tähtajaga 1 aasta. 5.2. Karistuse määr Prourör taotles süüdistatavale karistusena vangistust tähtajaga 6 kuud.

1-11-5989

6 Kohus nõustub süüdistaja taotlusega. Kohus leiab, et alla keskmise määra karistuse mõistmine

on põhjendatud seetõttu, et käesolevas asjas ei ole kannatanule varalist kahju tekkinud,

varastatud asja väärtus ei ole suur ja arvestada tuleb kergendava asjaoluna süüdistatava kahetsust. Samas miinimumilähedast karistust ei ole võimalik seetõttu mõista, et süüdistatav on varem korduvalt varavastaste süütegude eest karistatud. 6. TSIVIILHAGID JA ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas pole tsiviilhagi esitatud samuti puuduvad käesolevas asjas asitõendid.

Velmar Brett Kohtunik /allkiri/