2-24-3744/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.06.2024.a.Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-3744

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. S. (S.) ja L. S. (S.)

vastu ühisvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja

Ahto Järvela

Kostja I A. S. (isikukood xxxx)

Kostja II L. S. (isikukood xxxx)

Kostjate lepingulised esindajad Inna Bodagovskaja ja

Aivira Kollamaa

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Lõpetada A. S. ja L. S. ühisomand kinnisasjale Xxxx (registriosa nr xxxx) selle

müügiga avalikul enampakkumisel ja jagada kinnisasja müügist laekuv raha,

millest on maha arvatud täitekulud, A. S. ja L. S. vahel võrdsetes osades.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõue kinnisasja müügist saadud

rahast täita esmajärjekorras kinnisasjal asuva ühisomandi lõpetamisel

ühisomandit koormav kostja I ja kostja II kohustus I OÜ (registrikood xxxx) ees

ja ühisomandi koormav kostja I ja kostja II kohustus R OÜ (registrikood xxxx)

ees.

4. Jätta Harju Maakohtu 07.03.2024 määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud

hagi tagamise abinõu (kinnisasjale registriosa nr xxxx kolmandasse jakku

esimesele vabale järjekohale seatud eelmärge) jõusse käesoleva kohtuotsuse

täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud solidaarselt täies ulatuses A. S. ja

L. S. kanda.

6. Kohus määrab Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud rahaliselt kindlaks

peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

1

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 06.03.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse A. S.

(kostja I) ja L. S. (kostja II) vastu ühisvara jagamise nõudes koos hagi tagamise avaldusega.

Hagiavalduse kohaselt on Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas nr xxxx 31.03.2021

kohtuotsusega rahuldanud Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi OÜ Aktiva Finants)

hagi ja mõistnud A. S.lt välja võlgnevuse 2462,50 eurot, millele lisandub täiendav viivis.

Aktiva Finance Group OÜ on edastanud nõude 20.12.2021 täitmisele kohtutäiturile E. V., kes

algatas täiteasja xxxx.

Harju Maakohus on tsiviilasjas nr xxxx 01.11.2021 määrusega rahuldanud Aktiva Finance

Group OÜ (endine ärinimi OÜ Aktiva Finants) avalduse ja mõistnud A. S.lt välja võlgnevuse

65 eurot, millele lisandub täiendav viivis. Aktiva Finance Group OÜ on edastanud nõude

20.12.2021 täitmisele kohtutäiturile E. V., kes algatas täiteasja xxxx.

Võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise nõusolekuga nr 94 11.01.2018 on A. S. tunnistanud

tingimusteta võlausaldaja (B AS, registrikood xxxx) ees võlgnevust 8445,54 eurot. B AS on

edastanud nõude 08.05.2019 täitmisele kohtutäiturile E. V., kes algatas täiteasja xxxx. B AS

loovutas nõude 25.07.2022 Aktiva Finance Group OÜ-le.

07.12.2023 õiendi kohaselt on võlgnikule kuuluvad arvelduskontod arestitud, kuid rahalised

vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnik ei tööta.

Kinnistusraamatu andmetel on võlgnik ühisomanikuna sisse kantud korteriomandis aadressil

Xxxx (registriosa number xxxx). Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik A. S. abielus L. S.ga

ja abielu on sõlmitud xxxx. Abieluvararegistri andmetel ei ole abikaasad abieluvaralepingut

sõlminud. Tulenevalt eeltoodust kinnitas kohtutäitur, et kostja I suhtes toimuvas täiteasjas ei

ole õnnestunud nõudeid rahuldada kostja I lahusvara ja sissetulekute arvelt.

Tallinna Ringkonnakohus on kohtuasjas nr xxxx 04.08.2023 kohtuotsusega rahuldanud

Aktiva Finance Group OÜ hagi ja mõistnud A. S.lt välja võlgnevuse 8267,27 eurot. Aktiva

Finance Group OÜ on edastanud nõude 09.10.2023 täitmisele kohtutäiturile K. F., kes algatas

täiteasja xxxx.

2

07.12.2023 õiendi kohaselt toimetati täitmisteade koos lisadega võlgnikule kätte 14.10.2023.

Võlgnik ei ole täitemenetluse jooksul nõuet tasunud. Võlgnikul puudub MTA andmete

kohaselt sissetulek. Võlgnikule kuulub kinnisasi registriosa nr xxxx, mis on võlgniku ja tema

abikaasa ühisvara. Võlgnikule ei kuulu väärtpabereid ega osalusi ettevõtetes. Kohtutäiturile

teadaolevalt on võlgniku suhtes 7 täitemenetlust kogusummas ca 30 000 eurot. Käesolev

täiteasi on menetluse algatamise kuupäeva alusel 7. järjekohal. Arvestades võlgniku

sissetuleku puudumist, kohustusi ning varalist seisu ei ole sissenõudja nõude rahuldamine

eeldatavasti täitemenetluse raames võimalik. Kohtutäitur K. F. on oma õiendis kinnitanud, et

käesoleval ajal ei ole võimalik täita võlgniku kohta tehtud kohtuotsust ning sisse nõuda

täitmiseks esitatud võlgnevust. Tulenevalt eeltoodust kinnitas kohtutäitur, et kostja I suhtes

toimuvas täiteasjas ei ole õnnestunud nõudeid rahuldada kostja I lahusvara ja sissetulekute

arvelt.

Lähtudes kohtutäiturite teadetest pöördub hageja oma õiguste kaitseks kohtusse ja nõuab TMS

§ 14 lg 2 alusel A. S. ja L. S. ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale

ühisomandist. Vastavalt hagiavaldusele lisatud kohtutäiturite 07.12.2023 tõenditele on

tõendatud, et lahusvara arvelt on nõude rahuldamine täitemenetluses ebaõnnestunud. Seega on

täidetud TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 ühisvara jagamise eeldus, et lahusvarast kohustuse

täitmiseks ei piisa. Kostjate ühisomandisse kuulub vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele

kinnisasi asukohaga Xxxx. Hageja ei soovi/nõustu kostjate ühisomandis olevat vara jagama

selliselt, et jagamise käigus jääks mõlemale abikaasale ½ mõttelist osa kaasomandist, kuna

see toob kaasa olukorra, mil hagejal ei pruugi olla võimalik oma nõuet võlgnikust

abikaasa/kostja I vastu rahuldada ka ühisvara jagamise teel. Seda seetõttu, et pärast ühisvara

jagamist jääb võlgnikust abikaasa/kostja I omandisse jäetud kinnisasja mõttelist osa

koormama hüpoteek, millisel juhul oleks vajalik leida täitemenetluses ostja, kes oleks

huvitatud kinnisasja mõttelise osa ostmisest ning loota, et pärast täitekulude mahaarvamist ja

hüpoteegipidaja nõude võimalikku rahuldamist jääb alles raha sissenõudja nõude

rahuldamiseks. Samuti on ka teada-tuntud asjaolu, et ½ mõttelist kaasomandi osa müües on

ilmselgelt selle väärtus väiksem, kuna ostjat leida ainult poolele kinnisasjale on raskem kui

mitte võimatu. Kui müüa kinnisasi tervikuna, saab ilmselgelt selle väärtust tõsta, mistõttu

jääks pärast müügitulemi jaotamist võrdselt abikaasade vahel kostja I kohustuse katteks

kindlasti suurem summa kui ainult ½ kinnisasja müügist. Palju tõenäolisem on leida ostja

tervele kinnisasjale kui vaid ½ korteriomandist.

Hageja palub jagada kostja I ja kostja II ühisvara järgmiselt:



lõpetada abikaasade ühisomand kinnisasjal asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) selle

müümisega avalikul enampakkumisel;



kinnisasja müügist saadud rahast täita esmajärjekorras kinnisasjal asuva ühisomandi

lõpetamisel ühisomandit koormav kostja I ja kostja II kohustus I OÜ (registrikood

xxxx) ees ja ühisomandit koormav kostja I ja kostja II kohustus R OÜ (registrikood

xxxx) ees;



jagada kinnisasja müügist pärast täitekulude maha arvamist üle jääv raha kostja I A. S.

ja kostja II L. S. vahel võrdsetes osades;



kostjale I jääva rahalise vahendi arvelt täita kostja I kohustus hageja ees, mis tuleneb

kohtuasja nr xxxx kohtuotsusest 31.03.2021, kohtumäärusest ts xxxx 01.11.2021,

Võlatunnistuse ja sundtäitmisele allumise nõusolekust nr 94 11.01.2018 (notar J. H.)

ning kohtuasja nr xxxx kohtuotsusest 04.08.2023. Kostja I lõplik kohustuse suurus

selgub alles pärast kogu põhivõlgnevuse laekumist, kuna vastavalt täitedokumentidele

lisanduvad viivised põhivõlalt kuni kohustuste täitmiseni. Kanda saadud summad

3

Julianus Inkasso OÜ arveldusarve nr xxxx. Makse sooritamisel märkida viitenumber

717307672.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad paluvad hagiavalduse ühisvara jagamise nõudes jätta rahuldamata. Kostja II ei ole

nõus hageja taotlusega müüa korteriomand enampakkumisel ning loeb mõistlikuks ja

põhjendatuks jagada asi kaasomanike vahel reaalosades. Kostja II on seisukohal, et

korteriomandi võõrandamine avalikul enampakkumisel kahjustab põhjendamatult abikaasade

huve. Korteriomand asukohaga Xxxx on abikaasade ning nende alaealise lapse elukoht.

Kostja II märgib, et samuti saab ühisvara hulka kuuluva eseme AÕS § 77 lg-t 2 arvestades

jagada selliselt, et see jäetakse ühele abikaasadest, pannes talle kohustuse maksta teisele

abikaasale välja tema osa rahas. Kostja II avaldab, et tal ei ole finantsvõimalust välja osta

kostjale I kuuluvat reaalosa. Kostja II avaldab, et ta soovib esitada vastuhagi ning jagada asi

kaasomanike vahel reaalosades ja jätta talle kuuluv kaasomand enda omandisse. Käesoleval

juhul on äärmiselt ebaõiglane, et hageja eesmärgil teenida võimalusel suuremat tulu kostjatele

kuuluva korteriomandi müügi tagajärjel, jääks kostja II koos alaealise, väikse lapsega

tänavale. Kostja II leiab, et olukord, kus hageja soovib lõpetada kostjate ühisomandi selle

müümisega avalikul enampakkumisel argumendiga, et „laenulepingust tulenevad

solidaarkohustust saab pidada ühisvaral lasuvaks kohustuseks PKS § 38 mõttes“, on

ebamõistlik, paljasõnaline ja tõendamata ning menetluskulusid tekitav. Kostja II ei ole nõus,

et käesoleval juhul on tegemist solidaarkohustustega. Kostja II pöörab tähelepanu, et hageja ei

lisanud hagile laenulepinguid, milles oleks olnud märgitud laenu saamise eesmärgid.

Võlatunnistustel, millega kostja I tunnistab võla olemasolu B AS-i ees, on üksnes kostja I

allkiri. Hageja peab tõendama oma väidet, et hagi punktis 1.1. ja 1.2. loetletud laenulepingud

olid sõlmitud perekonna tavapäraste vajaduste katmiseks ning abikaasa olemine lepingute

järgseks solidaarvõlgnikuks ning kostjatel I ja II tekkisid solidaarkohustused. Praeguses

seisundis ei ole asjas esitatud tõendeid selle kohta, et laenulepingutest ja võlatunnistusest

saadud raha oleks kasutatud perekonna huvides. Kostja II märgib, et ta on seisukohal, et

solidaarkohustused saavad abikaasadel tekkida siis, kui mõlemad on lepingupooled ja on

solidaarkohustuse võtmises kokku leppinud. Kostja II ei teadnud mitte midagi kostja I

laenulepingutest ja võlatunnistusest, kuigi tegemist oli piisavalt suurte summadega. Kostja II

ei ole ülalnimetatud laenude sõlmimisel osalenud ning võttes arvesse, et kostja II ei olnud

kostja I laenudest teadlik ning laenu on maksnud tagasi üksnes kostja I, ei ole mõistlik

eeldada, et kostja II vastutab kostja I laenude eest solidaarselt. Seega ei ole hageja tõendanud,

et laene oleks kasutatud ühise majapidamise korraldamise või laste või perekonna muude

tavapäraste vajaduste katmiseks. Kostja I ei nõustu haginõudega ja palub jätta hagi

rahuldamata. Kostja I selgitab, et ta hakkas mõned aastad tagasi võtma kiirlaene, mille võttis

sularahas oma kontolt välja ja mida kasutas baarides ja kauplustes maksmiseks, enda isiklikes,

mitte aga perekonna huvides kulutusteks. Kostja II eest varjas kostja I oma võlgasid, kuni

neid 2018. aastal enam varjata ei olnud võimalik, sest hakkasid saabuma inkassofirmade

nõudekirjad. 2018. aastaks oli kostjal I arvukalt võetud laene, töötasu oli ebakõrge, kostjal I

puudusid vahendid, mille arvelt laenukohustusi täita ja ta võttis uusi laenu varasemate laenude

likvideerimiseks. Laenukohustusi täitis kostja uute laenude võtmisega. Ta ei olnud võimeline

tagastama laene oma sissetulekute arvelt. Olukord kehtis kuni 2018. aastani, kuna 2018. aastal

olid arestitud kostja I arvelduskontod ning mitte keegi ei andnud kostjale I laenusid. Seega

kinnitab kostja I, et kostjad ei ole omavahel kokku leppinud laenude võtmises ja tegemist ei

ole mitte abikaasade solidaarkohustuse, vaid üksnes kostja I kohustustega. Kostja I ei ole nõus

hageja taotlusega, et korteriomand tuleb müüa enampakkumisel ning jagab kostja II

seisukohta ja loeb mõistlikuks ja põhjendatuks jagada asi kaasomanike vahel reaalosades.

Kostja I on samuti seisukohal, et korteriomandi võõrandamine avalikul enampakkumisel

4

kahjustab põhjendamatult abikaasade huve, kuna korteriomand asukohaga Xxxx on

abikaasade ning nende alaealise lapse elukoht. Kostja I avaldab kompromissi ettepaneku

korras, et ta ei ole nõus hageja ühisvara jagamise nõudega ning soovib sõlmida hagejaga

maksegraafiku. Kostja I on ajutiselt töötu ning ta on võimeline maksta praegu hagejale 50-100

eurot igakuiselt võlgnevuste likvideerimiseks.

Menetluse käik

3. 07.03.2024 määrusega rahuldas kohus Aktiva Finance Group OÜ hagi tagamise avalduse.

Kohus määras hagi tagamiseks kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriosa nr xxxx (Xxxx ühisomanikud A. S. (isikukood xxxx) ja L. S. (isikukood xxxx))

kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärke Aktiva Finance Group OÜ kasuks

tsiviilasjas nr 2-24-3744 A. S. ja L. S. vastu esitatud nõude tagamiseks.

4. 10.04.2024 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgitamiskohustust, muuhulgas

kvalifitseeris nõude õigusliku aluse ja selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus määras

pooltele tähtaja kuni 19.04.2024 kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul kui

pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule hiljemalt 26.04.2024

ülevaade kompromissi sõlmimise käigust, kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ja

täiendavad seisukohad ning tõendid, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi.

5. Pooled ei sõlminud kohtu poolt määratud tähtajaks kompromissi. Hageja esitas 26.04.2024

kohtule täiendava seisukoha 10.04.2024 kohtunõude täitmiseks, milles muuhulgas täpsustas

nõudeid. Kostjad teavitasid 25.04.2024 kohut kompromissi mittesõlmimisest. Ühtlasi palus

kostja II jätta menetluskulud kostja I kanda, kuna kostja I on põhivõlgnik ja temast tulenevate

põhjuste tõttu on tingitud käesolev tsiviilkohtumenetlus. Sisulist vastust kostjad 10.04.2024

kohtunõudele ei esitanud.

6. 07.05.2024 kohtunõudega täitis kohus täiendavat selgitamiskohustust seoses kohtualluvuse

ja kohaldamisele kuuluva õigusega ning määras hagejale tähtaja nõude tervikresolutsiooni

(TsMS § 376 lg 5) esitamiseks.

7. 24.05.2024 esitas hageja nõude tervikresolutsiooni.

8. 29.05.2024 määrusega määras kohus eelmenetluse lõpetada 29.05.2024. Samuti määras

kohus menetleda hagi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus selgitas, et tähtaeg

poolte menetluskulude nimekirjade esitamiseks kohtule on kuni 05.06.2024 ja vastaspoole

menetluskulude nimekirjale vastamiseks kuni 12.06.2024. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi

avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-

toimikus 21.06.2024.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et

hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes

5

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus otsust tehes, mis

asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.05.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 jõudnud

seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku

kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad

asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid

mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (vt lisaks Riigikohtu 16.06.2004 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-80-04).

11. Kohtu hinnangul võiks hagiavalduse rahuldamise aluseks antud juhul olla täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 14 lg 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3. PKS § 37 lg-d 11-3 on

kohaldatavad ka sissenõudja hagi alusel ühisvara jagamisele, kuigi varaühisuse suhe sellise

hagi alusel ei lõpe. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab

ühisomandis olevat asja jagada selliselt, et asi jagatakse omanike vahel reaalosadeks, asi

antakse ühele või mitmele ühisomanikule, pannes kohustuse maksta teisele ühisomanikule

välja tema osa rahas, müüa asi avalikul või ühisomandike vahelisel enampakkumisel ning

saadud raha jagada ühisomandike vahel vastavalt nende osa suurusele. Ühisvara jagamisel ei

ole võlgnikuks mitteolevale abikaasale jäävale osale võimalik sissenõuet pöörata ja tema

omandiõigus säilitatakse täielikult (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-62-16, p 18).

12. Tsiviilasja materjalide kohaselt rahuldas Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr

xxxx 31.03.2021 kohtuotsusega Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi OÜ Aktiva

Finants) hagi ja mõistis A. S.lt välja võlgnevuse 2462,50 eurot, millele lisandub täiendav

viivis (dtl 38-45). Aktiva Finance Group OÜ edastas nõude 20.12.2021 täitmisele

kohtutäiturile E. V., kes algatas täiteasja xxxx. Harju Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr xxxx

01.11.2021 määrusega Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi OÜ Aktiva Finants)

avalduse ja mõistis A. S.lt välja võlgnevuse 65 eurot, millele lisandub täiendav viivis (dtl 46-

51). Aktiva Finance Group OÜ edastas nõude 20.12.2021 täitmisele kohtutäiturile E. V., kes

algatas täiteasja xxxx. Võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise nõusolekuga nr 94 11.01.2018

tunnistas A. S. tingimusteta võlausaldaja (B AS) ees võlgnevust 8445,54 eurot (dtl 52-54). B

AS edastas nõude 08.05.2019 täitmisele kohtutäiturile E. V., kes algatas täiteasja xxxx (dtl

55). B AS loovutas nõude 25.07.2022 Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 56). Tallinna

Ringkonnakohus rahuldas kohtuasjas nr xxxx 04.08.2023 tehtud kohtuotsusega Aktiva

Finance Group OÜ hagi ja mõistis A. S.lt välja võlgnevuse 8267,27 eurot (dtl 5-20). Aktiva

Finance Group OÜ edastas nõude 09.10.2023 täitmisele kohtutäiturile K. F., kes algatas

täiteasja xxxx.

Kohtutäituritel ei ole täitemenetluses õnnestunud kostjalt I (võlgnik) võlga sisse nõuda, kuna

kostjal I puudub lahusvara ja sissetulek, millele kohtutäiturid saaks koheselt sissenõuet

pöörata (dtl 21-22; dtl 58-59).

13. 24.05.2024 täpsustas hageja oma nõuet ja esitas nõude tervikresolutsiooni, mille kohus

võtab asja lahendamisel aluseks. Hageja palub lõpetada abikaasade ühisomandi kinnisasjale

asukohaga Xxxx selle müümisega avalikul enampakkumisel. Kinnisasja müügist saadud

rahast tuleb täita esmajärjekorras kinnisasjal asuva ühisomandi lõpetamisel ühisomandit

koormav kostja I ja kostja II kohustus I OÜ ees ja ühisomandit koormav kostja I ja kostja II

6

kohustus R OÜ ees. Hageja palub jagada kinnisasja müügist pärast täitekulude maha arvamist

ülejääva raha kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades.

Seega taotleb hageja antud juhul kostjate ühisvaraks oleva kinnisasja müümist avalikul

enampakkumisel, seejärel hüpoteeginõuete täitmist ja täitekulude mahaarvamist ning raha

jagamist poolte vahel.

Kohus märgib, et kui abikaasade ühisvara jagamist nõuab võlausaldaja (hageja), kelle nõue ei

ole PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral lasuv kohustus, ei saa kohus TsMS § 445 lg 1 järgi

määrata taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, mille kohaselt tuleb ühisvara

jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel kohtutäituril enampakkumisel saadud

rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.2023

määrus tsiviilasjas nr 2-22-4541, p 9.1).

Täiendavalt märgib kohus, et TMS § 14 lg 2 alusel pööratakse võlgniku varale sissenõue vara

arestimise ja müümise teel (TMS § 52 lg 1 esimene lause). See aga ei tähenda, et kohus peaks

ühisvara jagamise hagi rahuldamise korral korraldama ka ühisvara jagamise tulemusel

võlgnikust abikaasale jääva vara arvel võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamist. TMS § 52

lg 1 teise lause kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue küll vara müügist saadud raha arvel,

kuid see toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (TMS § 105 jj), mis kuulub

kohtutäituri pädevusse (TMS § 3 lg 1). Ühisvara jagamise hagi esitanud sissenõudjale on

tagatud võimalus rahuldada oma nõue võlgniku vastu ühisvara jagamise tulemusena tekkiva

võlgniku lahusvara arvel. Üldjuhul korraldab kohtutäitur TMS § 105 lg 1 järgi tulemi

jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale (täitemenetluse

prioriteedipõhimõte). Seega ei ole iseenesest välistatud, et ühisvara jagamise hagi rahuldamise

korral rahuldatakse vara võõrandamisest saadud rahast ka nende sissenõudjate nõudeid, kes

praeguses asjas hagi ei esitanud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.10.2022 määrus

tsiviilasjas nr 2-20-15758, p-id 11 ja 12).

Seega on asja enampakkumisel müümisest saadud raha jaotamine täitemenetluses kohtutäituri

pädevuses. Kohus ei otsusta TsMS § 445 lg 1 alusel kohtutäituri eest, kuidas ja millises

järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostja I lahusvara hageja nõuete

täitmiseks kasutada või millises järjekorras tuleks rahuldada kostja I ja ka kostja II

võlausaldajate nõuded.

14. Kostjate vastuväite kohaselt on tegemist kostjate pere, sh alaealise lapse elukohaga.

Kohus selgitab, et varaühisuse puhul lähevad PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse

varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 27 lg 2

määratleb abikaasade lahusvara. PKS § 27 lg 6 alusel loetakse varaese abikaasade ühisvara

hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka.

Ühisvarasse kuuluvad eelduslikult kõik abielu kestel omandatud varalised õigused, mh

omandamisõigused. Abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga

täies ulatuses PKS § 33 lg 1 p-des 1-3 sätestatud juhtudel. Muude kohustuste eest vastutab

kumbki abikaasa PKS § 33 lg 3 järgi oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga.

Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste

täitmiseks ei piisa. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja

sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37

lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Olukorras, kus ühisvara jagamist nõuab

täitemenetluses sissenõudja, tuleb ühisvara jagamise viisi valikul lisaks abikaasade huvidele

7

arvestada ka sissenõudja täitmishuviga (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.02.2023 otsus

tsiviilasjas nr 2-12-49087, p 13).

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjad on abielus ning abielu ajal on kostjatel tekkinud

ühisomand kinnisasjale asukohaga Xxxx (dtl 26-27). Abieluvararegistri registrikaardist

nähtuvalt ei ole kostjad abieluvaralepingut sõlminud (dtl 4; dtl 60).

Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt ei ole 31.03.2021 kohtuotsusest tsiviilasjas nr

xxxx, 01.11.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas nr xxxx, 11.01.2018 võlatunnistuse ja

sundtäitmisele allumise nõusolekust nr 94 (notar J. H.) ning 04.08.2023 kohtuotsusest

tsiviilasjas nr xxxx tulenevaid nõudeid õnnestunud täita hageja ees, kuna kostjal I puuduvad

rahalised vahendid, mille arvelt oleks olnud võimalik sissenõudja nõuet täita.

Olukorras, kus täitemenetluses ei piisa võlgniku lahusvarast sissenõudja nõude rahuldamiseks,

on sissenõudjal võimalik esitada TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 alusel hagi võlgniku ja tema

abikaasa ühisvara jagamiseks, et pöörata sissenõue võlgniku osale ühisomandist. Eeltoodust

tulenevalt oli hageja õigustatud esitama kostjate vastu kohtule hagi TMS § 14 lg 2 ja PKS §

33 lg 3 alusel kostjate ühisvara jagamiseks, et pöörata sissenõue võlgniku (kostja I) osale

ühisomandist ning seda sõltumata nõude suurusest või asjaolust, et tegemist on kostjate,

sealhulgas alaealise lapse eluasemega. Pärast vara müüki ülejääv raha jagatakse poolte vahel

võrdsetes osades ning kostjale I ülejääva, samuti kostja II raha arvelt on kostjatel võimalik

soetada uus eluase või üürida eluase.

15. Kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi

ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu

17.10.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15). Antud juhul saab kohus lähtuda üksnes

hageja poolt taotletud kinnisasja jagamise viisist. Kostjad vastuhagi ühisomandi lõpetamiseks

teisel viisil esitanud ei ole.

Kohus märgib täiendavalt, et tsiviilasi lahendatakse lähtudes hageja nõudest. Arvestades, et

antud juhul ei taotle hageja kostja I võlgnevuse täitmist kostjale II kuuluva ühisvaraosa arvelt,

on asjakohatud kostja II väited seoses laenude PKS § 33 alusel ühisvara hulka kuulumise ja

selle arvelt täitmisega.

16. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades

seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Kohus lõpetab kostjate ühisomandi

kinnisasjale Xxxx selle müügiga avalikul enampakkumisel ja jagab kinnisasja müügist

laekuva raha, millest on maha arvatud täitekulud, kostjate vahel võrdsetes osades. Kohus jätab

rahuldamata hageja nõude kinnisasja müügist saadud rahast täita esmajärjekorras kinnisasjal

asuva ühisomandi lõpetamisel ühisomandit koormava kostja I ja kostja II kohustuse I OÜ

(registrikood xxxx) ees ja ühisomandit koormava kostja I ja kostja II kohustuse R OÜ

(registrikood xxxx) ees.

17. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 445 lg 2 kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab

menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik

ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.

8

07.03.2024 määrusega rahuldas kohus Aktiva Finance Group OÜ hagi tagamise avalduse.

Kohus määras hagi tagamiseks kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriosa nr xxxx (Xxxx ühisomanikud A. S. ja L. S.) kolmandasse jakku esimesele vabale

järjekohale eelmärke Aktiva Finance Group OÜ kasuks tsiviilasjas nr 2-24-3744 A. S. ja L. S.

vastu esitatud nõude tagamiseks.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta hagi tagamise

abinõu jõusse kui kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

18. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt

on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 132 lg 4 punkti 5 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses

mittevaraliseks ka ühisvara jagamise nõue. TsMS § 132 lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõude

puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot. Seega on hagihind 3500 eurot.

Menetluskulude jaotus

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Käesolevas asjas on tegemist hageja kui võlausaldaja TMS § 14 lg 2 alusel esitatud nõudega

täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamiseks ning sissenõude pööramiseks kostja I osale

ühisvarast. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka kohtupraktika (vt näiteks Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 2-18-1611). Menetluskulude jaotamisele ei kohaldu TsMS § 164 (vt ka Tartu

Ringkonnakohtu 28.05.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-20-123, punktid 9 ja 10). Kuivõrd TsMS

§ 164 ei kohaldu, tuleb menetluskulude jaotusel lähtuda TsMS §-is 162 toodud üldreeglist,

mille lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

165 lg 1 järgi, kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest

võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt

kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude

eest samuti solidaarselt. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

20. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann

Kohtunik

9