5-24-12/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 5-24-12 Määruse kuupäev

21. juuni 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Julia Laffranque, Ivo Pilving, Heili Sepp ja Urmas Volens Kohtuasi Anastassia Kovalenko-Kõlvarti kaebus Riigikogu tegevuse peale mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu menetlemisel Menetlusosalised Kaebaja Anastassia Kovalenko-Kõlvart, esindajad vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik ja Kadi Saluste Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Anastassia Kovalenko-Kõlvarti kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta kaebaja taotlus menetluskulu hüvitamiseks rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus algatas 22. jaanuaril 2024 Riigikogus mootorsõidukimaksu seaduse 364 SE eelnõu (eelnõu 364). Riigikogu juhatus võttis eelnõu 364 menetlusse ja määras juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.

2. Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart esitas 28. veebruaril 2024 Riigikogu rahanduskomisjonile eelnõu 363 teisel lugemisel 11 muudatusettepanekut.

3. Riigikogu rahanduskomisjon võttis 3. juunil 2024 vastu protokollilise otsustuse nr 87, millega esitas eelnõu 364 täiendatud muudatusettepanekud Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks.

4. Riigikogu hääletas 5. juunil 2024 kaebaja mainitud muudatusettepanekuid koos teiste Riigikogu liikmete ettepanekutega ühe muudatusettepanekuna, mis toetust ei leidnud. Eelnõu 364 saadeti kolmandale lugemisele.

5. Riigikogu täiskogu võttis 12. juunil 2024 eelnõu 364 seadusena vastu.

5-24-12

2(4) KAEBAJA SEISUKOHT

6. Kaebaja esitas 13. juunil 2024 Riigikohtule kaebuse, milles esitas järgmised nõuded: 1) tühistada Riigikogu 12. juuni 2024. a otsus, millega võeti eelnõu 364 seadusena vastu; 2) alternatiivselt tuvastada Riigikogu 12. juuni 2024. a otsuse õigusvastasus, millega võeti eelnõu 364 seadusena vastu; 3) alternatiivselt tuvastada Riigikogu tegevuse õigusvastasus, millega seoti kaebaja ja teiste Riigikogu liikmete muudatusettepanekud eelnõu 364 menetlemisel; 4) tühistada Riigikogu rahanduskomisjoni 3. juuni 2024. a protokolliline otsus; 5) alternatiivselt tuvastada Riigikogu rahanduskomisjoni 3. juuni 2024. a otsuse õigusvastasus.

7. Kaebaja leiab, et tema kaebeõigus on tuletatav Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuse (RKPJKo) nr 5-23-41/5 punktist 34. Riigikogu otsus rikkus kaebaja mandaadi keskset, põhiseadusega kaitstud osa.

8. Riigikogu liikmel on õigus esitada muudatusettepanekuid (Riigikogu koduja töökorra seaduse (RKKTS) §-d 99, 100 ja 102). Muudatusettepanekute esitamine on Riigikogu liikme põhiseadusest tulenev tuumikõigus. Kaebaja tegi 11 sisulist muudatusettepanekut ja tema tahteks oli kaitsta huvigruppe. Tegemist oli sisuliste õiguspoliitiliste valikute, mitte obstruktsiooniga. Rahanduskomisjon sidus kimpu nii sisulised kui ka obstruktsioonilised muudatusettepanekud.

9. Kaebaja 11 muudatusettepanekut ei kahjustanud Riigikogu töövõimet. Kaebajal polnud võimalust võtta 10-minutilist vaheaega, sest ta pole fraktsiooni esimees ega aseesimees. Koalitsioon kuritarvitas oma õigusi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kaebaja kui Riigikogu liige esitas Riigikohtule kaebuse Riigikogu tegevuse peale, millega võeti

12. juunil 2024 eelnõu 364 seadusena vastu. Samuti vaidlustab kaebaja Riigikogu rahanduskomisjoni

3. juuni 2024. a tegevust, millega rahanduskomisjon otsustas panna mh kaebaja

11 muudatusettepanekut Riigikogu täiskogus hääletusele ühe muudatusettepanekuna.

11. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 16 kohaselt võib isik, kes leiab, et Riigikogu otsusega on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse sellise otsuse tühistamiseks. PSJKS §‑s 16 tuleb kaitstavate õigustena põhiliselt mõista isiku õigusi riigi vastu välisõigussuhtes, ennekõike põhiõigusi (RKPJKo 5-21-32/8, punkt 31). Riigikohtu praktika kohaselt tagab PSJKS § 16 kohtuliku kaitse ka siseõigussuhtes, kui Riigikogu täiskogu otsus võib rikkuda Riigikogu liikme õigusi, mis on käsitatavad parlamentaarse demokraatia ja Riigikogu liikme mandaadi kesksete, põhiseadusega kaitstud osadena (RKPJKo 5-21-32/8, punktid 32 ja 34; 5-23-31/18, punkt 26; 5-23-37/6, punkt 29; RKPJKm 5‑23-41/5, punkt 22).

12. PSJKS § 17 sätestab, et Riigikogu liige, asendusliige või fraktsioon, kes leiab, et RKKTS § 13 lõike 2 punktis 2, 21, 3 või 4 või Riigikogu liikme staatuse seaduse §‑s 13 või 14 nimetatud Riigikogu juhatuse otsusega on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada Riigikogu juhatuse otsus. PSJKS § 17 näeb seega ette kinnise loetelu juhtudest, mil Riigikogu liige võib vaidlustada Riigikogu juhatuse otsuse siseõigussuhtes (RKPJKo 5-21-32/8, punkt 31; RKPJKm 5‑23‑41/5, punkt 23).

5-24-12

3(4)

13. Kaebaja vaidlustab esmalt Riigikogu 12. juuni 2024. a tegevust, millega Riigikogu võttis eelnõu

364 seadusena vastu.

14. Riigikogus eelnõuna menetletud ja Riigikogu täiskogu vastu võetud otsust, mis on tehtud sisulises küsimuses, saab isik PSJKS § 16 kohaselt vaidlustada üksnes oma subjektiivsete ehk välisõigussuhtest tulenevate õiguste kaitseks. See piirang kehtib ka otsuse formaalse õiguspärasuse, sh võimalike menetlusvigade vaidlustamisel. Riigikogu liikmel puudub PSJKS § 16 alusel õigus taotleda Riigikogu lõppotsuse tühistamist põhjusel, et selle menetluse käigus väidetavalt rikuti tema kui parlamendiliikme õigusi (RKPJKm 5-24-41, punkt 25).

15. Riigikogu liige ei saa PSJKS § 16 ja § 17 alusel ühelgi juhul vaidlustada Riigikogu vastu võetud seadusi (RKPJKo 5-21-32, punkt 34).

16. Ühtlasi vaidlustab kaebaja Riigikogu väidetavat tegevust, millega seoti kaebaja

11 muudatusettepanekut üheks ettepanekuks. Riigikogu (täiskogu) pole võtnud vastu otsust panna kaebaja ja teiste Riigikogu liikmete muudatusettepanekud ühte muudatusettepanekusse. Selle otsuse võttis vastu Riigikogu rahanduskomisjon. Seega puudub Riigikogu (täiskogu) otsus, mida kaebaja saaks eraldiseisvalt vaidlustada.

17. Kaebajal puudub õigus vaidlustada ka Riigikogu rahanduskomisjoni 3. juuni 2024. a otsust panna kaebaja 11 muudatusettepanekut Riigikogu täiskogul hääletamisele ühe muudatusettepanekuna.

18. Rahanduskomisjon on Riigikogu allorgan, mille moodustamise korra ja õigused määrab Riigikogu ise (põhiseaduse (PS) § 71 lõiked 1 ja 3). Riigikogu komisjon kui kollektiivne parlamentaarne otsustamise vorm on ette nähtud parlamenditöö efektiivsuse tagamiseks tööjaotuse ja spetsialiseerituse kaudu. Ehkki kõigi Riigikogu allorganite otsused on lõppastmes omistatavad Riigikogule, ei ole komisjoni otsus käsitatav Riigikogu otsusena PSJKS § 16 tähenduses. Nende seast on Riigikohtus vaidlustatavad üksnes juhatuse otsused PSJKS §‑s 17 sätestatud ulatuses. Kaebeõigust Riigikogu komisjonide otsuste vaidlustamiseks PSJKS ette ei näe. Seega ei kuulu Riigikogu komisjonide otsuste peale esitatud kaebuste lahendamine Riigikohtu pädevusse (RKPJKm 5-23-41, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).

19. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, vaidlustamaks Riigikogu ja rahanduskomisjoni tegevusi, jätab kolleegium kaebaja kaebuse läbi vaatamata. PSJKS § 63 ei anna kaebajale alust läbivaatamatult tagastatava kaebuse esitamise kulude hüvitamiseks riigieelarvest, mistõttu jääb see taotlus rahuldamata.

20. See, et kaebajal puudub võimalus vaidlustada RKKTS §-dest 99, 100 ja 102 tulenevate õiguste piiramist PSJKS §-des 16 ja 17 sätestatud korras kaebust esitades, ei tähenda kohtuliku kontrolli puudumist selle õiguse piiramise üle. Seaduse formaalse põhiseaduspärasuse kohtulik kontroll hõlmab ka küsimust, kas Riigikogu järgis selle vastuvõtmisel menetlusnõudeid, sh Riigikogu liikmete õigusi. Seaduste formaalset põhiseaduspärasust kontrollib Riigikohus nii abstraktse kui konkreetse normikontrolli menetluses ja saab tunnistada jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ka juhul, kui selle vastuvõtmisel on rikutud menetlusnorme (RKPJKm 5-24-2, punkt 48; RKPJKo 5-24-1/23, punkt 80; vt ka RKPJKm 5-23-41/5, punkt 34). Konkreetse normikontrolli saab algatada iga kohus kohtuasjas, kus vaidlusalust seadust tuleks kohaldada (PS § 15 lõike 1 esimene lause ja lõige 2). Sarnaselt on igal isikul talle määratud maksu vaidlustamisel võimalik taotleda maksuseaduse põhiseaduspärasuse kontrolli.

5-24-12

4(4)

21. Muu hulgas saab normikontrolli menetluses hinnata seda, kas õigustloova akti menetlemisel on ülemäära piiratud parlamendivähemuse õigusi. Riigikohtu praktikast tuleneb, et ehkki obstruktsiooni pikaajalisus ja ulatuslikkus, mis halvavad parlamendi töö, õigustavad Riigikogu ja selle organeid võtma meetmeid oma töövõime tagamiseks, ei tohi sellised meetmed kasvada Riigikogu liikmete mandaadist tulenevate õiguste põhjendamatuks ja ülemääraseks piiramiseks. Mõõdukat obstruktsiooni kui poliitilise võitluse ning parlamenditöö vahendit peab parlamendienamus taluma (RKPJKm 5-24-2, punkt 49; RKPJKo 5-23-31/18, punkt 52; 5-24-1/23, punkt 80).

(allkirjastatud digitaalselt)