2-24-5551/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-5551

Kohtuasi

X avaldus suhtluskorra muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 09.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Reimo Mets

Eestkosteasutus Türi vald (Türi Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 09.04.2024 määrus osas, millega maakohus keeldus

avaldust menetlusse võtmast (resolutiivosa punkt 1) ja osas, millega kohus määras

menetluskulude jaotuse (resolutiivosa punkt 3), ja saata asi tühistatud osas tagasi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (lapse ema) esitas 08.04.2024 Pärnu Maakohtule avalduse Yga (laps) kindlaksmääratud

suhtluskorra muutmiseks.

2-24-5551

1.1. Avalduse kohaselt anti Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2023 määrusega (jõustunud

18.01.2024) tsiviilasjas nr 2-21-12846 otsustusõigus lapse elukoha ja koolivaliku osas Eesti

Vabariigi piires Qle (lapse isa) ning määrati kindlaks lapse ja ema suhtlemise kord. Ema palub

muuta kindlaksmääratud suhtluskorda nii, et lapsele on tagatud püsiv suhtlemine emaga

suhtluskorra alusel ka siis, kui ema viibib välismaal ravil ning ema ravi tõttu ära jäänud

suhtluskorrad asendatakse.

1.2. Ema väitel ei olnud suhtluskorra määruse tegemise ajal teada lapse ema tervisliku seisundi

muutus, mis mõjutab otseselt lapsega suhtluskorra täitmist. Ema ravi tõttu Saksamaal on

korduvalt lapsega kohtumised ära jäänud. Kui lapse isa keeldub edaspidi asendamast ema ravi

tõttu ära jäänud kohtumisi, võib tekkida olukord, kus lapse ema ei saa lapsega ka edaspidi

kohtuda. Lisaks soovib ema veeta lapsega lapse kevad- ja suvevaheaja Saksamaal või mõnes

muus riigis, kus toimub ema ravi. Eeltoodut arvestades on vaja muuta 22.12.2023 määruse

resolutsiooni punkte 11.2.1, 11.2.4 ja 11.2.6. Punkti 11.2.1 täitmine ei ole ema ravi tõttu

Saksamaal võimalik. Kuna ema ravi on kestnud kolm aastat, tuleb nimetatud punkt reguleerida

ettevaatavalt selliselt, et ema ravi tõttu ära jäänud nädalavahetused asendatakse esimesel

võimalusel. Punkt 11.2.4 ei ole mõistlik, kuna koolivahega ei tohi poolitada veel sellele langeva

nädalavahetusega. Mh tuleb selles punktis märkida, et emal on õigus lapsega reisida. Punkt

11.2.6 tuleb määrata selliselt, et lapsel on õigus reisida ema juurde ja olla temaga 14.06–

06.08.2024. Selliselt saab laps emaga rohkem koos olla ja viidatud perioodi sisse on arvestatud

varem ära jäänud nädalavahetused. Lapse isa ei ole nõustunud emaga kokkuleppel lapsega

kindlaksmääratud suhtluskorda muutma.

2. Koos avaldusega esitas lapse ema taotluse esialgse õiguskaitse korras suhtluskorra

kindlaksmääramiseks. Esialgse õiguskaitse korras palub avaldaja peatada 22.12.2023 määruse

resolutsiooni p -de 11.2.1, 11.2.4 ja 11.2.6 täitmine ja määrata, et laps võib reisida väljaspoole

Eestit ajavahemikul 19.–27.04.2024 ja ajavahemikul 14.06–06.08.2024. Lapse reisid korraldab

ema, kes teavitab reiside üksikasjadest isa. Esialgne õiguskaitse hoiaks ära olukorra, kus laps

ei saa mitmeid kuid füüsiliselt kohtuda emaga, sest isa ei luba last koolivaheaegadel Eestist

välja reisile. Lapse huvides on viibida koolivaheajal emaga koos nii palju aega kui võimalik.

Hetkel teeb isa selleks takistusi ja kiusab. Kokkuvõttes kannatab laps, aga lapse isa seda ei

mõista.

Maakohtu määrus

3. Maakohus keeldus 09.04.2024 määrusega avalduse menetlusse võtmisest, jättis esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

4. Kuna avaldus on õiguslikult perspektiivitu, keeldus maakohus kaebuse menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.

4.1. Kohtupraktika kohaselt nõuab varasema lahendi muutmine laste elukorraldusega seotud

küsimustes, eriti veel vahetult eelmise kohtuasja järel, eriti kaalukaid asjaolusid. Avalduse

kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks esitas avaldaja u 2,5 kuud pärast suhtluskorra

kehtima hakkamist. Avaldaja palub avalduses muuta kindlaksmääratud suhtluskorda selliselt,

et lapsele on tagatud püsiv suhtlemine emaga suhtluskorra alusel ka siis, kui ema viibib ravil

välismaal ning ema ravi tõttu ära jäänud suhtluskorrad tuleb asendada.

4.2. Tegemist ei ole uute asjaoludega seoses lapse ema tervisliku olukorra ja selle muutusega,

mille alusel oleks põhjendatud ja perspektiivikas muuta kehtivat suhtluskorda. Ringkonnakohtu

menetluse ajal oli teada lapse ema haigusega seonduvad asjaolud ja ravi vajadus. Muuhulgas

2-24-5551

esitas lapse ema oma tervisliku seisundi kohta ringkonnakohtule tõendid. Avaldaja on

kinnitanud, et tema ravi on kestnud kolm aastat. Eeltoodut arvestades ei ole avaldaja ravi

vajadus avalduses toodu kohaselt uus asjaolu, millega ringkonnakohus ei saanud 22.12.2023

määruse tegemisel arvestada. Ravi vajaduse ajalist kestvust välismaal on avaldaja seejuures

oletanud. Avaldaja on pidanud võimalikuks, et ravi võib kesta veel terve 2024. a suve. Seega

võib järeldada, et ravi vajadus välismaal on ajutise iseloomuga ega ole seetõttu kaalukas asjaolu

kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks, isegi kui seda asjaolu pidada uueks asjaoluks.

4.3. Kuna avaldaja ei ole avalduses esile toonud mõnda uut kaalukat asjaolu, mida

ringkonnakohtu 22.12.2023 määruse tegemise ajal polnud olemas ja millega kohus ei saanud

arvestada, ei ole avaldajal võimalik oma avaldusega taotletud eesmärki saavutada, s.o muuta

kindlaksmääratud suhtluskorda.

4.4. Avaldusest puudub ka selge taotlus kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks (TsMS

§ 363 lg 1 p 1). Avalduse nõue – muuta kindlaksmääratud suhtluskorda nii, et lapsele on tagatud

püsiv suhtlemine emaga ka siis, kui ema viibib ravil välismaal ning ema ravi tõttu ära jäänud

suhtluskorrad tuleb asendada – oli maakohtu hinnangul üldsõnaline ja ebaselge.

4.5. Arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2023 määruse p-s 61.5 toodud selgitusi, ei saa

avaldaja taotleda kindlaksmääratud suhtluskorra muutmist selliselt, et tal on õigus koos lapsega

välismaale minna või korraldada lapse toomine tema juurde. Selleks tuleb avaldajal

ringkonnakohtu märgitu kohaselt esitada taotlus kohtult konkreetse reisi osas otsustusõiguse

saamiseks perekonnaseaduse (PKS) § 119 järgi. Kuna suhtluskorra muutmise avaldusega pole

võimalik saavutada avaldaja taotletud eesmärki, s.o lapse reisimine välismaale, on avaldus ka

sel põhjusel õiguslikult perspektiivitu.

5. Kuna maakohus leidis, et avaldus on õiguslikult perspektiivitu, ei pidanud kohus

menetlusökonoomiast tulenevalt põhjendatuks määrata avaldajale tähtaega avalduse puuduste

kõrvaldamiseks (s.o asjaolude ja nõude täiendamiseks/täpsustamiseks).

6. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jättis kohus avaldaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata. Maakohus märkis, et avaldaja ei ole veenvalt põhistanud, et lapse huvides

on ainuvõimalik ja hädavajalik reisimine ema juurde välismaale. Kohtu hinnangul puudusid

avalduses sellised erandlikud asjaolud, mis tingiksid kohtu kiireloomulise sekkumise vajaduse

esialgse õiguskaitse korras.

Määruskaebus

7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata ja võtta avaldus menetlusse.

8. Maakohus rikkus õigusnorme, jättis avalduses esile toodusse süüvimata ja kaalumata lapse

huvid. Ema elukoha vahetus on uus asjaolu, mis annab aluse taotleda suhtluskorra muutmist.

Maakohus eksis, leides, et ravi Saksamaal oli teada juba eelmise menetluse ajal. Avaldaja ei

mõista, miks on põhjendatud piirata ema ja lapse suhtlemist selliselt, et see võib toimuda üksnes

Eestis.

Menetluse edasine käik

9. Puudutatud isik palub määruskaebuse jätta rahuldamata.

10. Eestkosteasutus ei toeta määruskaebust.

2-24-5551

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada, osas,

millega maakohus keeldus avaldust menetlusse võtmast, ja saata asi samale maakohtule

avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt,

kuivõrd ringkonnakohus ei saa avaldust menetlusse võtta ega ka kohustada maakohut avaldust

menetlusse võtma.

13. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus saab tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 jätta lisaks hagile TsMS §-s 371 sätestatud alustel

menetlusse võtmata ka hagita menetluses esitatud avalduse, kui see ei ole vastuolus hagita

menetluse olemusega (RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 18).

14. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse

võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse

võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet

võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p

10). TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus

hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust

(RKTKm 01.02.2017, 3-2-1-146-16, p 9).

15. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus avalduse ennatlikult menetlusse võtmata. Kui

jõustunud kohtulahendiga on kindlaks määratud vanema ja lapse suhtluskord, siis saab vanem

TsMS 480 lg 1 alusel esitada kohtule avalduse senise suhtluskorra muutmiseks või

tühistamiseks. Sellise avalduse esitamisel peab vanem esile tooma muutunud asjaolud või

õigusliku olukorra muudatuse, mis tema hinnangul tingib vältimatult varasema lahendi

muutmise või tühistamise. Asjaolude muutusega on tegemist siis, kui lahendi tegemise aluseks

olnud faktiline olukord on olemuslikult teistsugune. Tegu peab olema asjaolude või olukorraga,

mida eelmise lahendi tegemise ajal ei olnud olemas või ei saanud kohus nendega arvestada

(RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794, p 21.1). Muutus peab olema toimunud pärast esialgse lahendi

tegemist ning olema piisavalt oluline.

16. Lapse ema esitas avalduse suhtluskorra muutmiseks, kuna tema hinnangul suhtluskorra

kindlaksmääramise aluseks olnud asjaolud muutusid vahepeal oluliselt. Lapse ema tõi

avalduses esile, et pärast suhtluskorra määramist, alates veebruarist 2024 viibib ta ravil

Saksamaal ja laps ei ole saanud ega saa ka tõenäoliselt tulevikus emaga kohtuda kehtiva

suhtluskorra järgi üle nädala nädalavahetuseti. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus uue

asjaoluna hinnanud kitsalt lapse ema haiguse olemasolu ja jätnud tähelepanuta, et ema

viibimiskoht/elukoht on väidetavalt teadmata ajaks muutunud, mis esile toodud asjaoludel on

takistanud ja takistab ka edaspidi suhtluskorra täitmist olulisel määral. Seega võivad olla

suhtluskorra määramise aluseks olevad asjaolud TsMS § 480 lg 1 teise lause tähenduses

oluliselt muutunud. Ka see, kui ema ravivajadus välisriigis on ajutise iseloomuga, võib anda

alust suhtluskorda ajutiselt muuta, kui selline olukord kestab piisavalt kaua ja ei võimalda emal

lapsega olulisel määral kehtiva suhtluskorra alusel suhelda, et säilitada lapsega järjepidev

2-24-5551

kontakt. Sellest tulenevalt keeldus maakohus ennatlikult avaldust menetlusse võtmast vähemalt

osas, mis puudutab ema ja lapse suhtluskorra muutmist seoses ema välisriigis ravil viibimisega.

17. Seoses avaldaja taotlusega võimaldada lapsel emaga reisida selgitab ringkonnakohus

järgmist. Avalduses esile toodu alusel saab järeldada, et avaldaja eesmärgiks ei ole mitte niivõrd

lapsega reisimine, vaid pigem soovib ema, et talle võimaldaks lapsega suhelda ja koos viibida

avaldaja elukohas, s.o praegusel juhul Saksamaal, aga mis võib ravivajadusest tulenevalt asuda

ka muus riigis. Lapse ja vanema suhtlemist on võimalik reguleerida suhtluskorra määramisega

ka olukorras, kus vanemad elavad erinevates riikides (RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p 15 ja

p 21).

18. Tuginedes eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi

avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Avalduse menetlusse võtmise saab

otsustada maakohus, mistõttu jääb määruskaebus rahuldamata osas, milles avaldaja taotleb

ringkonnakohtult avalduse menetlusse võtmist. Ringkonnakohus tühistab ka maakohtu määruse

resolutiivosa punkti 3 ning maakohus saab menetluskulude osas uue seisukoha võtta menetlust

lõpetavas lahendis.

19. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

20. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega maakohus jättis avalduse

menetlusse võtmata, ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei ole

määrus TsMS § 372 lg 5 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)