2-22-10799/124 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus Tallinna Kohtumaja

Kohtuniku nimi

Tiia Bergson

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21. juuni 2024, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-10799

Tsiviilasi

E.U hagi N.P vastu alusetult saadu tagasinõudmiseks,

kinnistusraamatu kande muutmiseks ja valduse

üleandmiseks

Tsiviilasja hind

23 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E.U (isikukood XXX) Lepingulised esindajad:

vandeadvokaadid Gerli Helene Gritsenko (e-post xxx) ja

Allar Jõks (e-post xxx)

Kostja: N.P (isikukood XXX) Lepinguline esindaja: Tiia

Born (e-post xxx)

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: H.G

(Isikukood XXX)

Lepinguline esindaja N.P Tõnnus-Saks (e-post xxx)

Menetluse liik

Avalik kohtuistung 24.05.2023, 25.10.2023 ja 17.04.2024,

edasi kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta menetlusse võtmata hageja E.U nõue tühistada E.U (isikukood XXX) ja N.P’i

(isikukood XXX) vahel 20.06.2017 sõlmitud kinnistu (kinnistusregistri registriossa nr xxx

kantud kinnistu) kinkeleping ja asjaõigusleping (notari ametitegevuse raamatu registri

number xxx).

2. Jätta E.U hagi N.P vastu alusetult saadu tagasinõudmiseks, kinnistusraamatu kande

muutmiseks ja valduse üleandmiseks rahuldamata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 01.09.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu,

millega kohus määras kanda hagi tagamiseks eelmärge ja märkus E.U (isikukood XXX)

kasuks kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud N.P-le (isikukood XXX) kuuluvale

kinnisasjale (asukoht XXX-i).

4. Tagastada E.U-le enamtasutud riigilõiv summas 945 eurot Advokaadibüroo Sorainen

OÜ arvelduskontole nr xxx.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud E.U kanda.

2. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

1 (13)

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid

mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. E.U esitas 25.07.2022 Harju Maakohtule hagi N.P vastu. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt

sõlmisid 20.06.2017 hageja ja kostja isikliku kasutusõiguse seadmise, kinnistu kinkelepingu ning

asjaõiguslepingu, mille esemeks oli kinnistu aadressil xxx vald XXX koos oluliste osade ja

päraldistega. Kinkelepingus lepiti mh kokku, et lepingu ese koormatakse tähtajatu ja tasuta isikliku

kasutusõigusega hageja kasuks ning isiklik kasutusõigus koormab elamut selliselt, et isikul, kelle

kasuks see on seatud, on mh õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.

Kinkelepingu tegemise tingis asjaolu, et kostja soovis perega Iirimaalt Eestisse kolida.

Kinkelepingu eesmärgiks ei olnud lihtsalt kinnistu kinkimine, vaid see oli seotud sooviga pakkuda

ühist kodu. Isiklik kasutusõigus seati põhjusel, et hageja oli kinnistul asuvat Jt 15 aastat

renoveerinud ja taastanud, kinnistut aastaid elamiseks kasutanud, tal oli sellega emotsionaalne side

ja ta soovis seda kostjaga jagada.

2. Pärast kostjapoolset sissekolimist kinnistule suvel 2017 eraldas kostja hagejale elamiseks kinnistul

oleva hoone esimesel korrusel asuva ruumi, mis pidi kostja nägemusel olema ainuke ruum, mida

hageja kasutada sai kogu hoones. Kostja tegi seeläbi hageja jaoks kinnistul elamise emotsionaalselt

ja füüsiliselt võimatuks ja sedasi sundis ta paari kuu jooksul pärast sissekolimist kinnistult lahkuma

2017. aasta sügisel. Pärast hageja lahkumist kinnistult asus kostja hageja ruumi majutusasutuseks

ümber tegema. Viimaks kolis kostja Iirimaale tagasi 2022. aasta juunikuus ja pani hageja elutöö

müüki 2022. aasta veebruaris, vaatamata hageja korduvatele vastupidistele palvetele leida

alternatiivne lahendus.

3. Enne Iirimaale kolimist oli kostja hoonel lukud vahetanud, mistõttu puudus hagejal ligipääs

hoonele. Pärast hagejapoolset võtmete nõudmist, andis kostja hagejale võtme, mis võimaldas tal

ligipääsu talle 2017. aasta suvel eraldatud ruumile. Mujale hoones hagejal ligipääs puudus ja

puudub endiselt. Kuivõrd hagejal puudub ligipääs hoone muudele osadele, ei saa hageja ka enda

vara kätte, mis kinnistul asuvas hoones asub. Vaatamata hageja korduvatele palvetele ei ole kostja

hagejale tema vara siiani tagastatud, kostja on asunud hoopis seisukohale, et hageja vara kuulub A

OÜ-le, kostja ja tema abikaasa ettevõttele. Lisaks lülitas kostja Eestist lahkudes hoones välja nii

vee kui kütte, muutes sellega hoone elamiskõlbmatuks. Kostja on ka hageja vastu esitanud mitmel

korral alusetuid süüteoteateid politseisse, väites, et hageja on tema koju sisse tunginud. Kostja on

ka salaja 05.03.2022 ja 08.11.2023 pooltevahelisi kompromissläbirääkimisi salvestanud

eesmärgiga hageja öeldut tema vastu kohtumenetluses ära kasutada.

4. Hageja esitas 15.11.2023 hagiavalduse tervikteksti, milles palub tühistada E.U ja N.P’i vahel

20.06.2017 sõlmitud kinnistu (kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud kinnistu) kinkeleping ja

asjaõigusleping (notari ametitegevuse raamatu registri number xxx) ning kohustada N.P’i andma

nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega N.P annab p-s 1 nimetatud kinnisasja omandi üle

E.U-le ja H.G-le; kohustada N.P’i andma nõusolek omanikukande, mille kohaselt N.P on p-s 1

nimetatud kinnisasja omanik, kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks, millega kantakse

kinnisasja ühisomanikena kinnistusraamatusse endised abikaasad E.U ja H.G; kohustada N.P’i

2 (13)

andma p-s 1 nimetatud kinnisasja valdus üle E.U-le ja H.G-le; asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel

käesolevas asjas tehtava kohtulahendiga punktides 2, 3 ja 4 nimetatud N.P’i tahteavaldused; jätta

E.U menetluskulud N.P’i kanda ja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis

alates menetluskulude suuruse kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni vastavalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale.

5. 15.11.2023 hagiavalduse tervikteksti p-s 36 avaldas hageja, et juhul kui kohus leiab, et 25.04.2022

taganemisavaldus ei ole põhjendatud, kuivõrd selleks puudus materiaalõigusest tulenev alus, annab

kostja käitumine pärast 25.04.2022 taganemisavaldust selleks põhjuse. Seetõttu on hagejal

võimalik esitada uus taganemisavaldus.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja

juhib tähelepanu, et kohus ei ole menetlusse võtnud hageja nõuet tühistada E.U ja N.P’i vahel

20.06.2017 sõlmitud kinnistu kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud kinnistu kinkeleping ja

asjaõigusleping ning seega kostja selle nõude osas oma vastuväiteid ei esita.

7. Kostja on seisukohal, et hagejal ei olnud õigust kinkelepingust taganeda, kuivõrd kinkijaks oli ka

H.G. Kostja ei nõustu mingis osas, et ta oleks üles näidanud hageja (oma isa) vastu mingilgi viisil

jämedat tänamatust ega rikkunud hageja isiklikku kasutusõigust. Hageja ärilised huvid vaidlusaluse

Jga seoses on pannud hageja käituma ebaausal viisil ja otsima „lahendusi,“ kuidas saada tagasi

hoonet. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud 20.06.2017 kinkelepingust taganemise aluste

esinemist. Mingeid etteheiteid kostja tänamatust käitumisest ega juttu kokkulepete rikkumisest ei

olnud enne 25.04.2020 hageja poolt kinkelepingust taganemist. Kostjal ei ole kinkelepingu ega

seaduse kohaselt piiranguid kinnistu müümiseks (so kinnistu müük isikliku kasutusõigusega

koormatult), pooled ei ole selles osas kokku leppinud mitte ühtegi piirangut. Hageja õigus kinnistul

asuvas elamus elada (koos isikliku kasutusõiguse märkega) jääb kehtima ka peale võimalikku

kinnistu müüki. Seega ei saa kostja soov kinnistut müüa olla iseenesest vaadeldav jämeda

tänamatusena. Kinkeleping sõlmimine ei saanud ajendit kostja kolimise soovist, selline hageja

väide on paljasõnaline ja tõendamata. Mistahes tagamõtteid hageja kinkelepingu sõlmimise ajal ka

ei omanud, neid ta ei avaldanud kinke tegemise ajal kostjale. Hageja soov, et kinge jääks

perekonda ja/või hageja peaks saama kasutada kogu kinnistut, ei olnud hageja poolt kostjale

teatavaks tehtud ega seatud tingimuseks J kinkimisel.

8. Kostja ei nõustu hagejaga, et viidatud isikliku kasutusõiguse lepingu kohaselt peaks E.U-l olema

kasutus (juurdepääs) kogu transpordihoonele. Kostja ei saa mingilgi viisil näidata hageja suhtes

üles jämedat tänamatust, kui kostja küsib hagejalt oma elamispinnale juurdepääsu saamise

eesmärki (kostja ei ole keeldunud juurdepääsu andmisest, kui on teada põhjus). Eluliselt pole

usutav, et hageja eesmärk kostja elamispinnale pääsemiseks on soov seal elada. Hageja poolt

kostjale juurdepääsu takistamine 2022 augustis ja 2023 jaanuarist kuni maini koos destruktiivse

käitumisega näitas heaperemeheliku käitumise puudumist hoone ja seal asuva vara suhtes. Sel ajal,

kui hageja blokeeris kostja juurdepääsu Jle, viis hageja nt ära kostja vitriinkapi (lisa 3). Kohalik

elanik informeeris kostjat hageja tegevusest ja pildistas hageja omavolilist tegevust 20.03.2023.

Paratamatult tõstatub küsimus, mis on hageja eesmärk kostjale kuuluva elamispinna võtmete

saamiseks, kuna välistatud on kostja poolt selle elamiseks kasutamise. 08.11.2022 vestlusel

kinnitas hageja, et tuleb leida rentnik või haldaja, teha kolme aastane leping. Praegu on tal olnud

läbirääkimised ameeriklastega (transkripts. 0:15:4 ja lisa 5 transkripts täiend. 00:50:29). Hageja

elab A (kostja 01.08.2023 vastuse lisa 7) ja tema hagis toodud väited Jsse elama asumise kohta on

paljasõnalised ja ebausutavad. Hageja soovib Jt kasutusele võtta muudel eesmärkidel kui

kasutusõigus võimaldaks. Kinkelepingu sõlmimisel ei pidanud hageja saama kasutada kogu

kinnistut ja seda näitab poolte käitumine J ruumide jagamisel. Kostja ei nõustu ka hagi p 16 toodud

etteheidetega. Kostja poolt oli mõistlik ja heaperemehelik J torustikest vesi välja lasta talveks, et ei

tekiks vee külmumist torustikes ja oleks välistatud võimalikud veelekked. Kostja lasi hoonest vee

välja pärast hagejaga kokkusaamist 2022 novembris enne ärasõitu Eestist ja hageja oli sellest

teadlik. Kostja ei saanud arvestamata jätta veetorude külmumise võimalikkusega ja võimaliku

3 (13)

kahju tekkimisega. Vee väljalaskmine ajutiselt hoonest ei muuda seda hoonet kasutuskõlbmatuks,

pealegi ei kasuta hoonet mitte keegi.

Iseseisva nõudeta kolmanda isiku seisukoht

9. Iseseisva nõudeta kolmas isik märgib, et tema oli J kinnistu kinkelepingus osalejaks ja teab

kinnitada, et mingeid muid eesmärke kui tütrele (kostja) sünnipäevaks kingituse tegemine J

kinnistu kinkelepingu sõlmimisel hagejal ega temal ei olnud. Kinkelepingus oli algselt kingisaajaks

ka kostja abikaasa, kuid hageja käskis tema kingisaajana lepingust välja võtta, sest tema tahe oli

kindel, et J ainult kostjale kinkida, ei midagi muud. Lisaks veel otsustas hageja, enne kinke

tegemist, seada enda kasuks isikliku kasutusõiguse elamule. Elamut J kinnistul ei ole ega ole

kunagi olnud. J kinnistul olev hoone on ehitisregistri andmetel nimetusega „J“, mille kasutamise

otstarbeks „Muu transpordihoone“, milles mitteeluruumid kokku pindalaga 333,9 m2 (EHR kood

xxx). Kinkelepingu sõlmimise ajal oli J kehvas seisus, et mitte öelda kohutavas, kaasaegsed

san.ruumid puudusid, hoone vajas suurt remonti nii seest kui väljast. Kuigi hageja oli enda kasuks

kinnistule kasutusõiguse elamiseks seadnud, tema neid eluruume faktiliselt kasutama ei jäänud,

sest hageja elas mõni maja Jst eemal olevas kortermajas. Sellele vaatamata remontis kostja J

esimesel korrusel hagejale elamiseks kaasaegsetele nõuetele vastavad eluruumid. Hageja nendesse

ruumidesse elama ei asunud, ta elas A eramajas.

10. Kostja asus oma perega J teisele korrusele elama, all oli restoran, mis avati 18. mail 2018. Aja

möödudes otsustas kostja naasta perega Iirimaale. Luba või nõusolekut elukoha vahetamiseks

ükski seadus või kokkulepe kostjat hagejalt küsima ei kohusta. Kostja eemal olemine ei lõpetanud

hageja kasutusõigust, kuid ka ei laiendanud seda. Hageja jaoks korda tehtud ruumid olid

puutumatuna hageja ootel (isiklik kasutusõigus ei kohusta eluruume kasutama vaid annab selleks

õiguse). Kostja Iirimaale sõitmisega jäi J tühjaks. Kinnistu omanik (kostja) lülitas hoonest välja

kõik selle, mis võinuks inimtühjas hoones põhjustada või kaasa aidata hoone kahjustumisele (või

hävimisele) omaniku pikaajalise eemaloleku korral, see vara kaitseks ja säilimiseks tehtud.

11. Isikliku kasutusõiguse seadmisel selgitas notar hagejale isikliku kasutusõiguse ulatust ja viisi,

millest oli üheselt arusaadav, et ükski seadus või lepingus olev kokkulepe ei näe ette isikliku

kasutusõiguse omajale õigust kinnistu omaniku äraolekul omaniku elu- ja muude ruumide

kasutusele võtmist. Ükski hageja eesmärk seda ei õigusta, ammugi siis inimeste gruppidele

ekskursioonide korraldamine omaniku eluruumides (sotsiaalmeedias kuulutatud). Sellist hageja

tegevust kasutusõigus ette ei näe.

12. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kindel tahe J kinkelepingu sõlmimisel oli kinnistu kinkimine

tütrele (kostja) ja seda ilma igasuguste piiranguteta. Kinnistu omandiga andis kolmas isik kostjale

üle kõik võimalikud kinnistut puudutavad õigused ja oluline – ka kõik J kinnistu omamisega

kaasnevad kohustused. Kolmanda isiku soov ja tahe seoses kinkega tütrele (kostjale) ei ole

muutunud. Iseseisva nõudeta kolmas isik nõustub kogu ulatuses kostja selgituste ja vastuväidetega

hageja tervikhagiavaldusele. Samuti, et hageja esitatud taganemisavaldus ei anna alust

kinkelepingust taganemiseks, põhjused taganemiseks on ilmselgelt meelevaldsed ja otsitud, mille

tõttu tuleb hagiavaldus jätta ka rahuldamata.

Kohtu põhjendused

13. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS

§ 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

14. Pooled ei vaidle selle üle, et

4 (13)



20.06.2017 sõlmisid hageja ja kostja kinnistu kinkelepingu ning asjaõiguslepingu (I kd tl 6-

8, 16-18, 33-35). Lepingu esemeks oli kinnistu aadressil xxx vald XXX koos oluliste osade

ja päraldistega. Pooled seadsid kinnisasjale tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse hageja

kasuks. Muuhulgas koormas isiklik kasutusõigus elamut selliselt, et isikul, kelle kasuks see

on seatud, on mh õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.



Kostja on kingiks saadud kinnistu veebruaris 2022 müüki pannud (I kd tl 43 pöördel-44).



Hageja taganes kinkest 25.04.2022 lepingust taganemise avaldusega põhjusel, et kostja on

vaatamata omavahelistele kokkulepetele asunud kinnistut müüma (I kd tl 11-12, 21-22, 38-

39).



Kostja vastas 27.04.2022 kirjaga hageja taganemisavaldusele. Kostja hinnangul ei olnud

täidetud taganemisavalduse formaalsed ja materiaalsed eeldused ning kostja ei nõustunud

kinnistut hagejale üle andma (I kd tl 13 pöördel-14).



Hageja pöördus 01.06.2022 kirjaga kostja poole ja nõudis kostjalt seoses elamispinna uuesti

kasutuselevõtuga hageja kasutuses olnud A pinna vabastamist kostja mööblist ja

inventarist. Hageja avaldas, et andis need ruumid kostja lubadusel, et kostja tasub nende

kasutamise eest, kuid seda pole toimunud. Ruumide üleandmine ja vastuvõtmine pidi

hageja teate kohaselt toimuma hiljemalt 08.06.2022 (I kd tl 43).



Kostja pöördus 27.08.2022 ja 19.01.2023 süüteoteatega politseiasutuse poole seoses

sissemurdmistega Asse, milles avaldas, et kahtlustab teo toimepanemises oma isa, so

hagejat E.U-d (II kd tl 7 ja 8).



Kostja pöördus 24.10.2022 e-kirjaga hageja poole ning avaldas, et nad tulevad A ja

annavad hageja soovitud asjad hagejale üle isiklikult eelnevalt kokkulepitud ajal. Samuti

soovis kostja, et hageja tagastaks kostjale kuuluvad asjad, mida hageja on 09.08.2022 ja

27.08.2022 ajavahemikul Ast ära viinud (I kd tl 137).



Hageja taotlusel on kohtutäitur R S 07.12.2022 tuvastanud, et hagejal ei olnud

juurdepääsu kinnistu xxx asuvasse välitualetti, pakihoidu ja kuuri. Samuti oli suletud J uks

paremalt ja peauks. Hageja sai juurdepääsu ruumidesse J uksest vasakul. Ruumide

temperatuur oli fakti tuvastamise ajal oli -3 C kraadi (I kd tl 128 pöördel -135, 165-172).



11.01.2023 on kostja pöördunud hageja poole ja juhtinud tähelepanu, et ruumide

kasutamine oli peresiseselt kokku lepitud, need ruumid, mis on kostja pere kasutusel, on

neil õigus elada ja notari juures kokku lepitud hageja elamisala oli korter (KUPEE) (II kd tl

6).



11.07.2023 on kostja vastuseks hageja tuvastusteatele avaldanud kostjale, et J asuva hageja

kasutuses oleva elamispinna võtmed andis kostja hagejale üle 11.06.2022 vastavalt hageja

sooviavaldusele (01.06.2022). Kostja selgituse kohaselt sai hageja võtmed kätte 11.06.2022

samas komplektsuses nagu hageja need kostjale 2020. juunis tagastas (II kd tl 3-4).



Hageja taotlusel on kohtutäitur R S 12.07.2023 fikseerinud, et hageja pääses ühest uksest J

sisse ja fikseeris ka ruumi olukorra seest (I kd tl 174-180).



2018 aastalõpu pöördumises oma laste P ja N.P poole palus hageja temale kuuluvad W W

kasutuses olevad seadmed, vanavara ja inventar välja osta või kompenseerida. Lisatud

nimekirja kohaselt olid selleks kohvimasin ja veski, baarilett, antiikkapp, antiik laelühter,

antiikklaver, antiik seinatelefon, toolid 20 tk (II kd 45). Kusjuures hageja esitatud

nimekirjas on märgitud ka E W 20 reproduktsiooni, kuid kostja poolt esitatud sama

nimekirja loetelus Wiiralti reproduktsioone märgitud ei ole (II kd tl 52).



Hageja esindaja teavitas 19.01.2024 kostjat, et viisid 17.01.2024 kell 14.00-16.00 aadressil

xxx läbi fakti tuvastamise koos kohtutäitur R S. Fakti tuvastamise eesmärgiks oli fikseerida

hoone seisukord ja E.U isikliku kasutusõiguse jätkuv rikkumine. Hoone on tänaseks juba

üle aasta kütmata tühjana seisnud ja ilmad on külmad, mistõttu tuli välja selgitada, mis

5 (13)

seisus hoone on. Ühtlasi teatas hageja esindaja, et kohtutäitur kasutas lukuabi, kes vahetas

hoone lukud (II kd tl 156).

15. Hageja palub tühistada poolte vahel 20.06.2017 sõlmitud kinnistu (kinnistusregistri registriossa nr

xxx kantud kinnistu) kinkeleping ja asjaõigusleping (notari ametitegevuse raamatu registri number

xxx) ning kohustada N.P’i andma nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega N.P annab p-s 1

nimetatud kinnisasja omandi üle E.U-le ja H.G-le; kohustada N.P’i andma nõusolek

omanikukande, mille kohaselt N.P on p-s 1 nimetatud kinnisasja omanik, kustutamiseks ja uue

omanikukande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ühisomanikena kinnistusraamatusse

endised abikaasad E.U ja H.G; kohustada N.P’i andma p-s 1 nimetatud kinnisasja valdus üle E.U-le

ja H.G-le; asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel käesolevas asjas tehtava kohtulahendiga punktides 2, 3

ja 4 nimetatud N.P’i tahteavaldused.

16. Kostja on juhtinud tähelepanu, et hageja esitatud nõuet - tühistada kinkeleping ja asjaõigusleping -

ei ole kohus menetlusse võtnud. Kohus nõustub kostjaga. Kohus on võtnud menetlusse E.U hagi

N.P vastu alusetult saadu tagasinõudmiseks, kinnistusraamatu kande muutmiseks ja valduse

üleandmiseks. Kohus märgib, et nõuet kinkelepingu tühistamiseks ei saagi kohus menetlusse võtta

ega selle suhtes otsustusi teha, kuivõrd kohus ei tühista lepinguid, vaid lepingust on võimalik

taganeda avaldusega teisele poolele. Kohus selgitas hagejale seda 22.08.2022 määruses. Vaatamata

sellele on hageja 15.11.2023 hagiavalduse terviktekstis kinkelepingu tühistamise nõude esile

toonud. Samas ei ole kohus teinud ka selgesõnalist otsustust hageja menetlusdokumendis esitatud

selle nõude kohta. Seega kohus keeldub viidatud nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel, kuivõrd viidatud nõudega ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

17. Hageja nõuab kinnistusraamatu omanikukande muutmist sel alusel, et ta on taganenud kinnisasja

omandi ülekandmise aluseks olnud võlaõiguslikust kinkelepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) 259

lg 1 järgi kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma

talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest

õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. VÕS §-de 267 p 1 ja 3

ning 268 kohaselt, kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme

alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda, kui kingisaaja on oma käitumisega

näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust või kingisaaja jätab

õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kinkelepingust taganemiseks

peavad olema täidetud nii formaalsed kui sisulised eeldused. Formaalseks eelduseks on taganemise

tahteavalduse tegemine kingisaajale, mis hakkab kehtima kingisaajani jõudmisest (VÕS § 188 lg 1,

TsÜS § 69 lg 1). Taganemisavalduses peab sisalduma viide taganemise alusele. Kui kinkelepingust

taganemise alust hagimenetluses muudetakse, on tegemist uue taganemisavaldusega, millele

kohaldatakse üldisi taganemisavaldusele kehtestatud nõudeid.

18. Vaidlust ei saa olla selles, et kostja on hageja 25.04.2022 taganemisavalduse kätte saanud, kuivõrd

kostja on hagejale 27.04.2022 vastanud (I kd tl 13 pöördel-14, 23 pöördel -24 40 pöördel-41).

19. Kostja leiab, et hageja ei saanud kinkelepingust üksinda taganeda ning selleks oli vaja kostja ema

H.G nõusolekut, kuivõrd kinkijaks oli ka kostja ema (iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel).

Kohus kostjaga ei nõustu.

20. Kinkelepingust selgub, et kinkjaks oli vaid hageja (I kd tl 6-8,16-18, 33-35). H.G on lepingus

märgitud kui kinkija endine abikaasa – ta ei ole kinkija ega seega kinkelepingu pool. H.G nõusolek

oli vajalik kinkelepingu täitmiseks ehk ühisomandis oleva kinnistu käsutamiseks. See, et ta andis

vajalikud nõusolekud ei tee teda veel kinkijaks. Riigikohus on selgitanud, et: „Hageja sai

iseseisvalt lepingust taganeda. Kohtute tuvastatud asjaoludel olid 17.05.2018 sõlmitud

kinkelepingu pooled hageja kinkijana ning kostja kingisaajana, hageja abikaasa ei olnud kinkija.

Hageja võimalust iseseisvalt kinkelepingust taganeda ei mõjutanud ka asjaolu, et kinnistu kuulus

tema ja abikaasa ühisomandisse.“ (RKTKo nr 2-18-15197, p 15). Samas lahendis on Riigikohus

märkinud, et „Hageja sai seega kehtivalt iseseisvalt kinkelepingu sõlmida ning kinkijana kasutada

ka iseseisvalt lepingust tulenevaid õigusi, sh õigust lepingust VÕS §-de 188, 267 ja 268 kohaselt

6 (13)

taganeda.“. Kuna käesolevas asjas on kinkijaks hageja ning kingisaajaks kostja, siis sai hageja

kinkelepingust iseseisvalt taganeda. On õige hageja seisukoht selles, et ei ole tähtis, kas H.G-d oli

taganemisest teavitatud või kas ta sellega nõustus. Seega on täidetud hageja lepingust taganemise

formaalsed eeldused. Järgmiseks kohus kontrollib, kas kostja on andnud hagejale alust lepingust

taganemiseks.

21. Esialgses so 25.04.2022 kinkelepingust taganemise avalduses tugines hageja vaid sellele, et

kingisaaja on näidanud kinkija suhtes üles jämedat tänamatust, sest on vaatamata omavahelistele

kokkulepetele hakanud kinnistut müüma. Kohtule 25.07.2022 esitatud hagiavalduses tõi hageja ka

esile, et tal ei ole võimalik isiklikku kasutusõigust teostada, kuna tal ei ole hoonele isegi võtmeid.

Samuti heitis hageja kostjale ette seda, et kuivõrd kinkelepingus ei ole pooled kokku leppinud,

milliseid ruume hagejal on õigus kasutada, siis hageja nõuab juurdepääsu kogu kinnisasjale.

15.11.2023 hagiavalduse terviktekstis heidab hageja kostjale seda, et kostja on oma käitumisega

näidanud hageja suhtes üles jämedat tänamatust, kuivõrd pani müüki hageja elutöö, rikkus hagejale

seatud isiklikku kasutusõigust, on seadnud ohtu J säilimise, ei ole hagejale tema vara tagastanud

ning on näidanud hoolimatust ja ükskõiksust hageja suhtes pärast taganemisavalduse esitamist.

22. Hageja taganes kinkelepingust 25.04.2022 avaldusega. 15.11.2023 hagiavalduse tervikteksti p-s 36

avaldas hageja, et juhul kui kohus leiab, et 25.04.2022 taganemisavaldus ei ole põhjendatud,

kuivõrd selleks puudus materiaalõigusest tulenev alus, annab kostja käitumine pärast 25.04.2022

taganemisavaldust selleks põhjuse. Hageja selgitas 17.04.2024 istungil, et viidatud avaldust tuleb

käsitleda kui uut 20.06.2017 kinkelepingust taganemise avaldust. Seega on hageja pidevalt

täiendanud kinkelepingust taganemise aluseid ja muutnud esitatud hagi. Kohus selgitab, et kui

kinkelepingust taganemise alust hagimenetluses muudetakse, on tegemist uue

taganemisavaldusega, millele kohaldatakse üldisi taganemisavaldusele kehtestatud nõudeid. VÕS §

270 lg 1 I lause kohaselt võib kinkija taganeda kinkelepingust ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta

sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

23. Kõigepealt kohus hindab, kas kostja on käitunud hageja suhtes jämedalt tänamatult. Jäme

tänamatus on Riigikohtu praktika kohaselt hinnanguline kategooria, mis peab seisnema mingis

kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes(RKTKo nr 3-2-1-129-05, p 26-27; 3-2-1-

153-06, p 12; 3-2-140-17, p 15). Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline

hinnang, st kohtul tuleb käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki

konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset

hinnangut (RKTKo nr 3-2-1-153-06, p 12; 3-2-140-17, p 15). Samuti on Riigikohus selgitanud, et

kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla

mõistetav jämeda tänamatusena. Kuigi formaalselt on kingisaajal õigus takistamatult oma vara

käsutada, sh seda edasi kinkida, peab ta siiski arvestama, et kinke eesmärki arvestades võib selline

käitumine olla kinkelepingust taganemise aluseks jämeda tänamatuse tõttu (RKTKo nr 3-2-1-153-

06, p 15).

24. Hinnates käesolevas asjas esitatud tõendeid ja konkreetse juhtumi asjaolusid, on kohus seisukohal,

et kostja käitumine hageja suhtes ei ületanud seda eetilist piiri, mida võiks käsitleda jämeda

tänamatusena.

25. Hageja tugines 25.04.2022 taganemisavalduses sellele, et kostja on kingisaajana oma käitumisega

näidanud hageja kui kinkija vastu üles jämedat tänamatust sellega, et vaatamata omavahelistele

kokkulepetele on asunud kinnistut müüma. Hageja on menetluses esile toonud, et kinkelepingu

tegemise tingis asjaolu, et kostja soovis perega Iirimaalt Eestisse kolida. Hageja soov oli elada

koos oma lähedaste, tütre ja tütre lastega ühise katuse all ja pakkuda kostjale ning kostja perele

turvalist elu väikeses kogukonnas, kus on kool ja võimalused ettevõtluseks ning äraelamiseks.

Kinkelepingu eesmärgiks ei olnud lihtsalt kinnistu kinkimine, vaid see oli seotud sooviga pakkuda

ühist kodu. Kinkelepingu eesmärk oli hageja elutöö perekeskis kasutamine. Kostja vaidleb hagejale

vastu ja selgitab, et hageja soov, et kinge jääks perekonda ja/või hageja peaks saama kasutada kogu

kinnistut, ei olnud hageja poolt kostjale teatavaks tehtud ega seatud tingimuseks J kinkimisel. Kõik

20.06.2017 kinkelepingu tingimusi puudutavad kokkulepped on kajastatud nimetatud lepingus.

7 (13)

Kinkelepingul polnud mingit muud eesmärki kui J kinkimine kostja 35. sünnipäevaks kostja

vanemate poolt ilma piiranguteta asja käsutamiseks. Hageja ei saanud eeldada, et kostja veedab

oma elupäevad As elades.

26. Kohus leiab, et kostja soovi kingitud kinnistu võõrandada ei saa hinnata kui objektiivselt

hukkamõistetavat käitumist ega käsitada seda jämeda tänamatusena. Kohus ei kahtle, et hageja

üheks tagamõtteks kinkelepingut sõlmides oli tõepoolest soov pakkuda oma tütrele ja tema lastele

kodu, et tütar tuleks tagasi Eestimaale ja kasvataks oma lapsed Eestimaal üles, nagu on hageja

väljendanud end ka saates P (hageja 13.10.2023 menetlusdokumendi lisa 3, 8:18). Ilmselt iga

lapsevanem soovib, tema lapsed ja lapselapsed kasvaksid vanemate ja vanavanemate kodumaal ja

püüavad anda endast kõik, et lapsed naaseksid oma juurte juurde. Ilmselt oli ka kostjal

kinkelepingut sõlmides mõte proovida oma elu uuesti Eestiga siduda. Aga asja materjalist ei nähtu,

et see oleks olnud poolte ühine eesmärk lepingu sõlmimisel. Ka ei nähtu asja materjalist poolte

kokkulepet, et kui kostja elu Eestis või As ei suju, siis tuleb kinge hagejale tagasi anda.

27. Kostja on esitanud asja materjalide juurde 05.03.2022 hageja ning kostja vahelise vestluse

salvestise (kostja 01.08.2023 menetlusdokumendi lisa, transkriptsioon I kd tl 63). Poolte vestlus on

toimunud enne hageja poolt kinkest taganemise avalduse esitamist ja kohtusse pöördumist. Ka

nimetatud vestlusest ei tulene, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe, et kinnistut ei tohi müüa või

oleks kostja rikkunud kinnistu võõrandamisega lepingu eesmärki. Kuigi hageja avaldab, et kõige

hullem variant on müümine siis mitte põhjusel, et sellega võõrandatakse tema elutöö või kaoks

võimalus ühise perena kinnistul koos elada, vaid hageja viitab pigem maksuprobleemidele. Hageja

aktsepteeris ka võimalust, et kostja kingib J oma lastele.

28. Kinkelepingu eesmärk ei saa olla kohustada kostjat iga hinna eest kinnisasjal elama ja teda

sunnismaiseks muuta või kohustama teda kinnisvara omama. Pooled ei saanud kinkelepingu

sõlmimisel olla kindlad, kas kostja pere ikkagi kohaneb eluga Eestis ja kas kostja jääb alatiseks

Asse elama. Kumbki pool ei saanud kinkelepingu sõlmimisel eeldada, et kostja isikliku elu plaanid

aja jooksul ei muutu. Juba kinkelepingu sõlmimisel pidid pooled arvestama, et kostja elus võib

tulla ette olukordi, kus mingil põhjusel soovib kostja elukohta muuta või võib tal ette tulla mingi

vajadus kingitud kinnisasja müümiseks. Selliseid kokkuleppeid, et kostja ei tohi oma kinnisasja

müüa või tohiks kinnisasja üksnes hagejale tagasi kinkida kinkelepingust ei nähtu. Kohus ka

kahtleb, kas selliseid kokkuleppeid oleks saanud ka kinkelepingusse märkida, kuivõrd

asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 ja 2 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende

õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla

kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Ka Põhiseaduse § 32 järgi on igaühel on

õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kedagi ei saa sundida olema kinnisasja

omanik, kui ta seda ise ei soovi.

29. Hageja on jämeda tänamatuse aluse esile toomisel viidanud Riigikohtu lahendile 3-2-1-153-06 p-s

15, kuid kohus märgib et märgitud lahendi aluseks olevad asjaolud on teised. Hageja poolt viidatud

lahendis olid hageja ja kostja kokku leppinud, et kinkeleping sõlmitakse tingimusel, et kostja võtab

hagejalt üle kinnistu ostuks võetud laenukohustuse ning seab laenu tagatiseks hüpoteegi, kuid

pärast kinkelepingu sõlmimist lahendi nr 3-2-1-153-06 kostja muuhulgas keeldus laenu ülevõtmise

ja tagatise asendamise kohustuse täitmisest ning kinkis kinnistu edasi ning oli vägivaldne ka hageja

isaga. Kohtu hinnangul ei saa Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-153-06 toodud situatsiooni võrdsustada

käesoleva vaidluse olukorraga, kus kostja perele ei sobinud elu Eestis, nad soovisid jätkata elu

Iirimaal ja kostja soovis kinnisvara seetõttu müüki panna. Kostja on asunud kinnistut võõrandama

ca 5 aastat pärast kinkelepingu sõlmimist, seega pärast seda, kui ta oli veendunud, et elu Eestis ei

ole ikkagi tema perele sobiv. Ka ei ole kostjale moraalselt etteheidetav see, et ta ei soovi

kinkelepingu eset hagejale tagasi kinkida vaid soovib kinnistu müügist saadud vahendeid kasutada

oma laste so hageja lastelaste hüvanguks ja tagada nii nende tulevikku. Kohus selgitab, et eelkõige

on kostjal kohustused oma laste, seejärel oma vanemate ees.

8 (13)

30. Hageja märgitud kinkelepingu eesmärki ei kinnita ka poolte käitumine. Pooled on juba kinkepingu

sõlmimisel suuliselt jaganud ära Js asuvad ruumid. Seda väidet on menetluses kinnitanud ka

hageja. Vaidlust ei ole ka selles, et tegelikkuses hageja ja kostja pere elasid As koos vaid paar

kuud. Kostja on esile toonud, et hageja lahkus A elamispinnalt omal soovil novembris 2017 xxx

korterisse A ja hiljem talle kuuluvasse elamusse A, P külas. Kostja on avaldanud, et hageja ja

kostja pere toimetasid oma tegemisi eraldi, tihedat läbikäimist ei olnud. 08.11.2022 vestluses

avaldas kostja hagejale, et me ei olnud üldse samal lainel, sina elasid oma elu, meie elasime oma

elu (01.08.2023 menetlusdokumendi lisa, transkriptsioon II kd tl 66). Hageja sellele vastu ei

vaielnud. 25.03.2022 kirjas tütrele on hageja avaldanud, et teda eemaldati koos A tegemisest kohe

ja üpris otsustavalt (I kd tl 10, 20, 37). Seega ei käitunud pooled ka hageja väidetava eesmärgi

kohaselt.

31. Kohus ei jaga hageja seisukohta selles, et isikliku kasutusõiguse seadmine peaks kinnitama lepingu

eesmärki elada kinnistul koos kostjaga elada. AÕS § 227 lg 1 ja 2 järgi isiklik kasutusõigus

elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada

elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Isik, kellel on käesoleva paragrahvi 1. lõikes

nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja

tema eest hoolitsemiseks.

32. Elamu isikliku kasutusõiguse puhul tohib õigustatud isik kasutada elamiseks koormatud kinnisasjal

asuvat elamut või selle osa. Tegemist on teisi välistava õigusega, st õigustatud isiku õigus välistab

vastava elamu või vastava(te) elamuosa(de) kasutamise omaniku poolt. Isiklik kasutusõigus

elamule võimaldab kinnisasja omandiõiguse üle kanda selliselt, et senisel omanikul jääb elu lõpuni

õigus kinnisasjal asuvat elamut kasutada. Selliselt koormatud kinnisasja saab kohe võõrandada

ning ka koormata täiendavate piiratud asjaõigustega, näiteks hüpoteegiga. Pärast isikliku

elamukasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmist sissekantav piiratud asjaõigus asub isiklikust

elamukasutusõigusest järjekoha tähenduses tagapool ning võimalik hiljem sissekantud piiratud

asjaõiguste realiseerimine ei kahjusta isikliku elamukasutusõiguse kehtivust ega selle teostamist.

Üldjuhul kasutavad isiklikku kasutusõigust vanemad inimesed, kes kavatsevad enne surma neile

kuuluva elamu ära kinkida ega taha kinnisasja üleminekut jätta pärimisõiguse lahendada, kuid kes

soovivad kuni surmani majas elada. Seega ei saa pelgalt isikliku kasutusõiguse seadmisest teha

veel järeldust kinklepingu eesmärgi kohta.

33. Hageja tugineb kinkelepingust taganemisel sellele, et kostja rikub hageja isiklikku kasutusõigust

kui kinkega seotud koormist või tingimust VÕS § 267 p 3 ja 268 lg 1 mõttes. Hageja hinnangul

tõendavad isikliku kasutusõiguse rikkumist kohtutäituri 07.12.2022, 12.07.2023 ja 17.01.2024 fakti

tuvastamise aktid, kus kohtutäitur fikseeris, et hagejal on ligipääs vaid talle eraldatud ruumidele,

samuti kostja enda kinnitused selle kohta, et E.U kasutusõigus piirdus talle eraldatud korteriga,

muud ruumid olid ju lukustatud ja tal puudus ülejäänud maja osas kasutusõigus. Ka hageja ise on

kinnitanud, et hagejal ei olnud pärast kinkelepingu sõlmimist ligipääsu kogu lepingu esemele, st

hageja ei saanud realiseerida oma isiklikku kasutusõigust. Seega on hageja tema enda väidete

kohaselt olnud kinkelepingu sõlmimisest alates teadlik, et tal ei ole terve maja suhtes

kasutusõigust.

34. Kohus ei nõustu hageja positsiooniga, et kostja rikkus hageja isiklikku kasutusõigust. Vaidlust ei

ole selles, et kinkelepingus ei ole tõepoolest mingeid piiranguid isikliku kasutusõiguse ulatuse

osas, seega on hageja formaalselt õigustatud kasutama tervet Jt. AÕS § 225 lg 2 järgi isikliku

kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. Kohus

märgib, et kinkelepingu esemeks ei ole tavapärane ühepereelamu. Müügikuulutuse kohaselt

kinnistu peahoones asub kaks korterit ja restoran sh teisel korrusel viietoaline korter, esimesel

korrusel on viis tuba ja kolm tualettruumi ja kus tegutseb kogupererestoran, lisaks on pööning

renoveeritud ja soojustatud ning sinna on võimalik rajada veel kolm tuba (I kd tl 43 pöördel ja 44).

Vaidlust ei ole selles, et pooled jagasid Js ära kasutatavad ruumid nii, et kostja ja tema pere

kasutusse jäi teisel korrusel asuv viietoaline korter, hageja kasutusse jäi hoone esimesel korrusel

9 (13)

olev korter. Esimesel korrusel tegutses ka restoran. Hageja aktsepteeris sellist ruumide jaotust ega

esitanud toona selles suhtes mingeid vastuväiteid.

35. Kohtule on arusaamatu, miks heidab hageja kostjale ette seda, et kostja ei võimaldanud talle

juurdepääsu kostja kasutuses olevatesse ruumidesse. Kohus märgib, et asjaoludest nähtuvalt on

ühes hoones kooselu poolte vahel kestnud vaid paar kuud, seega on tegemist erinevate

leibkondadega, mitte ühise perega. Kostja pere kasutuses olnud eluruumides asusid kostja pere

isiklikud esemed. Seega ei ole selles midagi imelikku, et kostja on Jst lahkudes lukustanud tema

kasutuses olnud privaatsed ruumid, eriti kui planeeritud lahkumine on pikaaegsem. Sellisel juhul

teevad lukustatud uksed võimalikele sissemurdjatele kostja vara hõivamise keerulisemaks, kuivõrd

kostja privaatruumidesse pääsemiseks tuleks kõrvaldada rohkem takistusi. Hageja ei ole kohtu ette

toonud selliseid asjaolusid, mis õigustaksid tema väidetavat vajadust saada juurdepääs tema

täisealise tütre pere sh kostja ja tema abikaasa ja laste kasutuses olnud ruumidele. Hageja viide

laste juurdepääsule vanemate lukustatud magamistuppa ei ole asjakohane. Lisaks ei ole kostja ka

keeldunud juurdepääsu lubamisest, kostja on vaid küsinud selgitus, miks hageja vajab juurdepääsu

kostja pere isiklikuks kasutuses olnud ruumidesse. Eesmärgi küsimist ei saa käsitada kui jämedat

tänamatust. Hageja ei ole esile toonud, et vajas kostja pere kasutuses olnud tube oma teiste

pereliikmete majutamiseks või isikute tarbeks, keda oli vaja hageja eest hoolitsemiseks. Vastupidi,

08.11.2022 vestluses hageja ning kostja vahel on hageja avaldanud, et tal on Jga äriplaanid, ta

kavatseb ruumid välja üürida, tal on plaan leida rentnik või haldaja, teha esialgu 3 a leping, hagejal

on olnud läbirääkimised ameeriklastega ja ukrainlastega (01.08.2023 menetlusdokumendi lisa,

transkriptsioon II kd tl 66).

36. Kostja on Jst lahkunud vabatahtlikult, asja materjalid ei kinnita hageja väidet selles, et hageja

sunniti lahkuma Js tegutseva restorani tõttu. Hageja lahkus sügisel 2017, restoran W W avati

hoones 18.05.2018 (I kd tl 202).

37. Kohus juhib tähelepanu VÕS § 270 lg-le 1, mille kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda

ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse

tekkimisest. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Kui hageja ei saanud realiseerida oma

kasutusõigust tervele hoonele, mida ta hagiavalduse s kostjale ette heidab, oli tal õigus kinkest

taganeda ühe aasta jooksul sellest teadasaamisest või sellest, kui ta pidi rikkumisest teada saama.

Seega ei ole mingit tähendust sellel, et kohtutäitur on fikseerinud 07.12.2022, 12.07.2023 ja

17.01.2024 selle, et hagejal on ligipääs vaid talle eraldatud ruumile. Hageja enda väidete kohaselt

rikkus kostja hageja isiklikku kasutusõigust kinkelepingu sõlmimisest alates. Seega sai hageja

kinkelepingust taganeda sellel alusel kuni 2018. Kostja on esile toonud, et hageja lahkus As

kostjale eraldatud ruumidest/korterist 2017 sügisel. Hageja sellele asjaolule vastu vaielnud ei ole.

Seega hiljemalt 2018 sügiseks pidi hageja esitama taganemisavalduse. Ei ole tähendust selles, et

tegemist on nn jätkuva või kestva rikkumisega kuivõrd kinkelepingust taganemisel on ajaline

piirang ning tähtaega hakatakse arvestama rikkumisest teadasaamisest või ajahetkest, mil

õigustatud isik pidi rikkumisest teada saama.

38. Kostja ei ole tagastanud hagejale tema vara. Kohus märgib, et ka sel alusel on hageja

kinkelepingust taganemine toimunud hilinemisega ja VÕS § 270 lg 11 tähtaega mitte järgides.

Hageja on kostjale ja tema vennale esitanud vara väljanõudmise nõudekirja 2018 lõpus (II kd tl 45,

52). Kui hageja sai aru, et vaatamata pöördumisele kostja tema vara hagejale ei tagasta, oli ka sel

alusel kinkelepingust taganemiseks aega 1 aasta. Hageja taganes kinkelepingust 25.04.2022.

39. Kohus ei nõustu hageja järeldusega selles, et kostjapoolset jämedat tänamatust hageja vastu

väljendab ka asjaolu, et kostja on hoone säilimise ohtu seadnud. Hageja tugineb sellele, et kinnistu

seisab tühjalt ja seal on küte välja lülitatud. Pelgalt see, et Js keegi 2022 talvel ei elanud ja kostja

oli selle pannud hoone talvekorterisse, keerates kinni vee, et torud ei külmuks ega tekiks

veekahjustusi, ei tähenda et kostja seadis ohtu vara säilimise. Kostja oli kinnistule paigaldanud

valvekaamerad, millest sai kontrollida J seisukorda, oli leidnud inimese, kes käis vajadusel

kohapeal kostja käepikenduseks, seega oli kostja J suhtes käitunud igati heaperemehelikult. Hageja

avaldas ise kostjale 08.11.2022 vestluses, et ta ei kavatse Jsse elama asuda, seega oli igati

10 (13)

talvekorterisse seadmine. Kohus nõustub kostja avaldatuga, et hoone säilimise seisukohalt parim

see, kui talvel köetakse hoonet kas regulaarselt või ei köeta üldse, see tagab välis- ja

sisetemperatuuride väiksema kõikumise. Kostja on õigesti tähelepanu juhtinud, et ka 2023 talvel

hageja poolt hoone blokeerimise ajal hoonet ei köetud, sarnaselt 2024. Seega ei ole hageja

etteheited selles osas kostjale põhjendatud.

40. Hageja heidab kostjale ette politseisse esitatud süüteoteateid, milles kostja kahtlustas süütegude

toimepanemises hagejat (II kd tl 7 ja 8). Kohus märgib, et kostjale kuuluva vara kahjustamise

kohta süüteoteate esitamine ei saa olla kuidagi kinkelepingust taganemise aluseks. Kui kostjal

avastas, et Jsse on sisse murtud ja tema vara on rikutud või ära viidud, pidi ta selle kohta esitama

süüteoteate ja kui ta kahtlustas selliste tegude toimepanemises hagejat, ei olnud tal põhjust seda

kahtlustust ka enda teada jätta. Kohus märgib, et hageja etteheited kostjale seoses süüteoteadete

tegemisega on kummastavad, kuivõrd hageja on 08.11.2022 vestluses kostjaga möönnud, et ta on

süüteoteadetes märgitud teod toime pannud, et ta tegi seda tütre tähelepanu võitmiseks ja oli seda

plaaninud kuid (kostja 01.08.2023 menetlusdokumendi lisa, transkriptsioon II kd tl 227). Nii

avaldas hageja vestluses kostjaga 0:37:36: Ma tegin seda sihtotstarbeliselt. Kostja 0:38:04 : Ma

saan aru, et sa tegid seda, et minu tähelepanu saada, 0:38:09 TR : Jah 0:38:13 PP: Nii palju kahjuna

selles mõttes, ma jäin sõnatuks, et need lambid ja kõik ... 0:38:22 TR: Mõte oligi, sa tabasid 100

protsenti, et sa võtaksid ühendust. 0:38:30 PP: Ma tulin ja ma tean, et sa olid siin aga sa ei tulnud

lähedale kui ma siin olin 0:38:33 TR: Sa saatsid mulle politsei. 0:38:34 PP: Ma saatsin sulle

politsei, nad tulid ja rääkisid sinuga (II kd 227). Kohus ei näe ka eelpool märgitud vestluste

salvestamises jämedat tänamatust ega hoolimatust hageja suhtes. Isiklike vestluste salvestamine ei

ole keelatud: Kui kostjal puudus mingil põhjusel hageja suhtes usaldus, ei ole talle etteheidetav, et

ta soovis vestlusi isaga autentselt jäädvustada.

41. Kohtu hinnangul ei kvalifitseeru hageja hagiavalduses viidatud kostja teod sellise jämeda

tänamatusena, mis annaks aluse kinkelepingust taganemiseks. Samuti ei ole kostja jätnud

õigustamatult täitmata kinkega seotud koormist või tingimust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

hageja ei ole pooltevahelisest kinkelepingust kehtivalt taganenud, sest taganemise materiaalsed

eeldused ei ole täidetud. Kuna kohus on tuvastanud, et hagejal ei olnud õigust 20.06.2017 sõlmitud

kinkelepingust taganeda, siis ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt tahteavalduste tegemist kinnistu

tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

42. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Hagi tagamisega seonduv

43. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja

määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Asjas on Harju

Maakohtu 01.09.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kuivõrd kohus jätab hagi

rahuldamata, tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada.

Hagi hind ja enamtasutud riigilõivu tagastamine

44. Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 126 lg 1 ja § 132 lg 1 kohaselt 23 000 eurot.

45. Hageja esitas 10.06.2024 kkohtule taotluse tagastada TsMS § 150 lg 1 p 1 ja RLS § 15 lg 1 p 1

alusel E.U enamtasutud riigilõiv summas 1365 eurot Advokaadibüroo Sorainen OÜ

arvelduskontole nr xxx. Kohus on seisukohal, et taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb

rahuldada osaliselt.

46. 10.06.2024 esitatud taotluse kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 30.05.2022 hagiavalduselt 420

eurot, 17.08.2022 hagi tagamise taotluselt 175 eurot, 31.08.2022 hagi tagamise taotluselt 70 eurot,

31.08.2022 täiendatud hagiavalduselt 1 680 eurot ja 16.12.2022 hagi tagamise taotluselt 70 eurot.

Kokku on hageja tasunud riigilõivu 2 415 eurot. Hageja seisukohal on ta tasunud riigilõivu

17.08.2022 hagi tagamise taotluselt kui ka 31.08.2022 täiendatud hagiavalduselt enamas määras

11 (13)

kui kohustuslik. Kuivõrd hageja on tasunud 17.08.2022 riigilõivu hagi tagamise taotluselt, mille ta

on esitanud kohtule 19.08.2022 enamas määras, kuulub riigilõiv hagi tagamise taotluselt

tagastamisele. Riigilõivuseaduse (edaspidi: RLS) § 59 lg 17 kohaselt (02.07.2022 kehtinud

redaktsiooni alusel) hagi tagamise või eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel tasutakse

riigilõivu 70 eurot. Eelnevast tulenevalt on hageja tasunud riigilõivu hagi tagamise taotluselt 105

(175-70) eurot vajaminevast summast rohkem ning vajaminevat summat 70 eurot ületav osa

kuulub tagastamisele hagejale.

47. Hageja on toonud välja, et tagastamisele kuulub 19.08.2022 hagi täpsustusega esitatud

mittevaralise nõude eest tasutud riigilõiv, kuivõrd kohus jättis 22.08.2022 määrusega hagiavalduse

käiguta ning avaldust sellisel kujul menetlusse ei võetud. Kohus jättis 22. augusti 2022

kohtumäärusega 19.08.2022 kohtule esitatud hagi tagamise taotluse käiguta. 31.08.2022 esitas

hageja hagi tagamise taotluse ja hagiavalduse tahteavalduste kohustamise ja valduse üleandmise

nõudes. Avalduse kohaselt soovis hageja kohustada kostjat andma nõusolek asjaõiguslepingu

sõlmimiseks ja omanikukande tegemise kohustamiseks ning andma kinnisasja valdus üle hagejale.

Seega sisaldab 31.08.2022 hagiavaldus kahte taotlust tahteavalduste kohustamiseks ja ühte valduse

üleandmise nõuet. TsMS §

48. TsMS § 126 lg 1 kohaselt isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja

kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidlus puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud

ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. See

kehtib sõltumata sellest, kas asi lahendada lepingu või lepinguvälise õigussuhte alusel, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd isikliku kasutusõiguse seadmise tehinguväärtus on lähtuvalt

õigustatud isiku elueast ja osalejate poolt avaldatud lepingueseme väärtusest määratletud suuruses

16 000 eurot, loeb kohus selle asja väärtuseks.

49. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Hageja

on esitanud kaks taotlust tahteavalduste kohustamiseks, seega lisandub hagihinnale juurde 7000

(3500x2) eurot. Kokku on kohtu seisukohal hagihinnaks 23 000 (7000 + 16 000) eurot. 02.07.2022

kehtinud RLS lisa 1 alusel on riigilõiv juhul, kui tsiviilasja hind ulatub kuni 25 000 euroni, 1260

eurot. Hageja on tasunud hagiavalduselt 31.08.2022 1 680 eurot, seega hageja on õigustatud

küsima tagasi 420 (1680-1260) eurot.

50. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks osaliselt rahuldada ning kohus

leiab, et hagejale tagastamisele kuuluvaks summaks on 945 eurot (105 eurot 17.08.2022

enammakstud riigilõivu eest + 420 eurot, mille hageja tasus hagiavalduselt 30.05.2022 ja 420

eurot, mis tuleneb 31.08.2022 hagiavalduselt enammakstud riigilõivu eest).

Menetluskulude jaotus

51. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude

rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd kohus jätab hagi

rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

52. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

12 (13)

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

53. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille

kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi

ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on

menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist.

Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

54. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

Kohtunik

13 (13)