2-23-17676/31 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Anneli Alekand

Kohtuasja number

2-23-17676

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2024, Narva

Kohtuasi

A B ja D.B. hagi A.V. vastu elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

17. juuni 2024

Hagihind

8342,47 eurot

Menetlusosalised

Hageja I: A B (isikukood XXX)

Hageja II: D.B. (isikukood XXX)

Alaealiste seaduslik esindaja D.B. (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Aleksei Forstiman

Kostja: A.V. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Deniss. Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A B ja D.B. hagi A.V. vastu jooksva elatise nõudes ja osaliselt

tagasiulatuva elatise nõudes.

2. Mõista A.V.-lt A B kasuks välja 500 eurot tagasiulatuva elatisena aja eest 14.

detsembrist 2022 kuni 13. detsembrini 2023.

3. Mõista A.V.-lt A B kasuks alates 14. detsembrist 2023 kuni 31. märtsini välja

igakuine elatis 260,33 eurot ja alates 1. aprillist 2024 kuni 12. märtsini 2027 igakuine

elatis 287,72 eurot (sh baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot),

elatise summa muutub lähtuvalt baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutustest iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025) vastavalt

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

4. Kohustada A.V.-d tasuma elatis D.B. pangakontole selgitusega vastavalt kas „elatise

võlg A B “ või "elatis A B “. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu viiendaks

kuupäevaks (PKS § 100 lg 4).

5. Mõista A.V.-lt D.B. kasuks välja 500 eurot tagasiulatuva elatisena aja eest 14.

detsembrist 2022 kuni 13. detsembrini 2023.

1(6)

6. Mõista A.V.-lt D.B. kasuks alates 14. detsembrist 2023 kuni 31. märtsini välja

igakuine elatis 260,33 eurot ja alates 1. aprillist 2024 kuni 20. juunini 2031 igakuine

elatis 287,72 eurot (sh baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot),

elatise summa muutub lähtuvalt baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutustest iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025) vastavalt PKS § 101 lg-

le 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

7. Kohustada A.V.-d tasuma elatis D.B. pangakontole selgitusega vastavalt kas „elatise

võlg D.B “ või „elatis D.B.“. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu viiendaks

kuupäevaks (PKS § 100 lg 4).

8. Arvestada kohtumenetluse ajal A.V. tasutud elatise makseid.

9. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru

Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

1. A B ja D.B. (hagejad) esitasid hagi A.V. (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt elavad hagejad isa D.B. juures alates 25. novembrist 2022. Kostja (ema) lastega

ei suhtle ja lastele ülalpidamist ei anna. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise võla

ning jooksva igakuise elatise. Elatise võla paluvad hagejad välja mõista ajavahemiku eest

14. detsembrist 2022 kuni 13. detsembrini 2023 kummalegi hagejale 2999,75 eurot ning

igakuise elatise alates 14. detsembrist 2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni

perekonnaseadusega ettenähtud miinimummääras.

2. Hagejatel ei ole tõendeid, et nad on kostjalt varem elatist nõudnud, kuid see ei mõjuta

nende nõudeõiguse olemasolu, vaid sellega saab arvestada nõude ulatuse määramisel.

Hagejate isal ja viimase abikaasal oli vaja teha kulutusi, kui hagejad asusid isa juurde

elama. Kostja vähene sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole alus elatise

vähendamiseks. Kostjal ei ole töötamiseks takistusi, kostjal on ka mitu kinnisasja. Elatise

vähendamiseks tuleb tuvastada laste vajadused ja vanema võimalused.

3. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Ta ei tunnista tagasiulatuva elatise nõuet, jooksva elatise

nõuet tunnistab osaliselt ‒ 164 eurot kuus kummagi hageja kohta. Tagasiulatuva elatise

väljamõistmine koormab kostjat ebamõistlikult. Hagejad ei ole varem kostjalt

ülalpidamist nõudnud. Jooksvat elatist on alus vähendada alla seaduses ettenähtud

2(6)

miinimummäära. Kostjal on veel kaks last, kes elavad temaga. Lisaks maksab kostja

laenu 270,50 eurot kuus. Kostja ei tööta, töö leidmine on raskendatud kostja puuduliku

keeleoskuse tõttu, kostja liikuvus on piiratud. Kostjal on lootust leida ainult alampalgaga

tööd. Kui vanema varaline seisund ei võimalda maksta elatist miinimummääras, peab ta

enda kasutuses olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kuna kostja peab lisaks endale pidama ülal nelja last, saaks ta alampalka teenides maksta

igale lapsele 164 eurot kuus ning talle endale jääks sama summa.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. PKS § 96 ja 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad

talle ülalpidamist andma tema vanemad. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse

vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei

ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

6. Kostja on hagejate ema, kes ei ela hagejatega koos, mistõttu on ta kohustatud maksma

hagejatele elatist.

7. Hagejad nõuavad elatist seadusega kehtestatud miinimumsummas ja tagasiulatuvalt aasta

eest enne hagi esitamist. Hagi on esitatud 14. detsembril 2023.

8. Elatise miinimum on reguleeritud PKS §-s 101. PKS § 101 lg 3 järgi on igakuise elatise

arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4).

9. Indekseeritud baassumma kuni 31. märtsini 2023 oli 255,64 eurot, 1. aprillist 2023 kuni

31. märtsini 2024 oli 300,33 eurot ning alates 1. aprillist 2024 on see 327,72 eurot.

10. PKS § 101 lg 5 alusel arvatakse elatisest maha pool lapsetoetusest, lapsetoetus kummagi

hageja eest on 80 eurot kuus (dtl 121). Elatise miinimumsumma kummalegi hagejale kuni

31. märtsini 2023 oli seega 225,64 eurot kuus, alates 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini

2024 oli see 260,33 eurot kuus ja alates 1. aprillist 2024 on see 287,72 eurot kuus.

11. Mahaarvamisteks PKS § 101 lg-te 6 ja 7 alusel alust ei ole. 23. aprilli 2024 kohtuistungil

kinnitasid vanemad, et kontaktid ema ja laste vahel puuduvad, hagejad ei viibi kostja

juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus. Hagejate vanusevahe on

suurem kui kolm aastat.

12. Kostja taotleb elatise väljamõistmist miinimummäärast väiksemas summas, ta on nõus

kummalegi hagejale maksma 164 eurot kuus, arvestades, et kui ta teeniks alampalka ning

jagaks selle võrdselt enda ja nelja lapse vahel, jääks igaühele 164 eurot.

13. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on

3(6)

teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

14. Kostjal on lisaks hagejatele veel kaks last (dtl-d 29‒30). Kostja on esitanud epikriisi,

millest nähtub, et tal on radikulopaatia, krambid ja valu jalgades, painutused piiratud,

soovitatud on taastusravi, valuvaigistit ja perearsti jälgimist ning kirjutatud välja

krambivastane ravim (dtl-d 67‒68). Dokumendist ei tulene, et kostja oleks täielikult

töövõimetu või millist tööd ta täpselt teha ei saa. Varem on kostja seletanud, et ei saa teha

erialast tööd keeleoskuse puudumise tõttu. Kostjal on kõrgharidus (dtl 31). Kostja ei ole

toonud esile, miks ta haridusteaduste bakalaureusena ei suuda omandada riigikeelt, keele

omandamine on kostja võimuses. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks täielikult töövõimetu,

vaid ainult seda, et ta ei suuda leida erialast tööd. Samas ei ole kostja näidanud, mida ta

on ükskõik millise töö leidmiseks teinud. Arvestades, et kostjal on kokku neli

ülalpeetavat, peaks tema pingutused töö leidmiseks olema seda suuremad, et

ülalpidamine tuleb tagada mitmele lapsele.

15. Seadus eeldab, et vanem peab tagama lapsele ülalpidamise ka ajal, mil ta on töötu, ning

leidma endale töö, mis võimaldab maksta elatist vähemalt miinimummääras. Alles siis,

kui vanem on teinud kõik endast oleneva, kuid sellegipoolest ei jätku tema sissetulekust

vähemalt miinimumi ulatuses elatise maksmiseks, on alust elatist vähendada alla

miinimumi.

16. Alus elatist vähendada võiks olla see, kui kostja näiteks tulenevalt osalisest

töövõimetusest ei suuda kõiki lapsi vähemalt miinimumelatise ulatuses toetada. Kostja ei

ole aga tõendanud, kas ja millises osas on tema töövõime piiratud, kuidas segab

epikriisist nähtuv diagnoos tal erialast või muud tööd tegemast. Kohtuistungil seletas

kostja, et ei saa pikalt istuda või seista ja kõndida pikki vahemaid. Kostjal on

lasteaiakasvataja haridus, lasteaias töötamine üldiselt ei eelda pikalt ühes asendis püsimist

või pikkade vahemaade läbimist jalgsi. Kostja ei tee erialast tööd keeleoskuse puudumise

tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik muud tööd leida või millise palgaga

ja millisel töökohal tal on võimalik töötada. Seega ei ole kostja tõendanud, millises

ulatuses ta suudab hagejaid ülal pidada. Alampalgast lähtumine on teoreetiline, hetkel

puudub kostjal alampalgale vastav töine sissetulek.

17. Elatise vähendamisel peab kohus arvestama kohustatud isiku varalist seisundit ja laste

vajadusi. Asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada kostja tegelikku võimet

sissetulekut teenida. On võimalik, et ta suudab teenida rohkem kui alampalka,

vastupidine ei ole tõendatud.

18. Kohus saab hinnata kostja muud varalist olukorda. Kostjal on neli kinnisasja (üks neist

7/8-suuruses mõttelises osas) ja sõiduk (dtl-d 27, 131, 133) ehk vara, mille arvelt on

võimalik hagejatele ülalpidamist anda. Ühekordse sissetuleku saamiseks on võimalik

mõni varaese müüa, püsivaks sissetulekuks üürile anda. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks

püüdnud seda teha ja see oleks ebaõnnestunud. Kostja sõnul kasutab ta üht kinnisasja

elukohana, teine on halvas seisukorras, kolmandat kasutab tema sugulane ning neljas on

suvila. Kostja ei jääks kinnisvara realiseerimisel seega tingimata ilma oma elukohast.

Seadus ei võimalda eelistada täisealise sugulase huve alaealise lapse omadele.

19. Hagejate isal on mõtteline osa kinnisasjast (dtl 130) ja haagis (dtl 134), seega vähem vara

kui kostjal. Hagejate isal on sissetulek (dtl-d 14, 110, 143), kuid sellest, et pooled on

kokkuleppel tema makstavat elatist vähendanud alla miinimumi ja kohus pole hoolimata

kostja esitatud taotlusest pidanud vajalikuks seda suurendada, ei saa järeldada, et hagejate

isa suudaks hagejaid täies ulatuses üksi ülal pidada, mistõttu oleks õigustatud vanemate

4(6)

oluliselt erinev panus laste ülalpidamisse. Arveldusarve käive on mõlemal vanemal samas

suurusjärgus (dtl-d 143‒170).

20. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimumsummas, ei ole nende kulusid vaja tõendada.

21. Kostja on ise viidanud Riigikohtu lahendile, kus leiti, et vanem on kohustatud lapse

ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel

müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite

saamiseks (RKTKo 3-2-1-118-12, p 14).

22. Eelneva pinnalt järeldab kohus, et kostjal on piisavalt vara, et hagejatele miinimumelatise

ulatuses ülalpidamist anda, lisaks on võimalik, et kostjal suudab teenida töist sissetulekut.

Elatise väljamõistmine seadusega kehtestatud miinimumsummas vastab hagejate

huvidele, kostja ei ole suutnud esile tuua asjaolusid, mis õigustaks elatise vähendamist.

Kostjalt tuleb seega mõista välja elatis kummagi hageja kasuks seaduses sätestatud

miinimumsummas.

23. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist.

24. Hagejad nõuavad elatist aasta eest enne hagi esitamist ehk alates 14. detsembrist 2022.

25. Hagejad on tagasiulatuvalt elatise nõudmist põhjendanud sellega, et neile arvutite

ostmiseks järelmaksuga tuli võtta tarbijakrediiti (dtl-d 86‒88, 90‒96) ning hagejate isa

pidi tegema ka muid kulutusi, kui lapsed asusid tema juurde elama.

26. Kostja hinnangul on tagasiulatuva elatise väljamõistmine ebaõiglane ja tema suhtes

ebamõistlikult koormav, sest hagejad ei ole varem elatist nõudnud.

27. Asjas esitatud tõenditest on näha, et hagejate isa hooldusõigus on olnud piiratud. Viru

Maakohtu 5. septembri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-4869 anti hagejate isale

hooldusõigus laste elukohaandmete muutmiseks (dtl 74). Vanemad on 17. juunil 2024

kohtuistungil kinnitanud, et hagejad elavad alates novembrist 2022 koos isaga. Vanemad

on juba suvel 2022 tegelenud kohtuvaidluste ja laste elukoha küsimuste lahendamisega

(dtl 84‒85, tõlge dtl 125‒126). Sõnumivahetus näitab, et vanemad suhtlesid elatise

küsimuses vähemalt detsembris 2022. Samas on sõnumite sisu olnud peamiselt suunatud

sellele, et hagejate isa soovis vabaneda kostjale hagejate eest elatise maksmisest.

Räägitud on küll raha vastastikku ülekandmisest, kuid sõnumitest ei tulene otseselt, et

hagejate isa oleks kostjalt nõudnud hagejatele elatise maksmist. Näiteks on hagejate isa

juunis 2022 teinud kostjale ettepaneku, et isa maksab elatist ainult L (kolmanda lapse)

eest. Et tema eesmärk oli peamiselt kostjale tehtavate maksete lõpetamine, kinnitas

hagejate isa ka 17. juuni 2024 kohtuistungil.

28. Hagejate isa nimetatud arvutid on ostetud septembris 2023 ehk ajal, mil hagejate isa sai

õiguse otsustada hagejate elukoha üle. Laste vanused on 11 ja 15. Kahe ühesuguse arvuti

ostmine lastele sel ajal on seega usutav, hoolimata sellest, et järelmaksuga müügilepingu

on sõlminud S I (hagejate isa abikaasa). Kulutuste tegemise põhjendatust ei välista see,

et kostja arvates oleks tulnud osta odavamad arvutid.

29. On usutav, et hagejate isal olid seoses hagejate tema juurde kolimisega lisakulud, mille

jaoks tuli muu hulgas võtta laenu. Vanemate majanduslik olukord aasta jooksul enne hagi

esitamist on olnud võrreldav praegusega. Samas on vanemate varasemat suhtlust

5(6)

arvestades elatise nõudmine terve aasta eest tagantjärgi kostja jaoks usutavalt üllatav.

Kuigi vanemad on sõnumites maininud muu hulgas mingit sorti tasaarvestust, ei saa seda,

et kostja ei ole seni elatist maksnud, pidada otseselt pahatahtlikuks käitumiseks.

30. Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel on võimalik vältida

kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada

nõude ulatuse määramisel nii laste toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja

kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid

asjaolusid (RKTKo 3-2-1-35-16, p 20).

31. Kohus arvestab nii seda, et vanemate suhtlus oli ebamäärane, kui ka seda, et hagejatega

seoses on hagejate isa teinud igapäevastest väljaminekutest suuremaid kulutusi. Kohus on

juba tuvastanud, et kostja on varakam kui hagejate isa. Eelneva tõttu ei ole alust hagejate

tagasiulatuva elatise nõuet jätta täielikult rahuldamata, kuid kostja suhtes oleks

ebaõiglane seda ka täies mahus rahuldada.

32. Eeltoodu alusel peab kohus mõistlikuks mõista kostjalt kummagi hageja kasuks

tagasiulatuva elatisena välja 500 eurot.

Menetluskulude jaotus

33. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

34. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

35. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalallkiri)

Anneli Alekand

Kohtunik

6(6)