2-23-11131/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

21.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-11131

Kohtuasi

TM avaldus Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu vastu

teabe andmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja TM (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Merle Järvala

Puudutatud isik Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu

(registrikood 80476969), lepinguline esindaja Irina Reva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu määruskaebusele lisatud tõendite

vastuvõtmisest.

2. Jätta Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu määruskaebus läbi vaatamata osas,

millega ta vaidlustas avalduse rahuldamata jätmise (Harju Maakohtu 02.04.2024

määruse resolutsiooni punkt 1).

3. Jätta Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu määruskaebus rahuldamata osas, millega

ta vaidlustas menetluskulude jaotuse ja kulude suuruse kindlaksmääramise ja

vastavas osas jätta Harju Maakohtu 02.04.2024 määrus muutmata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Tallinn, Sarapuu tn 7

korteriühistu kanda.

5. TM taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada. Määrata TM menetluskulude

suuruseks 576,45 eurot.

6. Välja mõista Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistult TM kasuks 576,45 eurot.

Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2-23-11131

Edasikaebamise kord

Määruse peale (v.a määruse resolutsiooni punkti 1) võib Riigikohtule esitada määruskaebuse

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. TM (avaldaja) esitas 06.08.2023 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Sarapuu 7 korteriühistu

(puudutatud isik, korteriühistu) vastu teabe saamiseks ja dokumentide esitamiseks. Avaldaja

palus kohustada puudutatud isikut esitama:



kõik puudutatud isikule Estlanda OÜ-ga 12.07.2022 sõlmitud töövõtulepingu nr 24-IE-01

alusel (pea- ja alltöövõtu) teenuse osutajate poolt tehtud tööde eest esitatud arved (nõue I);



kõik Estlanda OÜ-ga 12.07.2022 sõlmitud töövõtulepingu nr 24-IE-01 alusel (pea- ja

alltöövõtu) koostatud ja poolte allkirjastatud tööde vastuvõtu aktid (nõue II);

 kõik puudutatud isiku poolt Estlanda OÜ-ga 12.07.2022 sõlmitud töövõtulepingu alusel

tehtud tööde (pea- ja alltöövõtu) eest maksete tegemist tõendavad dokumendid

(maksekorraldused, kviitungid jms) (nõue III).

Avalduse kohaselt on avaldaja korteriühistu liige, kes on puudutatud isikule teinud 16.05.2023,

10.06.2023 ja 31.07.2023 kohtuvälised päringud. Korteriühistu nõutud dokumente ega teavet

ei esitanud.

Puudutatud isiku seisukohad

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse läbi vaatamata, leides, et avaldus kohtule on esitatud

ennatlikult. Avalduse esitamise ajaks ei olnud möödunud avaldaja viimasest, 31.07.2023

teabenõudest korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg-s 3 sätestatud neljanädalane

tähtaeg. Oma 04.12.2023 seisukohas avaldas puudutatud isik, et kõik avaldaja nõutud

dokumendid on avaldajale esitatud 07.11.2023 koos kutsega korteriomanike 15.11.2023

üldkoosolekule korteriühistu veebisaidi www.koduke.ee kaudu. Teistkordselt saadeti

dokumendid avaldaja lepingulise esindaja e-postile merle@jarvala.ee 28.11.2023. Mitmeid

avaldaja nõutud dokumente ei ole puudutatud isikul kunagi olemas olnud ja neid ei saa

puudutatud isik esitada.

Menetluse käik maakohtus

3. Harju Maakohus võttis avalduse menetlusse 10.10.2023.

4. Oma 27.11.2023 määrusega jättis maakohus puudutatud isiku 02.11.2023 taotluse avalduse

läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Maakohus märkis, et taotluse lahendamise ajaks ei ole

kohut teavitatud, et avaldaja poolt nõutud dokumendid ja teave oleks määruse tegemise ajaks

avaldajale esitatud, ja menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei ole mõistlik asja

menetlemisest keelduda ja teha avaldajale ettepanekut uue avalduse esitamiseks, kuivõrd tema

õiguskaitsevajadus on jätkuvalt olemas.

Maakohtu määrus

2-23-11131

5. Maakohus jättis 02.04.2024 määrusega avalduse rahuldamata, menetluskulud puudutatud

isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 2162 eurot ja

viivise.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli avaldus kohtusse pöördumiseks tähtaegne, kuna

avalduse lahendamise ajaks oli KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud tähtaeg saabunud. Maakohus jättis

rahuldamata avaldaja nõude I, kuna avaldaja seisukohtadest nähtus, et puudutatud isik on

kohtumenetluse ajal nõutud arved avaldajale esitanud. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja

nõude II, kuna puudutatud isik kinnitas, et tal on olemas ainult 31.01.2023 üleandmise akt

akende paigalduse osas ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ei ole puudutatud isik

täiendavalt vormistanud. Avaldaja ei tõendanud, et nõutavad dokumendid oleksid olemas.

Maakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude III, kuna avaldaja seisukohtadest nähtus, et

puudutatud isik on kohtumenetluse ajal nõutud maksete tegemist tõendavad dokumendid

(maksekorraldused, kviitungid jms) avaldajale esitanud. Kohus ei kohusta puudutatud isikut

esitama dokumente, mis on avaldajale juba tutvumiseks esitatud. Maakohus selgitas, et

menetluse kestel esitatud täiendavate dokumentide väljastamise nõudeid ei saa kohus

lahendada, kuna selles osas on läbimata kohtueelne menetlus.

7. Menetluskulud oli maakohtu hinnangul õiglane jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, kes õigustamatult dokumentidega tutvumise

võimaldamisest mõistlikul viisil keeldus ja kohtusse pöördumise vajaduse põhjustas.

Puudutatud isik jättis avaldaja kohtueelsetele päringutele vastamata ning avaldaja sai enamikule

nõutud dokumentidele juurdepääsu ja tutvumise võimaluse alles kohtumenetluse ajal. Tööde

üleandmise-vastuvõtmise aktide osas selgus samuti alles kohtus, et neid ei ole koostatud. Kui

puudutatud isik oleks kohtueelselt avaldajaga suhelnud ja selle teabe talle andnud, puudunuks

avaldajal vajadus nõudega kohtusse pöörduda.

8. Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus oli põhjendatud rahuldada osaliselt.

Põhjendatud ja vajalik kulu oli riigilõiv 50 eurot. Avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu määra

70 eurot (lisandub käibemaks) ja 120 eurot (lisandub käibemaks) pidas maakohus

põhjendatuks. Osaliselt ei olnud õigusabikulud kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja seetõttu

luges maakohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulud kokku 2112 eurot.

Määruskaebus

9. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 02.04.2024 määruse tühistada

ja teha uue määruse, millega jätta avaldus läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Alternatiivselt palub puudutatud isik jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

10. Maakohus oleks pidanud avalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätma läbi vaatamata.

Avalduse esitamise lubatavuse eelduseid ja avaldusele esitatavaid nõudeid tuleb kohtul

kontrollida avalduse esitamise päeva seisuga, mitte menetlusse võtmise otsustamisel. Avaldaja

varjas kohtu eest asjaolu, et puudutatud isiku vastusest tulenevalt oli avaldaja 06.08.2023

teadlik, et puudutatud isik ei keeldu dokumentide esitamisest, vaid puudutatud isikul puudus

viimane tööde vastuvõtu akt. Avaldajal puudus alus kohtu poole pöördumiseks vähemalt kuni

28.08.2023. Arvestades, et avaldaja nõudis kõiki dokumente, mis on seotud 12.07.2022

töövõtulepinguga ja viimane osa töödest oli vastu võetud ja tasutud alles oktoobris 2023, oli

puudutatud isikul võimalus esitada avaldajale korraga kõik nõutavad dokumendid alates

novembrist. Puudutatud isik ei ole keeldunud esitamast avaldajale nõutavaid dokumente ja kõik

puudutatud isikul olemasolevad dokumendid esitati avaldajale kohtuväliselt 07.11.2023 ja

täiendavalt saadeti avaldaja lepingulisele esindajale 28.11.2023.

2-23-11131

11. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude

puudutatud isiku kanda jätmine on ebaõiglane, kuna puudutatud isik ei ole keeldunud esitamast

avaldajale nõutavaid dokumente. Dokumentide esitamisega viivitamine oli objektiivselt

põhjendatud, kuna tööd ja tööde puuduste kõrvaldamine võttis tunduvalt rohkem aega,

võrreldes esialgselt määratud tähtajaga. Maakohus tuvastas, et avaldaja nõutud ja puudutatud

isikul olemasolevad dokumendid olid avaldajale esitatud kohtuväliselt. Lisaks oli avaldus selle

esitamise hetkel ennatlik.

12. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmine oli õiguslikult põhjendatud,

tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Menetluse edasine käik

13. Avaldaja palus jätta määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatava määruse resolutiivosa

punktide 2-5 osas jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata. Puudutatud isiku

määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles puudutatud isik vaidlustas avalduse

rahuldamata jätmist (vaidlustatava määruse resolutiivosa punkt 1), ning ülejäänud osas jätta

rahuldamata.

16. TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui

määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus

kaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 660 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib

määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul,

kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 660 lg 4 kohaselt kui hagita

menetluses võib määruse teha üksnes avalduse alusel ja avaldus on jäetud rahuldamata, võib

avalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse üksnes avaldaja.

17. Korteriühistu liikme avaldus korteriühistu vastu teabe ja dokumentide saamiseks on hagita

asi, mida saab algatada üksnes avalduse alusel ja kohus omal algatusel ei ole õigustatud

teabenõude menetlemist algatama. Kuna maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata, siis ei

ole puudutatud isikul õigust avalduse rahuldamata jätmise peale määruskaebust esitada.

Eelnimetatud osas tuleb määruskaebus osas, milles vaidlustatakse avalduse rahuldamata

jätmist, TsMS § 664 lg 2 järgi jätta läbi vaatamata.

18. Puudutatud isik on esitanud koos määruskaebusega tõendid, millega on soovinud tõendada,

et maakohus võttis avalduse ebaõigesti menetlusse. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib

määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 238 lg 1 esimese

lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning

arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendid, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus jätab

puudutatud isiku esitatud tõendid vastu võtmata, kuna puudutatud isiku määruskaebus jääb läbi

vaatamata osas, milles puudutatud isik vaidlustab avalduse rahuldamata jätmist. Kuna

dokumendid, mille vastuvõtmisest keelduti, esitati elektrooniliselt, siis need tagastamisele ei

kuulu.

2-23-11131

19. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et maakohus jaotas

menetluskulud ebaõigesti. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane. Kuna maakohus leidis, et menetluskulude jätmine puudutatud isiku kanda

on õiglane ja põhjendas oma seisukohta ega ole väljunud kaalumispiiridest, ei ole maakohus

rikkunud TsMS § 172 lg-t 1.

20. Puudutatud isik heidab määruskaebuses maakohtule ette seda, et menetluskulud on jaotatud

ebaõiglaselt seetõttu, et avaldus oleks tulnud jätta läbi vaatamata ning puudutatud isik esitas

dokumendid avaldajale menetluse ajal kohtuväliselt. Ringkonnakohus puudutatud isikuga ei

nõustu. Ringkonnakohus leiab, et eeldused KrtS § 45 lg-te 1 ja 3 alusel avalduse menetlemiseks

olid täidetud. Maakohus on möönnud, et avalduse esitamise tähtaeg võis saabuda

kohtumenetluse ajal, kuid arvestades, et puudutatud isik ei olnud avalduse lahendamise ajaks

avaldaja nõutud dokumente ega teavet esitanud sõltumata KrtS § 45 lg 3 tähtaja möödumisest,

oli avaldajal õiguskaitsevajadus ja menetluslikult oli ökonoomne avaldus sisuliselt läbi vaadata.

Seega tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et sisuliselt on käesoleva menetluse põhjustanud

puudutatud isiku tegevusetus, mistõttu on maakohtu määratud menetluskulude jaotus õiglane

ja põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas oluline ka see, et maakohus võttis avaldaja

avalduse menetlusse alles pärast KrtS § 45 lg 3 tähtaja saabumist ning sellel ajal oli avaldajal

õiguskaitsevajadus olemas. Asja materjalidest nähtuvalt oli teabenõude esitamise ajal valdav

enamus avaldaja nõutud teabest ja dokumentidest puudutatud isikul olemas, mistõttu puudus

põhjus dokumentide ja teabe esitamisega viivitada kohtumenetluseni. Puudutatud isik ei andnud

avaldajale ka teavet, et osaliselt ei ole võimalik teabenõuet täita dokumentide puudumise tõttu.

21. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust leida, et maakohtu menetluskulud peaks jääma

menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku välja toodud

asjaolud sellised, mille alusel saaks kohus leida, et puudutatud isikult avaldaja kasuks

menetluskulude väljamõistmine oleks ebaõiglane või ebamõistlik. Puudutatud isik esitas

avaldajale dokumendid alles siis, kui maakohus tegi talle vastava ettepaneku ning jättis

rahuldamata taotluse avalduse läbivaatamata jätmiseks. Asjaolu, et avaldajale dokumentide

esitamise asemel esitas puudutatud isik esmalt kohtule taotluse avalduse läbi vaatamata

jätmiseks (kuigi selleks ajaks oli möödunud KrtS § 45 lg 3 sätestatud tähtaeg), kinnitab samuti

nii avaldaja õiguskaitsevajadust kui ka menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmise

põhjendatust. Seega on maakohus leidnud põhjendatult, et menetluskulude puudutatud isiku

kanda jätmine on antud asjas TsMS § 172 lg 1 tähenduses õiglane.

22. Puudutatud isik on vaidlustanud maakohtu määruse tervikuna, kuid menetluskulude

kindlaksmääramise osas määruskaebuse põhjendustes etteheited maakohtule puuduvad. TsMS

§ 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14).

Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkuda.

23. Arvestades, et puudutatud isiku määruskaebus jäi avalduse rahuldamata jätmise osas läbi

vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata, tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS § 171

lg 1 järgi puudutatud isiku kanda.

24. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab ringkonnakohus kindlaks avaldaja

määruskaebemenetluses kantud hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

2-23-11131

25. Avaldaja 10.05.2024 menetluskulude nimekirja järgi kulus avaldaja lepingulisel esindajal

maakohtu 02.04.2024 määrusega seonduva õigusliku positsiooni kujundamiseks ja õigusliku

olukorra arutamiseks kliendiga 0,5 tundi, määruskaebusega tutvumiseks, tõendite

analüüsimiseks, õigusliku arvamuse kujundamiseks, sh asjakohase kohtupraktika üle

vaatamiseks 1,5 tundi, suhtluseks kliendiga 1,25 tundi, määruskaebusele vastuse koostamiseks

3 tundi, menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25 tundi ja määruskaebuse lõplikuks

redigeerimiseks ja esitamiseks 0,25 tundi. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 70

eurot (lisandub käibemaks). Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

26. TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on

olnud vajalikud. Toimikust nähtuvalt on avaldaja esindaja koostanud vastuse määruskaebusele,

milleks ta pidi tutvuma maakohtu määruse ja määruskaebusega. Arvestades eelviidatud

dokumentide sisu ja pikkust, on avaldaja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu

põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kuluks määruskaebusele vastamisel

selle õiguslik analüüs, mis hõlmab ka õiguslike aluste ja kohtupraktika analüüsi.

Õigusdokumendi koostamise korral on selline tegevus põhjendatud. Samuti on põhjendatud

kuluks õigusdokumendi koostamisel suhtlus kliendiga (teabe edastamine, e-kirjavahetus ja

nõupidamised), sest kliendi kursis hoidmine tema menetlusega, kliendi tahte väljaselgitamine

menetluste edasise käigu osas ning talle tema õiguslike väljavaadete selgitamine on

menetlusosalise esindaja kohustuseks. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et puudutatud isiku

vastuväited avaldaja menetluskulude nimekirjale ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus peab

avaldaja esindaja tunnitasu mõistlikuks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks. Avaldajale

tuleb hüvitada menetluskulud käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldajale

hüvitamisele menetluskulu 576,45 eurot.

27. Avaldaja on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus

rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi

jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

28. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 643 lg-st 4

ja §-st 659 tulenevalt saab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale osas, milles

ringkonnakohus jättis puudutatud isiku määruskaebuse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotust

ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)