3-23-2022/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2022

Haldusasi

I.R-i kaebus Keskkonnaameti 18.08.2023 otsuse nr 7-

9/23/9390-9

tühistamise

ning

Keskkonnaameti

kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja I.R, volitatud esindaja advokaat Kristjan Kers

Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindaja Moonika

Järvela

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.R-i kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Avaldatavas lahendis asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.07.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

3-23-2022

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.R on Lääne maakonnas Vormsi vallas Rumpo külas asuva Paali kinnistu (katastritunnus

90701:002:0440; edaspidi Paali kinnistu) kaasomanik. I.R soovib kinnistule rajada abihoone

ja sauna.

2. Abihoone rajamiseks esitas I.R projekteerimistingimuste taotluse, mille Vormsi

Vallavalitsus esitas 15.02.2023 Keskkonnaametile arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet

andis 20.02.2023 kirjaga nr 7-9/23/3236-2 nõusoleku Paali kinnistu õuemaa kõlviku

moodustamiseks/laiendamiseks abihoone ulatuses.

3. Keskkonnaamet teatas 23.02.2023 kirjaga nr 7-9/23/3864, et on eksinud nõusoleku

andmisega õuemaa kõlviku moodustamiseks, kuivõrd selgus asjaolu, et Paali katastriüksusel

on tegelikkuses inventeeritud peale Väinamere loodusala kaitse-eesmärkides nimetatud

elupaigatüübi kadastikud (5130) ka Vormsi maastikukaitseala kaitse-eesmärkides nimetatud

loodusdirektiivi elupaigatüüp lood (6280*). Eelnevast tulenevalt leidis Keskkonnaamet, et

õuemaa kõlvikut siiski ei ole võimalik moodustada ega ehitustegevust alale kavandada.

4. Kuna Paali kinnistul asuvas hoones puudub pesemise ja tualeti kasutamise võimalus,

otsustas I.R rajada sauna (suurusega 19,6 m2), milleks eraldi luba taotlema ei pea. I.R

pöördus 24.03.2023 e-kirjaga Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialisti

M.K poole, et uurida kavandatava sauna seaduslikult rajamise võimalusi.

5. M.K andis 25.03.2023 vastuses mõista, et Keskkonnaamet sauna ehitamiseks nõusolekut ei

anna.

6. I.R pöördus 10.04.2023 e-kirjaga Paali kinnistul elupaigatüüpide kohta seisukoha

saamiseks Pärandkoosluste Kaitse Ühingu esimehe J.-A.M poole. J.-A.M vastas 25.03.2023

e-kirjaga, andes mõista, et sauna ehitamine ei tooks kaasa negatiivset mõju.

7. Metsaruum OÜ teostas 12.05.2023 Paali kinnistul inventuuri, mille tulemused kinnitavad

negatiivse mõju puudumist.

8. I.R esitas 08.05.2023 Keskkonnaametile taotluse sauna ehitamiseks nõusoleku saamiseks.

9. Keskkonnaamet jättis 08.06.2023 kirjaga taotluse rahuldamata, kuna käesoleval juhul ei

rakendu uute hoonete ehitamiseks ükski looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg-tes 4 või 5 toodud

erand.

10. I.R esitas 20.06.2023 Keskkonnaametile taotluse õuemaa kõlviku laiendamiseks

nõusoleku saamiseks.

11. Keskkonnaamet palus 21.07.2023 kirjaga esitada I.R-il kaardimaterjal, mis kajastaks

sauna asukohta. I.R esitas palutud kaardi samal päeval.

12. Keskkonnaamet palus 27.07.2023 esitada uue kaardi (asendiplaan), kus oleks üheselt

arusaadav, millises ulatuses ja asukohas soovitakse õuemaa kõlvikut laiendada. I.R edastas

palutud kaardid 31.07.2023 kirjaga.

13. Keskkonnaameti 18.08.2023 kirjaga nr 7-9/23/9390-9 teavitati I.R-i, et Keskkonnaamet

ei pea Paali katastriüksuse õuemaa kõlviku laiendamist ja sinna sauna rajamist võimalikuks,

kuna tegevus on vastuolus Vormsi maastikukaitseala ja Väinamere loodusala kaitse-

eesmärgiga. Keeldumise põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Paali katastriüksus asub tervikuna Vormsi maastikukaitseala Rumpo piiranguvööndis.

Maastikukaitseala tegevust reguleerib Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 149 „Vormsi

maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri). Kaitse-eeskirja § 13 lg 1 ja 5

kohaselt on Rumpo piiranguvööndi kaitse-eesmärk rannikuelupaikade ja rannaniitude elustiku

kaitse. Vormsi maastikukaitseala kuulub Väinamere loodus- ja linnualana Natura 2000

2(11)

3-23-2022

võrgustikku (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav

Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ p 1 ap 517). Natura 2000 ala kaitse eesmärk

määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või

nõukogu direktiivi 92/4/EMÜ I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide

või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes

Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala

degradeerumis- ja hävimisohtu. Väinamere loodus- ja linnuala kaitse-eesmärgid on nimetatud

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 p 1 ap-s 66 ja p 2 ap-s 517.

Kaitstavatel aladel tegevuse kavandamise üldiseks põhimõtteks on, et keelatud on nende

elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks kaitseala moodustati

ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,

kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Loodusliku elupaiga seisund loetakse

soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on

muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane

struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas

tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus.

Paali maaüksusele on inventeeritud kaitse-eesmärgiks seatud poollooduslike koosluste lood

(6280)* esinemine. Keskkonnaamet on varasemalt oma 08.06.2023 kirjas nr 7-9/23/9390-4

selgitanud, et 29.05.2023 teostati Paali maaüksusel täiendav inventuur elupaikade andmete

õigsuse kontrollimiseks. Inventuuri tulemusel selgus, et Paali maaüksusel on valdavas

ulatuses inventeeritud Vormsi maastikukaitsealal ja Väinamere loodusalal kaitstav

elupaigatüüp lood (6280)*. Seejuures selgus inventeerimisel, et vahetult olemasolevat õueala

ümbritsev looelupaik on küll degradeerunud (võsastunud), kuid neid tuleb käsitleda loopealse

servaalana ja need omavad endiselt piisavalt taastamisväärtust.

Asukohas, kuhu käesoleva taotluse kohaselt soovitakse õueala laiendada, on sauna rajamisega

juba alustatud – kooritud on pinnas ja on alustatud vundamendi rajamisega (ehitamisega

alutati enne Keskkonnaametilt selleks nõusolekut saamata). Ehitustegevusega alustatud

asukohas oli varasemalt samuti tegemist kaitstava elupaigatüübiga lood (nii nagu seda on ka

kogu ülejäänud täna põhikaardil olemasoleva õuemaa kõlviku ja Paali maaüksust läbiva tee

vahele jääv osa). Kaitstava koosluse lood ühtlane struktuur (tihedam kadakatega kaetud ja

võsastunud ala) kogu Paali maaüksuse õuemaa kõlviku ja pinnastee vahelisel alal on selgelt

tuvastatav ka Maa-ameti ajaloolistelt ortofotodelt ja kaldaaerofotodelt.

Vormsi maastikukaitseala kaitsekorralduskava on ette näinud Rumpo poolsaarel kadastike

taastamise loopealseteks. Kaitsekorralduskava näeb kaitsekorraldusliku eesmärgina ette, et

Väinamere loodusalal on Vormsil väga esinduslikke loodusid vähemalt 60 ha, neist Vormsi

maastikukaitsealal 45 ha ja Väinamere hoiualal 15 ha. Kaitsekorralduskava nimetab ehitamist

potentsiaalse ohutegurina loodude elupaigatüübile, kuna niidukooslusele ehitamine hävitab

ehitis(t)e alla jääva koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi halvendab

looduskaitselist väärtust. Ohtu vähendava meetmena tuuakse kaitsekorralduskavas välja

järgmist: lubatud on vaid olemasolevate ehitiste hooldustöö nii, et need ei kahjustaks

elupaigatüüpi. Mitte lubada uute ehitiste püstitamist, mis võib kaitstavat elupaigatüüpi

kahjustada. Õueala laiendamine ning sinna uue hoone rajamine suurendab paratamatult alal

esinevat inimkoormust ning avaldab seeläbi negatiivset mõju ala kaitse-eesmärkidele – hoone

alusel pinnal hävineb kaitstav kooslus täielikult, vajalik on ehitusmaterjalide alale transport ja

nende ladustamine, kasvab ala üldine kasutus- ja tallamiskoormus, vajalik on hoone

edaspidine hooldamine jms. Tegevuste tulemusel muutuvad kooslusele omased ökoloogilised

tegurid või hävivad need täielikult. Näiteks suureneva tallamiskoormuse tõttu tallatakse alale

omane taimekooslus. Kuivõrd on Paali maaüksusele sauna rajamist juba alustatud, siis on

3(11)

3-23-2022

tegevusega kaitstavat elupaigatüüpi juba selle ala ulatuses kahjustatud. Kaitstavale

elupaigatüübile rajatud vundament tuleb likvideerida, ala korrastada (sh eemaldatud pinnas

endisele asukohale tagasi paigutada) ja piirkonnale omane kaitstav kooslus lood peab

ehitustegevusega kahjustatud alal saama taastuda.

14. I.R esitas 14.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 18.08.2023

otsuse nr 7-9/23/9390-9 tühistamiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks andma nõusolek

Paali kinnistule õuemaa kõlviku laiendamiseks planeeritava sauna ulatuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

15. Kaebaja leiab, et vaidlusalune Keskkonnaameti keeldumine on haldusakt (LKS § 14 lg 1

p 1) ning tegemist on õigusvastase haldusaktiga.

15.1. Kaebaja eesmärgiks on rajada Paali kinnistule saun, millega oleks tagatud aastaringne

pesemisvõimalus 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistul. Planeeritava sauna asukoht

(kinnistut läbiva tee ja õuemaa vaheline ala) jääb väljapoole veekaitsevööndit. Seega on

võimalik sauna ehitamiseks rakendada LKS § 38 lg 4 punkti 1, kui õuemaa kõlviku piire

laiendada planeeritud sauna ulatuses.

15.2. Erinevad spetsialistid on avaldanud, et õuemaa laiendamisega (iseäranis sauna

ehitamisega) ei kahjustata kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist ega selle

seisundit (vt kaebuse lisad 5 ja 6). Spetsialistide hinnangul ei saa 20 m2 saun Natura elupaika

kahjustada ning tänapäevaseid nõudeid ja metoodikat kasutades peaks kogu Paali kinnistu

jääma elupaigaks määramata.

15.3. Ka Keskkonnaamet on varasemalt pidanud põhjendatuks Paali kinnistul õuemaa

kõlvikut moodustada/laiendada (vt kaebuse lisa 1). Keskkonnaamet on rikkunud

õiguskindluse põhimõtet. Keskkonnaamet on 20.02.2023 kirjas pidanud võimalikuks õuemaa

kõlviku laiendamist alale, kuhu kaebaja on planeerinud sauna (ehk tee ja õuemaa vahele).

Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik esmalt andmeid kontrollides anda kooskõlastus

projekteerimistingimuste andmiseks ning paar päeva hiljem see tagasi võtta. Pole eluliselt

usutav, et kooskõlastuse vormistanud ametnik ise mõned päevad hiljem kooskõlastuse aluseks

olevaid andmeid üle kontrollis. Paali kinnistule anti 2017. a Keskkonnaameti poolt

kooskõlastus suvila ehitamiseks. 14.08.2017 ja 20.02.2023 kooskõlastused viitavad üheselt

mõistetavalt, et tegelikkuses Paali kinnistul ehitustegevust takistavaid elupaigatüüpe ei leidu.

15.4. Rikutud on kaalutlusreegleid (kaitse-eeskirja § 6 lg 1 ja LKS § 14 lg 2).

Omandipõhiõiguse oluliseks osaks on õigus kinnisasja kasutada ning sellel ehitada. Vastavat

õigust on vastustaja kaebaja suhtes oluliselt riivanud. Nii Keskkonnaamet kui ka erinevad

spetsialistid on andnud mõista, et planeeritava sauna ehitus ei kahjusta kinnistul asuvaid

kooslusi. Hetkel puuduvad Paali kinnistul asuvas elamus pesemisvõimalused, mis takistavad

kinnistu sihipärast kasutamist. Lisaks on J.-A.M avaldanud, et inimtegevusega kaasnev

kinnistu hooldamine oleks kasulik ka sealsele looduskeskkonnale. Isegi kui möönda mingil

määral esimese kahe mõõdupuu täitumist, siis antud juhul pole Keskkonnaameti keeldumine

mõõdukas.

15.5. Kaebajat koheldakse ebavõrdselt võrreldes Mäe kinnistu omanikuga. Vormsi

Vallavalitsus väljastas 01.02.2023 Mäe kinnistule saun-puhkemaja kasutusloa. Ometi on

(sarnaselt Paali kinnistuga) ka Mäe kinnistul inventeeritud Natura elupaigatüüp lood (6280)*.

15.6. Vaidlusaluses keeldumises ei ole tuvastatud olulist negatiivset mõju Natura ala

terviklikkusele (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-740, p-d 12, 14, 17, 21-23).

16. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

4(11)

3-23-2022

16.1. Vaidlusalune keeldumine ei ole haldusakt, vaid on menetlustoiming (vt Riigikohtu

lahendid nr 3-3-1-1-10, 3-3-1-38-10, 3-3-1-5-11).

16.2. Kavandatud tegevusele seisukoha võtmisel lähtub Keskkonnaamet ala kaitse-eeskirjast

ja kaitse-eesmärkidest, sh Natura 2000 võrgustiku ala eesmärkidest. Üldine põhimõte on, et

keelatud on nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks

kaitseala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu

elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Loodusliku elupaiga seisund

loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on

muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane

struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas

tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. Liigi seisund loetakse soodsaks,

kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike

elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning

liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas

piisavalt suur elupaik (LKS § 3).

16.3. Ehitustegevus kaitstavatel elupaigatüüpidel ei ole lubatud, kuna ehitustegevuse tõttu

väheneb kaitstava koosluse pindala, kahjustatakse koosluse terviklikkust ja hävib sellele

kooslusele eriomane struktuur. Nende mõjude tõttu saab koosluse soodne seisund kahjustatud.

16.4. Paali katastriüksus jääb terves ulatuses ranna ehituskeeluvööndisse (LKS § 38 lg 1, § 35

lg 31) ja osaliselt ka veekaitsevööndisse. Paali katastriüksuse õuemaa kõlvik ning seal paiknev

hoone jääb kogu ulatuses veekaitsevööndisse. LKS § 38 lg-tes 4 või 5 toodud erand ei

kohaldu, kuivõrd olemasolev õuemaa kõlvik jääb tervikuna veekaitsevööndisse (vt kaebuse

lisa 8).

16.5. Rumpo poolsaarel, sh Paali katastriüksusel on Natura elupaigatüüpide inventuure

teostatud 1999. a, 2017. a ja 2023. a. 29.05.2023.a teostas Keskkonnaamet Paali

katastriüksusel ja selle lähiümbruses uue Natura elupaigatüüpide inventuuri (vt kaebuse lisa

15), et ajakohastada andmeid. Ajakohased andmed olid vajalikud, et lähtuda otsuste tegemisel

elupaigatüüpide tegelikest levikuandmetest. Seega Keskkonnaameti 20.02.2023 kirjaga nr 7-

9/23/3236-2 (vt kaebuse lisa 1) nõusolek Paali kinnistu õuemaa kõlviku

moodustamiseks/laiendamiseks abihoone ulatuses oli antud ebaõigetel alustel, millest

tulenevalt teostas Keskkonnaamet 29.05.2023 uue inventuuri.

16.6. Ka kaebuses viidatud MTÜ Pärandkoosluste Kaitse Ühingu esindaja J.-A.M arvamuse

(vt kaebuse lisa 5) kohaselt ei ole põhjust kahelda 1999. a inventuuri andmete õigsuses,

millega on kogu Paali katastriüksusele määratud loopealse elupaigatüüp. Kuigi Paali

katastriüksus on suures osas puittaimedega (kadakad, männid) kaetud, nii et loopealsele

tüüpiliselt omast poolavatud kooslust seal usutavasti ei ole, on ala taastatav ning

elupaigatüübi seisund paraneks kui kadastikku hõrendada ja mände maha võtta ning hooldada

ala nii nagu ümbritsevatki – karjatamise teel. J.-A.M on lisanud, et tema isiklik seisukoht on,

et 20 ruutmeetri suurune saun ei suuda Natura elupaika arvestataval määral kahjustada, ja kui

keskkonda sobiv ehitis tagaks selle, et lisaks inimestele viibivad alal ka kariloomad ja

loopealne saab praegusest suuremas osas hooldatud, siis võiks pigem tegu olla „win-win“

olukorraga.

16.7. Sauna ehitamine kaitstavale elupaigatüübile ei taga kuidagi alal kariloomade viibimist ja

seeläbi elupaigatüübi seisundi paranemist. Saun ei ole pärandniitude hoolduseks hädavajalik

ehitis, mille ehitamist kaitstavale elupaigatüübile saaks kaaluda. Keskkonnaamet käsitleb

kaitseala tarbeks vajalike ehitistena selliseid ehitis, mis on otseselt vajalikud kaitseala kaitse-

eesmärkide (nimetatud kaitse-eeskirjas) saavutamiseks. Need on eelkõige kaitseala tähised,

kaitseala kohta infot jagavad stendid, külastajaid suunavad laudteed, vaatetornid ning aladel,

5(11)

3-23-2022

kus kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine, võib sellise

ehitisena käsitleda loomadele ja loomade söödaks varutud heina hoidmiseks püstitatud

varjualuseid, juurdepääsuteid hooldatavatele aladele jms. Kindlasti ei loeta kaitseala tarbeks

rajatavaks ehitiseks erahuvides ehitatud elu- või abihoonet.

16.8. Keskkonnaameti spetsialistid P.K ja K.K teostasid 29.05.2023 Paali katastriüksusel

täiendava Natura elupaigatüüpide inventuuri varasemate andmete, sh ka Paali kinnistu

omanike tellimusel Metsaruum OÜ poolt tehtud inventuuri andmete õigsuse kontrollimiseks.

29.05.2023 inventuuri käigus hinnati Paali katastriüksuse eri osades paiknevaid

kooslusefragmente ja maaüksust ümbritsevat taastatud kooslust. Seejuures arvati

inventeeritavast alast välja põhikaardile kantud õuemaa kõlvik ning GPS-seadmega täpsustati

olemasolevate ehitiste asukohta ning töödega mõjutatud ala ulatust. Inventuuri käigus hinnati

Paali katastriüksusel suvila vahetus ümbruses oleva degradeerunud koosluse

taastumispotentsiaali heaks, kui teostada vajalikud taastamistööd. Leiti, et degradeerunud

(võsastunud) ribasid Paali katastriüksusel tuleb käsitleda ümbritseva loopealse servadena,

mille hetkeseisund on küll kehvem ümbritsevast, aga samas, osana tervikust omavad need

endiselt piisavalt taastamisväärtust. Arvestades eeltoodut, määrati Paali katastriüksusel kogu

inventeeritud ala ulatuses elupaigatüüp lood (6280*).

16.9. Keskkonnaamet asus oma 18.08.2023 kirjas seisukohale, et kuigi ehitustegevusega

kahjustatud ala ei saanud seal toimunud tegevuse tõttu praegu inverteerida loopealseks, siis

enne ebaseadusliku tegevusega alustamist oli selles asukohas samuti tegemist kaitstava

elupaigatüübiga lood. Kaitstava koosluse lood ühtlane struktuur (tihedam kadakatega kaetud

ja võsastunud ala) kogu Paali katastriüksuse õuemaa kõlviku ja pinnastee vahelisel alal on

selgelt tuvastatav ka Maa-ameti ajaloolistelt ortofotodelt ja kaldaerofotodelt. Seetõttu ei

pidanud Keskkonnaamet võimalikuks Paali katastriüksusel õuemaa laiendamist ja sinna

täiendavate hoonete püstitamist, kuna see on vastuolus Vormsi maastikukaitseala ja

Väinamere loodusala kaitse-eesmärkidega. Keskkonnaamet oli seisukohal, et kaitstavale

elupaigatüübile rajatud vundament tuleb likvideerida, ala korrastada (sh eemaldatud pinnas

endisele asukohale tagasi paigutada) ja piirkonnale omane kaitstav kooslus lood peab

ehitustegevusega kahjustatud alal saama taastuda.

16.10. Üldreegel on, et elupaigatüübi, mis on loodusala kaitse-eesmärgiks, hävitamist või

selle (pöördumatut) kahjustamist tuleb hinnata Natura ala kaitse-eesmärgi ja seeläbi selle ala

terviklikkuse negatiivseks mõjutamiseks, mis ei ole loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohaselt

üldjuhul lubatud (v,a loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohasel erandjuhul). Seda hoolimata

kahjustuse ulatusest või elupaigatüübi olemasolevast või prognoositavast seisundist.

16.11. Vormsi maastikukaitseala kaitsekorralduskava näeb kaitsekorraldusliku eesmärgina

ette, et Väinamere loodusalal Vormsil on väga esinduslikke loodusid vähemalt 60 ha, neist

Vormsi maastikukaitsealal 45 ha ja Väinamere hoiualal 15 ha. Vormsi maastikukaitsealal oli

kaitsekorralduskava koostamise alal (2017. a) loodusid inventeeritud ja EELIS andmebaasi

KR_plk kihile kantud 45 ha, seejuures väga esinduslikud ja ulatuslikumad looalad olid

Rumpo poolsaarel (23 ha, Rumpo sihtkaitsevöönd).

16.12. Kaitsekorralduskava koostamise ajal oli Paali katastriüksusel ja seda ümbritseval alal

määratud kadastike elupaigatüüp. Lookadastikud kujunevad loodusliku suktsessiooni

tulemusena loopealsetest, kui hooldamine lõpeb või ei ole piisava intensiivsusega. Kuna

loodude elupaigatüüp on esmatähtis, seega looduskaitseliselt väga väärtuslik ja seatud seetõttu

kadastikest ettepoole, siis eelistatakse nende soodsa seisundi tagamiseks kadastike

kujundamist loopealseteks. Loopealsete taastamiseks sobivad kõik ajaloolised loopealsed

karjamaad, isegi kui nad on täna võrdlemisi kinni kasvanud või metsaga kaetud. Rumpo

poolsaarel olevad nõmmlood omavad erilist tähtsust ka seetõttu, et on elupaigaks I

6(11)

3-23-2022

kaitsekategooria samblikuliigile harilikule tundrasamblikule (Flavocetraria cucullata), mille

ainuleiukoht Eestis on just Rumpo poolsaar. Arvestades eesmärki kujundada lookadastikest

looniidud, määrati 29.05.2023 inventuuri käigus Paali katastriüksusele ja seda ümbritsevale

alale loodude elupaigatüüp. Loodude elupaigatüüp oli kõnealusele alale määratud ka sel ajal,

kui see ala arvati Väinamere loodusala koosseisu ehk see ala kajastub ka Natura

standardandmebaasis elupaigatüübina lood (6280*).

16.13. Vormsi maastikukaitseala kaitsekorralduskavaga seatud eesmärk kajastab ainult selle

kava koostamise hetkel EELIS andmebaasi KR_plk kihile kantud elupaigatüüpide

levikuandmeid, mitte aga Väinamere loodusala moodustamise ajal inventeeritud

elupaigatüüpide andmeid, millest tuleb nende elupaigatüüpide seisundi hindamisel lähtuda.

Plk-kiht näitab EELIS-s registreeritud poollooduslikke kooslusi, mille taastamise või

hooldamise eest on võimalik saada vastavat toetust, mitte kogu poollooduslikuks koosluseks

klassifitseeritud elupaigatüüpide ulatust. Eeltoodust tulenevalt ei saa tegevuse mõju

hindamisel Väinamere loodusala eesmärkidele lähtuda konkreetses kaitsekorralduskavas

toodud eesmärkidest, vaid tuleb kasutada Natura standardandmebaasis toodud andmeid.

Natura standardandmebaasi kohaselt on Väinamere loodusala kaitse-eesmärk 2108 ha loodude

ja 914 ha kadastike kaitse. 01.11.2023 seisuga on Väinamere loodusalal inventeeritud 1946 ha

loodusid ja 1167 ha kadastikke. Arvestades eeltoodut ei ole Väinamere loodusala kaitse-

eesmärgid loodude osas täidetud. Vormsi maastikukaitseala kaitsekorralduskava nimetab

ehitamist potentsiaalse ohutegurina nii loodude kui kadastike elupaigatüübile, kuna kooslusele

ehitamine hävitab ehitis(t)e alla jääva koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi

halvendab looduskaitselist väärtust. Ohtu vähendava meetmena tuuakse kaitsekorralduskavas

(lk 96 ja lk 99) välja järgmist: „Lubatud on vaid olemasolevate ehitiste hooldustööd nii, et

need ei kahjustaks elupaigatüüpi. Mitte lubada uute ehitiste püstitamist, mis võib kaitstavat

elupaigatüüpi kahjustada.“ Seega ei ole võimalik lubada tegevust, mille tõttu väheneks nende

pindala.

16.14. Paali katastriüksus asub tervikuna ranna ehituskeeluvööndis, kus LKS § 38 lg 3

kohaselt on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeluvööndit on erandkorras

võimalik suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes

taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja

tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (LKS § 40 lg 1). Käesoleval juhul soovitakse

Paali katastriüksusel õuemaa laiendamiseks nõusoleku küsimisega saavutada sama olukord,

mille tarbeks väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndit (nendel aladel on kõlviku muutmiseks vajalik Keskkonnaameti nõusolek

vastavalt LKS § 14 lg 1 p-le 1) oleks vajalik läbida planeeringumenetlus ning saada nõusolek

ehituskeeluvööndi vähendamiseks

16.15. Õuemaa puhul on tegemist kõlvikuga ehk topograafilise nähtusega, mille

kaardistamine toimub vastavalt ruumiandmete seadusele ja selle alamaktidele. Kõlvikute

kaardistamist Eesti topograafia andmekogus (ETAK) reguleerib keskkonnaministri

20.12.2013 määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad

topograafilised nähtused“. Õuemaa kantakse kõlvikukaardile vastavalt tegelikule olukorrale

looduses ja kehtivate õigusnormide kohaselt. Kõlvikute kaardistamine on Maa-ameti

pädevuses.

16.16. Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Mäe kinnistule on 1999. a, Natura 2000

võrgustiku alade väljavalimisele eelnenud inventuuride käigus, määratud elupaigatüüp

loopealsed (6280*), mis on jätkuvalt kajastatud Natura elupaikade andmekogus, kuid see Mäe

kinnistule ulatuv elupaigatüübi osa ei ole arvatud Natura 2000 võrgustikku (Väinamere

loodusala) ega Vormsi maastikukaitseala koosseisu. Sellest tulenevalt ei ole Mäe kinnistule

inventeeritud elupaigatüübile ehitamine vastuolus ei Vormsi maastikukaitseala ega Väinamere

7(11)

3-23-2022

loodusala eesmärkidega. Väljaspool kaitstavaid alasid inventeeritud elupaigatüüpide puhul ei

ole tegemist kaitstavate loodusobjektidega LKS § 4 lg 1 mõistes ning puudub seaduslik alus,

mis nõuaks seal kavandatavate tegevuse puhul vastustaja kooskõlastust. Kõnealusele alale

ehitus- ja kasutuslubade andmine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas Keskkonnaameti keeldumine

õuemaa kõlviku laiendamisest Paali katastriüksusel on õiguspärane.

19. Kohus jääb oma 09.10.2023 määruses toodud seisukoha juurde, et vaidlusalune

Keskkonnaameti korraldus on menetlustoiming, mitte haldusakt (vt Tallinna Halduskohtu

09.10.2023 määrus nr 3-23-2022, p 16). Kohtupraktikas on leitud, et Keskkonnaameti

nõusoleku andmisest keeldumist tuleb käsitada menetlustoiminguna (vt Tartu

Ringkonnakohtu 28.05.2013 otsus asjas nr 3-12-74, p 11; 17.04.2012 otsus asjas nr 3-11-382,

p 13). HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus toimingu õiguspärasust toimingu tegemise aja

seisuga. Kehtiv õigus ei sätesta otseselt menetlustoimingu vorminõudeid. Siiski on

kohtupraktikas leitud, et halduskohtus iseseisvalt vaidlustatavaid menetlustoiminguid tuleb

isikute õiguste kaitse võimaldamiseks vajalikul määral põhjendada (Riigikohtu

halduskolleegiumi 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p 23; 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p

10). Menetlustoimingu motiveerituse aste võib võrreldes haldusakti motiveeritusega olla

madalam (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08). Kaalutlusõiguse

alusel tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja

eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda

eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta toimingu õiguspärasust kontrollides

kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3).

20. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) Paali katastriüksus asub Vormsi

maastikukaitsealas1 ning kuulub Natura 2000 võrgustikku2; 2) Paali maaüksusele on

inventeeritud kaitse-eesmärgiks seatud poollooduslike koosluste lood (6280*) esinemine; 3)

29.05.2023 teostati Paali maaüksusel täiendav inventuur elupaikade andmete õigsuse

kontrollimiseks ning inventuuri tulemusel selgus, et Paali maaüksusel on valdavas ulatuses

inventeeritud Vormsi maastikukaitsealal ja Väinamere loodusalal kaitsev elupaigatüüp lood

(6280*); 4) Paali maaüksus asub kogu ulatuses ranna ehituskeeluvööndis, õuemaa kõlvik

veekaitsevööndis.

21. Tulenevalt LKS § 14 lg 1 punktist 1 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava

looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta

katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet. Kaitstava loodusobjekti valitseja ei

kooskõlasta LKS § 14 lg-s 1 nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja

kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava

loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Sama on

sätestatud ka kaitse-eeskirja § 6 lg-s 1 – kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-

eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-

eesmärgi saavutamist või seisundit.

22. Riigikohus on selgitanud seoses LKS § 14 lg-ga 2 ja samasisulise kaitse-eeskirja sättega,

et näiliselt imperatiivsele sõnastusele vaatamata on LKS § 14 lg 2 ja kaitse-eeskirja § 8 lg 1

1 Vt Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 149 „Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskiri“.

2 Vt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri“ p 1 alapunkt 517.

8(11)

3-23-2022

kaalutlusõiguslikud sätted; neist sätetest ei tulene, et mistahes ebasoodne mõju kaitse-

eeskirjale õigustaks kuitahes intensiivset õiguste piirangut; pole võimalik määrata ka

universaalset künnist, millest alates muutub ebasoodne mõju kaitse-eesmärgi kahjustamiseks;

kaitse-eesmärgi kahjustamist ja õiguste riivet tuleb seetõttu omavahel kaaluda (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 28.03.20204 otsuse nr 3-21-1370, p 16).

23. Käesoleval juhul on vastustaja keeldunud õuemaa kõlviku laiendamiseks sauna ulatuses

nõusoleku andmisest, kuivõrd see avaldab negatiivset mõju elupaigatüübile lood (6280*). Nii

on vaidlusaluses korralduses selgitatud, et ehitamine on potentsiaalne ohutegur loodude

elupaigatüübile, kuivõrd niidukooslusele ehitamine hävitab ehitis(t)e alla jääva koosluse,

lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi halvendab looduskaitselist väärtust; seejuures on

vastustaja möönnud, et vahetult olemasolevat õueala ümbritsev looelupaik on küll

degradeerunud (võsastunud), neid tuleb käsitleda loopealse servaalana ja need omavad

endiselt piisavalt taastamisväärtust (vt kaebuse lisa 14, lk 2). Seejuures on vastustaja

negatiivse tegevusena käsitlenud juba sauna ehitamisega alustamist ja ehitustegevust. Ka

Riigikohus on selgitanud, et kõlvikute suurus mõjutab kaitse-eesmärgi väärtust; seadusest ega

kaitse-eeskirjast ei tulene absoluutset keeldu kõlviku suuruse muutmiseks, kuid hinnata tuleb,

kas kavandatav kasutus vähendab kaitstava elupaigatüübi väärtust (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 28.03.2024 otsus nr 3-21-1370, p 27).

24. Kaebuse kohaselt on kaebaja eesmärgiks rajada Paali kinnistule saun, millega oleks

tagatud aastaringne pesemisvõimalus. Seega on vastustaja nõusoleku andmisest keeldumisel

asjakohaselt lähtunud kavandatava kasutuse mõjust elupaigatüübi lood (6280*) väärtusele.

25. Vormsi maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on mh kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu

direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomasiku ja taimestiku kaitse

kohta nimetab I lisas; need on mh lood (6280*) (kaitse-eeskirja § 1 lg 1 punkt 3; Vabariigi

Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri“ p 2 alapunkt 517). Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste

liikide elupaikade kaitse, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning

loodusväärtuste parem eksponeerimine loodushariduse eesmärgil (kaitse-eeskirja § 13 lg 1).

Rumpo piiranguvööndi kaitse-eesmärk on rannikuelupaikade ja rannaniitude elustiku kaitse

(kaitse-eeskirja § 13 lg 5). Kuivõrd vaidlusaluses korralduses on viidatud ka Keskkonnaameti

08.06.2023 kirjale nr 7-9/23/9390-4, siis arvestab kohus ka viidatud kirjas toodud

põhjendustega (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 lause 2).

26. Keskkonnaamet on oma 08.06.2023 kirjas nr 7-9/23/9390-4 selgitanud, et teostas

29.05.2023 Paali katastriüksusel täiendava inventuuri varasemate andmete (nii vanemate kui

ka Metsaruum OÜ poolt esitatud andmete) õigsuse kontrollimiseks; inventuuri käigus hinnati

Paali katastriüksuse eri osades paiknevaid kooslusefragmente ja maaüksust ümbritsevat

taastatud kooslust ning täideti inventeerimises ankeedid; inventeeritud kooslus Paali

katastriüksuse ümber vastab tänaseks põhitunnuste poolest pigem loopealsele (6280) kui

kadastikule (5130); mullakiht loopealsel on ca 20 cm paksune, domineerib lubjalembene

madalakasvuline ja liigirikas taimestik, puu- ja põõsarinde summaarne katvus on ca 20-30%;

degradeerunud (võsastunud) ribasid Paali katastriüksusel tuleb käsitleda ümbritseva loopealse

servadena, mille hetkeseisund on küll kehvem ümbritsevast, aga samas, osana tervikust

omavad need endiselt piisavalt taastamisväärtust (vt kaebuse lisa 8, lk 4). Seega on vastustaja

tuginenud kõige hilisematele andmetele, võttes seejuures arvesse ka kaebaja esitatud arvamust

ning leidnud, et Paali katastriüksusel asuv kooslus vastab pigem loopealsele (6280).

27. Täiendavalt märgib kohus, et J.-A.M arvamuses on märgitu, et tegemist on eemalviibija

arvamusega, põhjalikum hinnang vajaks kindlasti kohal käimist (vt kaebuse lisa 6). Samas on

Keskkonnaamet 29.05.2023 inventuuri koostamisel käinud ka kohapeal (vt kaebuse lisa 15),

9(11)

3-23-2022

mistõttu lähtub kohus Keskkonnaameti 29.05.2023 inventuuriandmetest. Ka Metsaruum OÜ

arvamuses on leitud, et Paali kinnistu asub looalal, kuid kinnistut läbivast pinnasteest

läänepool asub hetkel elupaiga 6280 tunnustele mittevastav ala, kuigi alal on

taastamispotentsiaal; koht, kuhu tellija soovib ehitada sauna, asub kinnistut läbivast teest

idapool tee ja õue vahelisel 10m laiusel ribal; seal asub hetkel väga tihe ja liigivaene kadastik

männi üksikpuudega; tegemist on kerge nõlvaga, kus maapind laskub teest õue poole; kuna

sauna alus on juba paigaldatud, siis on jäädavalt kahjustunud umbes 20 m2 lookadastikku;

lisaks on tee servas ja õuealal mõnevõrra ajutiselt pinnast rikutud kanalisatsiooni

paigaldamisega; lisaks Paali kinnistule tehti kordusinventuur ka kinnistut ümbritsevale

suurele PLK-le, kuna 2017. a inventeerija märkustes oli märge, et ala on värskelt taastatud ja

kaetud suures osas oksapuruga ja vajab uuesti inventeerimist; selle tulemusel määras

Metsaruum OÜ ala elupaigaks põhitüübiga 6280* esinduslikkusega B ja kaasnevaks

elupaigaks 6210* (vt kaebuse lisa 6, lk 3). Küll aga puuduvad Metsaruum OÜ

eksperthinnangus viited, millisest metoodikast on lähtutud mõju hindamisel Natura 2000

alale. Samuti ei ole eksperthinnangus kajastatud Natura standardandmebaasis toodud

andmeid, mistõttu ei ole üheselt selge, kas ka nimetatud andmete arvesse võtmisel oleks

Metsaruum OÜ jõudnud mõju osas samale järeldusele.

28. Kuigi kaitse-eeskiri ei keela absoluutselt ehitustegevust, siis on vastustaja põhistanud,

miks kaebaja soovitud sauna ehitamine Paali katastriüksusele vähendab oluliselt kaitstava

elupaigatüübi loo (6280) väärtust. Nii on vastustaja oma 08.06.2023 kirjas selgitanud, et

elupaigatüüpide pindala ja seisundi eesmärgid kajastuvad konkreetsete alade

kaitsekorralduskavades ning Natura 2000 standardandmebaasis (vt kaebuse lisa 8, lk 5).

Vaidlusaluses korralduses on märgitud, et Vormsi maastikukaitseala kaitsekorralduskavas on

ette nähtud Rumpo poolsaarel kadastike taastamine loopealseteks; kaitsekorralduskava näeb

kaitsekorraldusliku eesmärgina ette, et Väinamere loodusalal on Vormsil väga esinduslikke

loodusid vähemalt 60 ha, neist Vormsi maastikukaitsealal 45 ha ja Väinamere hoiualal 15 ha

(vt kaebuse lisa 14, lk 2)3. Vastuses kaebusele on vastustaja täpsustanud, et Natura

standardandmebaasi kohaselt on Väinamere loodusala kaitse-eesmärk 2108 ha loodude ja 914

ha kadastike kaitse; 01.11.2023 seisuga on Väinamere loodusalal inventeeritud 1946 ha

loodusid ja 1167 ha kadastikke. Kohtul puudub alus nendes andmetes kahelda.

29. Riigikohus on selgitanud, et loodusdirektiivi järgi ei ole välistatud igasugune negatiivne

mõju Natura alale, vaid negatiivne mõju ala terviklikkusele; ala terviklikkusele avalduva mõju

kindlaks tegemisel on keskne tähendus ala kaitse eesmärkidel (Riigikohtu halduskolleegiumi

28.11.2019 otsus nr 3-17-740, p 14). Käesoleval juhul on vastustaja välja toonud, et

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgid ei ole täidetud Natura standardandmebaasi kohaselt.

Lisaks on vastustaja 29.05.2023 inventuuri tulemusel leitud, et inventeeritud kooslus Paali

maaüksuse ümber vastab tänaseks põhitunnuste poolest pigem loopealsele (6280), nn

Avenetum-tüübile, kui kadastikule (5130) (vt kaebuse lisa 15). Ka kaebaja tellitud

eksperthinnangu kohaselt on kogu Paali kinnistu, välja arvatud olemasoleva hoone alune maa,

vanade (1999. a.) andmete järgi Natura elupaigatüüp 6280*, loopealne (vt kaebuse lisa 5).

Eeltoodust tulenevalt on vastustaja toonud põhjendused, miks kavandatava sauna rajamine

omab olulist negatiivset mõju Natura 2000 ala terviklikkusele.

30. Vormsi kaitsekorralduskava kohaselt on ehitamine potentsiaalne ohutegur;

piiranguvööndis on ehitamine kaitseala valitseja nõusolekul lubatud, hoiualal on keelatud

kaitstava elupaigatüübi kahjustamine; niidukooslusele ehitamine hävitab ehitis(t)e alla jääva

koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi halvendab looduskaitselist väärtust (vt

kaitsekorralduskava, lk 99).

3 Vt ka Vormsi kaitsekorralduskava, lk 98.

10(11)

3-23-2022

31. Vastustaja on asjakohaselt viidanud Riigikohtu seisukohale, et kaitstava elupaiga

kahjustamiseks, mida loodusobjekti valitseja ei tohi lubada, ei ole põhjust pidada tegevust,

mille kahjuliku mõju intensiivsus ja ulatus on väga väike; siiski võib selline mõju olla oluline,

kui see järeldub elupaigatüübi haavatavusest või halvast seisundist, tegevuse kumulatiivsest

mõjust koos muude arengute ja alale mõju avaldavate tegevustega, kaitse eesmärgi

saavutamisel ilmnenud või tõenäoliselt ilmneda võivatest olulistest raskustest või muudest

sarnastest asjaoludest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.11.2019 otsus nr 3-17-740, p 23).

Käesoleval juhul ei ole Natura 2000 kaitse-eesmärgid saavutatud. Samas on leitud

Keskkonnaameti 29.05.2023 inventuuris, et ka degradeerunud koosluseservadel suvila

vahetus ümbruses Paali maaüksusel on hea taastumise potentsiaal, kui teostada vajalikud

taastamistööd (vt kaebuse lisa 15). Eeltoodust lähtuvalt ei ole vastustaja teinud kaalutlusvigu

ning on esitanud vaidlusaluses keeldumises põhjendused, miks nõusolekut ei anta. Ühtlasi on

ekslik kaebaja väide, et planeeritava sauna ehitus ei kahjusta kinnistul asuvaid kooslusi.

32. Kohtu hinnangul ei ole rikutud kaebaja õiguspärast ootust. Vastustaja on 14.08.2017

andnud tingimusliku nõusoleku Paali katastriüksusel suvila projekteerimistingimuste

andmiseks viisil, et uue suvila püstitamine on lubatav Paali katastriüksusel väljaspool

kaitstavat elupaigatüüpi (vt kaebuse lisa 3). Seda on kaebajale selgitatud ka Keskkonnaameti

25.03.2023 e-kirjas (vt kaebuse lisa 4). Seega ei ole 2017. a antud nõusolek elupaigatüübile

ehitamiseks, mis aga on käesoleval juhul kaebaja eesmärgiks. Veelgi enam, nõusoleku

andmine on menetlustoiming, mis ei loo isikule õigusi ega kohustusi, veel vähem ei anna

ehitusõigust. Ka ei tulene kaebajale õiguspärast ootust Keskkonnaameti 20.02.2023 kirjast nr

7-9/23/3236-2 (vt kaebuse lisa 1), kuivõrd sellega on antud nõusolek abihoone, mitte sauna

ehitamiseks. Lisaks oli abihoone kavandatud hoopis teise kohta, kui saun (võrdle kaebuse lisa

1 joonis ning kaebuse lisa 13 kaart 1). Ühtlasi ei ole ka kaebaja väitnud, et 23.02.2023, mil

Keskkonnaamet oma nõusoleku tagasi võttis, oli haldusmenetlus juba lõppenud ning

väljastatud kaebajat soodustav haldusakt. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja õiguspärast ootust

ei ole rikutud.

33. Kaebaja väitel on teda ebavõrdselt koheldud, kuivõrd Mäe kinnistule on väljastatud saun-

puhkemaja kasutusluba.

34. Vastustaja on selgitanud, et Mäe kinnistule ulatuv elupaigatüübi osa ei ole arvatud Natura

2000 võrgustikku ega Vormsi maastikukaitseala koosseisu. Ka Maa-ameti kaardirakenduselt

nähtub, et Mäe kinnistul ei ole Natura 2000 alast tulenevaid kitsendusi. Seega ei ole Paali

kinnistu ja Mäe kinnistu võrreldavas olukorras, mistõttu ebavõrdset kohtlemist ei esine.

35. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus rahuldamata.

36. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

37. Kohus asendab avaldatavas lahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)