3-24-1849/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 21. juunil 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-1849 Haldusasi X kaebus Marienthali Kliinik OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja X Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada kaebus X. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 20. juunil 2024 X kaebus Marienthali Kliinik OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse järgi on kliiniku psühhiaater andnud kohtuekspertiisi tulemusel kaebaja kohta vale hinnangu ning esitanud laimu. Kaebusega esitas kaebaja ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. 2. Kaebuse saanud alluvusjärgsel kohtul tuleb kaebuse menetlemisel kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8). Kohus tagastab kaebaja kahjunõude kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). 3. Kaebusest ja selle lisaks olevast 31. märtsi 2023. a kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisiaktist (nr 2023–6) nähtub, et Harju Maakohtu 15. jaanuari 2021. a kohtumääruse alusel on viidud kaebaja suhtes läbi ekspertiis (tsiviilasi nr 2-20-3377). Kaebaja leiab, et ekspertiisis esitatud hinnangud tema kohta on vale ja laim. 4. Kaebajale ekspertiisi tegemine toimus tsiviilasja kohtumenetluse raames. Kliinik tegutses maakohtu korralduse alusel. Kliiniku ja kaebaja vahel ei tekkinud seejuures avalik-õiguslikku suhet. Halduskohtus saab nõuda üksnes avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (HKMS § 5 lg 1 p 4, § 37 lg 2 p 4). 5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 järgi võib isik nõuda kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses teavet selle kohta, et tsiviilasjas oleks kohtunik kohtumenetluse käigus pannud toime kuriteo. Ka kohtule ei nähtu kaebusest ega selle lisadest sellist asjaolu. Seega pole kaebajal ilmselgelt õigust nõuda tsiviilasja menetluse raames tehtud ekspertiisiga talle väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist. Eelnevat arvesse võttes pole kaebajal ilmselgelt kaebeõigust (HKMS § 44 ja § 45).

2(2)

6. Kuna kaebus tuleb tagastada, jätab kohus läbi vaatamata ka kaebaja riigi õigusabi taotluse. 7. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/