3-24-418/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.06.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-418

Haldusasi

X. X kaebus Maksu- ja Tolliameti 14.12.2023

vastutusotsuse nr 13-7/01312-12 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X. X, esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Dmitri Koroljov ja Källi Vallner

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.07.2024 (HKMS § 181 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA/vastustaja) tegi 14.12.2023 vastutusotsuse nr 13-7/01312-12

(vastutusotsus), millega kohustati X. Xt (kaebaja) tasuma Hbase UÜ maksuvõlg kogusummas

106 290 eurot ja 21 senti. Vastutusotsuses tuginetakse kokkuvõtvalt järgnevale.

1.1 Harju Maakohtu 05.07.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-5445 lõpetati Hbase UÜ

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

1.2 Koheselt peale SLH MTÜ asutamist 13.01.2021 asutas SLH MTÜ Hbase UÜ, mille

kandeavalduse allkirjastas kaebaja. SLH MTÜ on Hbase UÜ täisosanik. Hbase UÜ

usaldusosanikuks kuni 03.04.2023 ja tegelikuks kasusaajaks oli kaebaja. Alates 03.04.2023 on

Hbase UÜ usaldusosanikuks kaebaja asemel KRTAK EVWKA MTÜ, kelle juhatuse ainuliige,

tegelik kasusaaja ja üks asutajatest on kaebaja. Kaebaja on ka SLH MTÜ juhatuse ainuliikmeks

ja tegelikuks kasusaajaks. Kaebaja on Hbase UÜ faktiline juht maksukorralduse seaduse (MKS)

§ 40 lg 11 tähenduses selle asutamisest alates ning just kaebajal on alates asutamisest võim

Hbase UÜ MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmise üle.

1.3 Peale Hbase UÜ pangakontode aresti ei esitanud Hbase UÜ kuni 28.02.2023 ühtegi

maksudeklaratsiooni, jättes maksuhaldurile eksliku mulje, nagu ühingul majandustegevust enam

1(10)

ei ole. Tegelikult majandustegevus jätkus, töötajatele maksti töötasu läbi Leedu krediidiasutuse

Playsera, kuid maksukohustused jäid deklareerimata ja tasumata ning tekkis varjatud maksuvõlg

tööjõumaksude ja -maksete osas. Pärast pankrotiavalduse esitamist (10.04.2023) esitas Hbase

UÜ parandusdeklaratsioonid ja seni tähtaegselt esitamata jäetud deklaratsioonid tööjõumaksude

ja – maksete osas, mille tulemusel maksuvõlg suurenes tunduvalt. Seega on kaebaja Hbase UÜ

tegeliku ehk faktilise juhina rikkunud tasumis- ja deklareerimiskohustust ja kohustust

korraldada äriühingu tegevus selliselt, et maksukohustused oleksid täidetud õigeaegselt ja

täielikult. Samuti on jäetud korraldamata intressi tasumise kohustus.

1.4 Kaebaja poolsed rikkumised olid tahtlikud. Kaebaja omab varasemat ettevõtluskogemust

alates 2005 aastast ja vastavat haridust. Seega saab kaebajalt eeldada äriühingu juhtimiseks

piisavate äri- ja majandusalaste teadmiste olemasolu. Hbase UÜ ainus tellija oli Solar Light S

OÜ, mis on läbi kaebaja Hbase UÜ-ga seotud äriühing. Sisuliselt ei olnud Hbase UÜ iseseisev

ettevõtja, vaid pigem endaga seotud teise ettevõtja, ehk Solar Light S OÜ vajadusi teenindav

struktuuriüksus. Koheselt peale majandustegevuse alustamist tekkis tal maksuvõlg, mis jäi

tasumata. Kui ettevõttel oli maksuvõlg 14 000 eurot, viis Hbase UÜ arveldused üle Leedu

krediidiasutusse Playsera, mille avamise järgselt esitas kaebaja Hbase UÜ nimel maksuvõla

ajatamise taotluse, mis rahuldati 02.08.2022 otsusega. Ajatamise graafiku alusel makseid ei

tehtud. AS-s LHV Pank avatud konto arestimise tulemusel laekus maksuhaldurile 1,02 eurot.

Leedus avatud kontost maksuhaldur teadlik ei olnud. Kahjumlik ärimudel tootis Hbase UÜ-le

paratamatult maksuvõlga ning kaebaja oli sellega kursis ning soovis seda.

1.5 Kaebaja teadliku ja tahtliku tegevuse ja Hbase UÜ maksuvõla tekkimise vahel on ilmne

põhjuslik seos. Vastavate otsuste ja tegevuste tagajärjel oleks olnud ära hoitav maksuvõla

tekkimine, mille sissenõudmine on võimatu.

2. Kaebaja esitas 12.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 14.12.2023

vastutusotsuse nr 13-7/01312 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse oma 13.02.2024 määrusega

menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

3. Kaebaja nõuab vastutusotsuse tühistamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

3.1 MTA avaldas vastutusotsuse resolutsiooni Ametlikes Teadaannetes 10.01.2024.

Vastutusotsuse lehel 19. valis vastustaja vastutusotsuse kättetoimetamise viisi märkides, et

vastutusotsus edastatakse kaebajale e-maksuameti vahendusel ja e-postile. Vastutusotsuse

kättetoimetamise kohta ei sätesta seadus eriregulatsiooni, mistõttu maksukorralduse seaduse

(MKS) § 52 lg 1 alusel vastutusotsuses tehtud valik kättetoimetamise viiside vahel oli

õiguspärane. Vastustaja ei pidanud aga valikust kinni ega toimetanud vastutusotsust kaebajale

kätte vastutusotsuses valitud viisil. Selle tulemusel tegi vastustaja kaebajale vastutusotsuse juba

pärast seda, kui Hbase UÜ oli kustutatud äriregistrist (15.01.2024). Juhul, kui dokument oleks

laetud ülesse e-maksuametisse, siis oleks selle kohta jäänud märge. Sellist märget aga ei ole.

Enne vastutusotsuse koostamist logis kaebaja e-maksuametisse sisse korduvalt, sh viimasel

korral 14.12.2023. Vastustajale oli ka teada kaebaja e-posti aadress. Vastutusotsus tehti pärast

seda, kui kaebaja oli kustutatud registrist.

3.2 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 sätestab, et avalikult teatavaks tehtud haldusakt

hakkab kehtima 10. päeval pärast avaldamist. Seega 10.01.2024 Ametlikes Teadaannetes

avaldatud vastutusotsuse resolutsioon hakkas kehtima alates 21.01.2024. Hbase UÜ kaotas

õigusvõime 15.01.2024. Eeltoodust tulenevalt tegi vastustaja vastutusotsuse kehtivuse kaotanud

maksuvõla kohta, st vastutusotsus on tehtud alusetult.

2(10)

3.3 Kaebaja ei olnud Hbase UÜ seaduslik esindaja, vara valitseja, tegelik juht või

maksuesindaja. Seega ei olnud kaebajal MKS §-st 8 tulenevalt kohustusi, mille rikkumises

süüdistab kaebajat vastustaja. Hbase UÜ esindusorgan on täisosanik. Vastustaja pidi välja

selgitama, kas ja milliseid maksukohustusi rikkus täisosanik SLH MTÜ. Seda vastustaja ei ole

teinud. Vastustaja ei selgitanud välja, mille poolest erinesid kaebaja ülesanded Hbase UÜ

seadusliku esindaja SLH MTÜ juhatuse liikmena kaebajale alusetult etteheidetud Hbase UÜ

väidetava juhi staatusest ja milliseid toiminguid sooritas kaebaja tegeliku juhina Hbase UÜ

suhtes, millised põhjustasid maksuvõla tekkimise. SLH MTÜ juures ei ole maksuhaldur teinud

ühtegi menetlustoimingut, kuid just temal lasuvad MKS §-st 8 tulenevad kohustused. Kaebajal

ei olnud ega saanudki olla MKS § 8 nimetatud kohustuste täitmise üle tegelikku võimu, kuna

see võim koos varalise vastutusega on seadusest tulenevalt SLH MTÜ-l.

3.4 Maksuhaldur jättis tähelepanuta, et oma ülesandeid Hbase UÜ suhtes täitis kaebaja SLH

MTÜ kui Hbase UÜ täisosaniku juhatuse liikme staatuses. Vastutusotsuse punktis 2 loetletud

asjaoludest üheksa faktiväidet võiksid kinnitada vaid seda, et kaebaja teostas Hbase UÜ

täisosaniku SLH MTÜ tavapäraseid ülesandeid Hbase UÜ esindamisel eri registrites, sh ühingu

asutamisel, maksuvõla ajatamisel ja pankrotimenetluses. Vastustaja poolt loetletud asjaolud ei

ole seotud maksuvõla tekkimisega, kuna leidsid aset kas enne või pärast maksuvõla tekkimist

või sellega samal ajal. Ükski vastustaja poolt nimetatud asjaolu ei kinnita kaebaja staatust Hbase

UÜ tegeliku juhina. Tallinna Halduskohtu 12.07.2023 eelaresti määruses haldusasjas nr 3-23-

1557 ei kontrollinud kohus vastutusotsuse järelduste õigsust.

3.5 Vastutusmenetluses ei kuulanud maksuhaldur üle ühtegi töötajat. Ka vastutusotsuses

viidatakse vaid ühe välismaise töötaja kirjale. Vastustaja keeldus töötajate ülekuulamisest.

Tuginemine vaid ühe töötaja e-kirjale näeb välja kummaline. Nimetatud selgitus on ühtlasi

vastustaja enda loodud tõend, mis ei põhine tõlgitud e-kirja originaalil.

3.6 Vastutusotsuse aluseks oleva maksunõude tekkimise põhjused ei ole tuvastatud.

Vastutusmenetluses selgitas vastustaja välja, et Hbase UÜ on muutunud maksevõimetuks.

Pankrotimenetluses ei tuvastatud, et ühingu juhtkond oleks rikkunud ühtegi kohustust.

Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistus jõudis samale järeldusele. Maksuhaldur peab

pankrotimenetluses tehtud järeldustega arvestama. Pankrotimenetluses tehtud järeldus oli, et

Hbase UÜ maksejõuetuse põhjuseks oli ebaõnnestunud äriplaan ja see, et tegelik müügitulu

polnud piisav palgakulu katmiseks ja kasumi teenimiseks. Kui Hbase UÜ-l oleks tegelikult

olnud plaan jätta riigile maksud tasumata, siis miks ta deklareeris makse, taotles nende

ajatamist, üritas neid likvideerida jne. Kirjeldatud tegevused ei anna kuidagi tahtluse mõõtu

välja. Ei ole võimalik kindlaks teha põhjuslikku seost rikutud kohustuse ja maksuvõla vahel, kui

rikutud kohustust ei ole sõnastatud. Hbase UÜ muutus maksejõuetuks, sest omanikud otsustasid

ettevõttesse raha enam mitte investeerida, ettevõte ei leidnud uusi kliente ja olemasolev klient ei

olnud nõus teenust edasi tellima. Makseraskused olid põhjustatud äriplaani ebaõnnestumisest.

3.7

Maksuvõla suurus ei ole õigesti kindlaks määratud, sest kaebaja esitas

parandusdeklaratsioonid.

Vastustaja seisukohad

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud kaebaja kanda.

Vastustaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

4.1 Vastutusotsuse kättetoimetamine, kui teatavakstegemise formaliseeritud viis, ei ole

vastutusotsuse õiguspärasuse eeldus ning kaebaja vastupidine väide on tagajärjetu.

Vastutusotsuses esile toodud kättetoimetamise viis on üksnes informatiivne, mitte

kättetoimetamise viise piirav. Maksuhalduril ei õnnestunud toimetada vastutusotsust kätte e-

maksuameti kaudu ja e-posti teel, samuti ka muul MKS §-ides 53-54 sätestatud viisil.

3(10)

Nimetatud käitumismuster oli vastustaja hinnangul valitud eesmärgiga venitada

vastutusmenetlust ja seeläbi välistada vastutusotsuse tegemine enne Hbase UÜ äriregistrist

kustutamist.

4.2 See, millal saab lugeda vastutusotsuse kaebajale kätte toimetatuks ja kas Hbase UÜ oli

selleks ajaks registrist kustutatud, ei ole tähtis tuvastamaks hetke, mil vastutusotsus anti/tehti.

Kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuse lõppemist,

jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. Eristada tuleb haldusakti andmist ja

teatavakstegemist. Teatavakstegemisest haldusakt jõustub, muutub kohustuslikuks ja sellest

hakkab kulgema kaebuse esitamise tähtaeg. Haldusakti andmise aeg tähistab otsuse tegemise

hetke, milleks on haldusakti allkirjastamine. Kui vastutusotsus on tehtud, s.o alla kirjutatud enne

juriidilise isiku registrist kustutamist, on kolmanda isiku vastutus kehtiv ka siis, kui

vastutusotsus toimetati adressaadile kätte pärast registrikande tegemist.

4.3 Vastustaja ei nõustu, et vastutusotsus on tehtud valele isikule. Kaebaja ja Hbase UÜ

täisosanik SLH MTÜ on eraldiseisvad õigussubjektid. Täisosaniku võimalik vastutus Hbase UÜ

maksuvõla tasumise eest ei välista vastutusotsuse tegemist tegelikule juhile MKS § 40 lg 11

tähenduses. MKS ei näe ette, et enne tegelikule juhile vastutusotsuse tegemist peaks MTA

nõudma või püüdma nõuda maksuvõlga sisse täisosanikult. Kuivõrd vastutusmenetlus algatati

kaebaja mitte SLH MTÜ suhtes ei pidanud vastustaja hakkama tuvastama kas ja milliseid

kohustusi rikkus Hbase UÜ täisosanik. Samal põhjusel ei pidanud maksuhaldur tuvastama,

milliseid funktsioone täitis kaebaja SLH MTÜ-s Hbase UÜ suhtes. Vastustaja kohustuseks oli

tuvastada, kas kaebajal oli tegelik võim Hbase UÜ MKS §-s 8 toodud kohustuste täitmise üle.

4.4 On ilmne, et kaebaja oli füüsilise isikuna vaidlusalusel ajavahemikul Hbase UÜ tegelik juht

ja omas tegelikku võimu MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmise üle. Vastavad asjaolud on

toodud välja vastutusotsuse punktis 2. Hbase UÜ poolt väljastatud arvetel toodud telefoni

number ühtib kaebaja numbriga. Kogu Hbase UÜ tegevust korraldas kaebaja, kes omas võimu

Hbase UÜ MKS §-st 8 tulenevate kohustuste täitmise üle. Juriidiline isik saab realiseerida oma

teovõimet üksnes füüsiliste isikute kaudu. Pöördumine Hbase UÜ täisosaniku poole tähendab

ühtlasi pöördumist kaebaja poole.

4.5 Vastustaja teostas mitu menetlustoimingut peale täitmist tagavate toimingute loataotluse

rahuldamist. Eelkõige kaasaaitamiskorralduse tegemine kaebajale. Seega ei ole vastutusotsus

koostatud enne täitmist tagavate toimingute loataotluse esitamist ehk enne esimest

menetlustoimingut.

4.6 Kaebaja ei täitnud oma ülesandeid Hbase UÜ suhtes MTÜ SLH juhatuse ainuliikme ehk

eranditult täisosaniku staatuses.

4.7 Vastustaja tugineb vastutusotsuses tegeliku juhi staatuse kindlaks tegemisel mitte üksnes

töötaja O. O e-kirjale, vaid ka teistele tõenditele. Ka ilma nimetatud isiku e-kirjata on asjaolu, et

kaebaja on Hbase UÜ tegelik juht piisavalt tõendatud.

4.8 Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastutusmenetluses ei ole selgitatud maksuvõla

tekkepõhjusi. Kaebajale etteheidetud tahtlikud rikkumised on toodud vastutusotsuse p-des 3-4 ja

vastavalt p-s 2 on tuvastatud, et kaebaja oli Hbase UÜ tegelik juht. Kaebajale heidetakse ette

aktiivset tegevust, mitte tegevusetust. Maksuvõla tekkimine oleks olnud välditav, kui kaebaja

poleks tahtlikult korraldanud Hbase UÜ majandustegevust vastutusotsuse punktis 4 kirjeldatud

viisil. Vastutusotsuses toodust tulenevalt on antud juhul tegemist kaebaja sihipärase tegevusega

vältimaks maksukohustuse täitmist. Kaebaja plaaniks oligi luua Hbase UÜ selleks, et koguda

sinna tööjõuga seonduvad maksukohustused ja jätta need täitmata.

4.9 Ajutise pankrotihalduri ja Konkurentsiameti järeldused ja seisukohad ei ole maksuhaldurile

vastutusmenetluses siduvad.

4(10)

4.10 Pärast Hbase UÜ pangakontode aresti Eesti ja välismaa krediidiasutustes ei esitanud

kaebaja kuni 28.02.2023 ühtegi maksudeklaratsiooni, jättes mulje, nagu majandustegevust ei

toimu. Majandustegevuse jätkamisel ja maksukohustuste tähtaegsel deklareerimata jätmisel

tekkis Hbase UÜ-l varjatud maksuvõlg tööjõumaksude ja maksete osas.

Parandusdeklaratsioonide ja seni esitamata deklaratsioonide esitamise tulemusel deklareeritud

maksuvõlg suurenes oluliselt.

4.11 Vastutusotsuse tegemise eelduseks ei ole täisosaniku poole pöördumine ja võla

sissenõudmine täisosanikult. Tegemist võib olla solidaarvõlgnikega ning VÕS § 65 lg 1

kohaselt on võlausaldajal võimalik valida, kas ta nõuab kohustuse täitmist kõigilt

solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

4.12 Maksuhaldur ei ole jätnud vastutusotsuses käsitlemata asjaolu, et kaebaja andis Hbase UÜ-

le laenu vastavalt summas 7500 ja 150 eurot. Nimetatud laenud olid kasutatud töötajatele

maksete tegemiseks ja muude töötajatega seotud kulude kandmiseks. Samal ajal

maksukohustusi ei täidetud.

4.13 Kaebaja on alles kohtumenetluses esitanud väite, et Hbase UÜ maksukohustus ei ole

õigesti kindlaks määratud. Vastustaja nimetatuga ei nõustu. Esiteks erinevalt kaebaja väidetest

ei esitanud Hbase UÜ, tuginedes ebakvaliteetse tööga tehtud kahjule, maksuhaldurile nii 2022.

aasta kui ka 2023. aasta tulu- ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustus- ja kogumispensioni makse

deklaratsioonide parandusdeklaratsioone. Kaebaja väidet ei kinnita ka 16.05.2024 täiendava

seisukoha lisana esitatud e-kirjavahetus. Hbase UÜ parandas 04.11.2023 hoopis 2023. aasta

jaanuari TSD, kus vähendas 2022. aasta aprillist alates töötajatele tehtud väljamakseid ning

mille tulemusel tekkis äriühingul enammakse. Viimase õigsuse osas alustas MTA omakorda

20.11.2023 kontrolli. Ühtlasi vastustaja juhib tähelepanu, et tulumaksuseaduse § 40 lg 5 neljas

lause välistaks ka residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt 2022. aastal kinnipeetud

tulumaksu summa vähendamise 2022. aasta TSD-del pärast 2023. aasta 15. veebruarit, millest

oli ka Hbase UÜ teadlik nähtuvalt kaebaja 16.05.2024 täiendavate seisukohtade lisana 1 esitatud

30.11.2023 e-kirjast. Hbase UÜ täitis kontrollimenetluses MTA 20.11.2023 korralduse osaliselt,

jättes olulise osa nõutud dokumentidest esitamata. Pärast maksuhalduri 01.12.2023 e-kirjas

antud selgitusi Hbase UÜ rohkem tõendeid ei esitanud, vaid esitas 05.12.2023 uuesisulise

jaanuar 2023 TSD. Parandusdeklaratsiooni esitamisest nähtub, et Hbase UÜ oli ka ise

seisukohal, et 04.11.2023 esitatud jaanuar 2023 deklaratsiooni parandus sisaldas ebaõigeid

andmeid. Maksuhaldur luges vastava 05.12.2023 tehtud deklaratsiooniparanduse õigeks ning

lõpetas maksumenetluse kontrolli lõpetamise teatega. Kaebaja 16.05.2024 täiendavatele

seisukohtadele lisatud parandusdeklaratsioonidel toodud andmed kattuvad kõige viimaste

Hbase UÜ nimel esitatud ja maksuhalduri poolt vastu võetud TSD-del kajastatud andmetega.

16.05.2024 täiendavates seisukohtades viidatud Hbase UÜ parandusdeklaratsioonid just on

MTA vastu võtnud ning tegemist ongi kehtivate Hbase UÜ poolt TSD-del deklareeritud

andmetega. Vastutusotsusega nõutaksegi kaebajalt just neid samu summasid, mida Hbase UÜ

on enda viimati esitatud TSD-del deklareerinud, kuid mis olid vastutusotsuse tegemise hetkeks

tasumata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

6. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste

täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või

raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla

eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku

5(10)

seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate

rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.

7. Poolte vahel on vaidlus selles, kas vastutusotsuse tegemine kaebaja suhtes oli õiguslikult

võimalik ja põhjendatud. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas Hbase UÜ suhtes on

maksusumma õigesti kindlaks määratud.

8. Poolte vahel puudub vaidlus, et vastutusotsuse resolutsioon avaldati Ametlikes Teadaannetes

10.01.2024. HMS § 61 lg 1 sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või

kättetoimetamisest arvates. MKS § 55 viimase lause kohaselt loetakse dokumendi resolutiivosa

kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle avaldamisest. Kohus nõustub maksuhalduriga

selles, et haldusakti õiguspärasus ja kehtivus on erinevad mõisted. Kehtiv on ka õigusvastane

haldusakt ning õigusvastase haldusakti kehtivuse murdmiseks tuleb puudutatud isikul haldusakt

vaidlustada. Haldusakti kättetoimetamise viisi rikkumine ei muuda haldusakti õigusvastaseks,

kuid omab tähendust seonduvalt kaebeõiguse realiseerumisega. Sellest, kas vastutusotsuse saab

Ametlikes Teadaannetes avaldamisega lugeda kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel alates

selle Ametlikes Teadaannetes avaldamisest sõltuks kaebuse esitamise tähtaeg. Sellises olukorras

peaks kohus analüüsima, kas vastutusotsuse resolutsiooni Ametlikes Teadaannetes avaldamise

eeldused olid täidetud ja kas vastutusotsuse saab lugeda Ametlikes Teadaannetes avaldamisele

järgneva 10 päeva jooksul kättetoimetatuks. Praeguses asjas pooled aga ei vaidle selle üle, et

kaebus on esitatud tähtaegselt, st 12.02.2024. Kohus leidis kaebuse menetlusse võtmisel samuti,

et kaebus on tähtaegne ning ei pea vajalikuks nimetatud seisukohta muuta. Seega ei analüüsi

kohus praeguses asjas kaebaja ja vastustaja poolt esitatud väiteid ja tõendeid, mis seonduvad

vastutusotsuse kättetoimetamisega.

9. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise

hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning

vastab vorminõuetele. Riigikohtu 31.10.2005 otsusest nr 3-3-1-41-05 ja 04.12.2009 otsusest nr

3-3-1-75-09 nähtuvalt saab vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks olla kehtiv maksuvõlg.

Toodud sätetest ja viidatud Riigikohtu lahenditest nähtuvalt on haldusakti õiguspärasuse

eelduseks selle kooskõla õiguse ja faktilise olukorraga haldusakti andmise hetkel. Hiljem

muutunud õiguslike ja faktiliste asjaolude muutumine ei muuda varem antud haldusakti

õigusvastaseks, kuigi annab haldusorganile teatud juhtudel õiguse haldusakt kehtetuks

tunnistada. Ka käesoleval juhul oli vastutusotsus selle tegemise hetkel õigusega kooskõlas, sest

sellel ajal oli Hbase UÜ äriregistri andmete järgi õigusvõimeline juriidiline isik ja tema

maksukohustus oli kehtiv. Kuna maksuhaldur tegi tema maksuvõla suhtes kaebajale

vastutusotsuse enne äriühingu õigusvõime lõppemist, siis kandus äriühingu maksukohustus

kaebajale üle enne selle maksukohustuse lõppemist ja jäi seetõttu äriühingu õigusvõime

lõppemisel alles. Vastutusotsuse teatavaks tegemisest kaebajale tõi see kaasa õiguslikud

tagajärjed tema jaoks (hakkas kulgema maksuvõla tasumise tähtaeg), kuid ei muutnud

tagantjärgi haldusakti õiguspärasuse eeldusi. Seega on ebaõige kaebaja väide, et vastutusotsus

on õigusvastane põhjusel, et see toimetati kaebajale Ametlike Teadaannete kaudu kätte

21.01.2024. Vastutusotsus tehti 14.12.2023 ning Hbase UÜ kustutati registrist 15.01.2024, st

vastutusotsuse tegemise ajal oli Hbase UÜ õigusvõimeline. MKS § 96 lg 6 kohaselt

vastutusotsust ei tehta, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud

või maksuvõlg on kustutatud. Käesoleval juhul ei eksisteeri vastutusotsuse tegemisel ühtki

nimetatud alustest, seega oli vastutusotsuse tegemine lubatav.

10. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud

korraldama esindatava käesolevast seadusest, maksuseadustest ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 4

nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku

täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 sätestab seadusliku

6(10)

esindaja, vara valitseja, tegeliku juhi ja maksuesindaja vastutuse tahtlikult või raskest

hooletusest rikutud MKS §-s 8 nimetatud kohustuste ja selle tõttu tekkinud maksuvõla eest

solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 40 lg 11 sätestab, et kui käesoleva seaduse §-s 8

nimetatud kohustuste täitmise üle on tegelik võim füüsilisel isikul, kes ei ole maksukohustuslase

seaduslik esindaja, tegevjuht ega vara valitseja, kuid kelle tahtlik tegevus põhjustab maksuvõla,

vastutab ta tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Sätte eesmärgiks on

saavutada olukord, kus ühingu tegelik juht vastutab tahtlikult tekitatud maksuvõla eest samadel

alustel nagu äriühingu registrikaardile kantud juhatuse liige, kahjustamata seejuures

ebaproportsionaalselt omandipuutumatust ja ettevõtlusvabadust (675 SE lk 9).

11. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Hbase UÜ oli usaldusühing, mille usaldusosanikuks

kuni 03.04.2023 oli kaebaja. Peale nimetatud kuupäeva oli usaldusosanikuks KRTAK EVWKA

MTÜ. Usaldusühingu täisosanikuks oli SLH MTÜ, mille asutajaks ja juhatuse ainuliikmeks oli

samuti kaebaja. ÄS § 125 lg 1 kohaselt on usaldusühing äriühing, milles kaks või enam isikut

tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks nendest isikutest (täisosanik) vastutab ühingu

kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab

ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses, § 128 lg 1 kohaselt ei ole usaldusosanikul

õigust usaldusühingut juhtida, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. ÄS § 131 lg 1

kohaselt ei ole usaldusosanikul õigust usaldusühingut esindada, kui ühingulepinguga ei ole ette

nähtud teisiti, lg 2 kohaselt tuleb usaldusosanikule antud õigus esindada usaldusühingut kanda

äriregistrisse.

12. Nagu nähtub Hbase UÜ registrikaardilt, siis oli kaebaja usaldusosanik, kelle osas ei olnud

äriregistrisse kantud õigust äriühingut esindada. Seega sõltub kaebaja vastutus Hbase UÜ

maksuvõla eest sellest, kas kaebajat saab lugeda Hbase UÜ tegelikuks juhiks ja kasusaajaks

MKS § 40 lg 11 tähenduses. Juhul, kui nimetatud asjaolu ei leia tuvastamist, ei vastuta kaebaja,

kui Hbase UÜ usaldusosanik usaldusühingu maksuvõla tekkimise eest suuremas ulatuses, kui

on tema osamaks, st 10 eurot (dtl 74-78). Kuivõrd kaebaja väidab, et täitis Hbase UÜ-s SLH

MTÜ, kui täisosaniku esindaja rolli, mitte et teostanud Hbase UÜ juhtimist nn füüsilise isikuna,

siis tuleb välja selgitada, millist rolli kaebaja tegelikkuses täitis.

13. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja roll Hbase UÜ-s vastab MKS § 40 lg-s 11 sätestatud

tegeliku juhi rollile. Juriidiline isik, kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste

isikute kaudu. Juriidiline isik vajab õiguskäibes osalemiseks, tahteavalduste ning tehingute

tegemiseks tahet, mida saab omada vaid füüsiline isik.

13.1 Puudub vaidlus selles, et kaebaja on alates 13.01.2021 Hbase UÜ täisosaniku ja asutaja

SLH MTÜ juhatuse ainuliige (dtl 71-73). Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et oli isikuks, kes

esitas äriregistrile kõik Hbase UÜ-ga seonduvad kandeavaldused, taotlused ja dokumendid.

Samuti oli kaebaja Hbase UÜ üldkoosolekute juhataja ja protokollija (nt dtl 82, 83, 84 jne).

Kaebaja oli ka isikuks, kes esitas Hbase UÜ pankrotiavalduse ja kirjeldas seal püsiva

maksejõuetuse põhjuseid (dtl 96). Seega oli kaebaja füüsiliseks isikuks, kes võttis vastu Hbase

UÜ tegevust puudutavaid strateegilisi otsuseid. Kaebaja nimetati ka Hbase UÜ likvideerijaks

(dtl 84). Likvideerijaks saab olla vaid füüsiline isik. Arvestades, et kaebaja omas täit ülevaadet

Hbase UÜ majandustegevuse üle saab eeldada, et nimetatu oli põhjuseks, miks kaebaja ise

soovis kirjeldatud ülesandeid täita. Nimetatud ülesandeid saab oma olemuselt täita küll ka

täisosaniku esindaja, kuid arvestades asjaolu, et kaebaja oli samal ajal ka SLH MTÜ ainsaks

esindajaks ja ainsaks isikuks, kes sai täisosanikku Hbase UÜ juhtimisel füüsiliselt esindada,

leiab kohus, et ei ole eluliselt usutav, et kaebaja oma rolle Hbase UÜ juhtimisel sellisel viisil

eristas. Pigem on väide, mille kohaselt tegutses kaebaja otsuste vastu võtmisel Hbase UÜ-s SLH

MTÜ esindajana, esitatud eesmärgiga vältida vastutust Hbase UÜ maksuvõla eest. Kuivõrd ka

usaldusühingus toimub otsuste vastu võtmine füüsilise isiku poolt (esindaja või osanik), siis

7(10)

olukorras, kus sama isik täidab samaaegselt nii esindaja kui osaniku rolli, on faktiliselt tegemist

usaldusühingu tegeliku juhtimisega sama isiku poolt.

13.2 Hbase UÜ ajutine pankrotihaldur on oma aruandes (dtl 100-103) tuvastanud, et sai kogu

ühingu tegevust puudutava informatsiooni kaebajalt. Haldur märkis, et kaebajal on kehtiv seos

kaheteistkümne ühingu, kaebaja on ajakirjandusest tulenevalt seotud mikroettevõtete loomisega

ja väikeste päikeseenergia tootmisparkide loomisega. Kaebaja kontrollis rahaliste vahendite

kasutust ning teostas makseid. Hbase UÜ ainsaks tellijaks oli kaebajaga seotud ettevõte Solar

Light S OÜ. Kaebaja omas füüsilise isikuna Hbase UÜ e-maksuameti juurdepääsu õigust (dtl

104), esitas maksuvõla ajatamise taotluse (dtl 104) ning omas juurdepääsu töötamise registrile ja

sisestas registrisse töötajate kohta käivaid andmeid (dtl 108-109). Ka Hbase UÜ endine töötaja

nimetas oma 06.10.2023 vastuses kaebajat ettevõtte tegeliku juhatajana, kes andis töötajatele

töökorraldusi (dtl 111). AS LHV Pank on vastusena vastustaja päringule selgitanud, et Hbase

UÜ kontole omas juurdepääsu vaid kaebaja, kes oli konto avaja ja ainus allkirjaõiguslik isik (dtl

115). Harju Maakohus määras oma 05.07.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-5445 kaebaja

Hbase UÜ dokumentide hoidjaks. Kohus leiab, et nimetatud ülesannete täitmine on oma

olemuselt ühingu faktiline juhtimine ja majandustegevuse korraldamine, mitte osaniku esindaja

funktsiooni teostamine.

13.3 Seega nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebaja roll Hbase UÜ-s ei olnud passiivne

täisosaniku rolli teostamine. Ülesanded, mida kaebaja teostas on iseloomulikud ühingu

tegelikule juhile, mitte usaldusühingu täisosaniku rollile. Seega on õige maksuhalduri järeldus,

et kaebaja oli Hbase UÜ tegelik juht MKS § 40 lg 11 tähenduses ning füüsiline isik, kellel oli

MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt tegelik võim MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise üle.

Seega on ebaõige kaebaja väide, mille kohaselt on vastutusotsus tehtud ebaõige isiku suhtes.

14. Kohtu hinnangul ei ole maksuhaldur rikkunud uurimiskohustust, kui ta jättis menetluses üle

kuulamata Hbase UÜ töötajad. Puudub vaidlus selles, et kaebaja oli isik, kes töötajatega suhtles

ja neile tööülesandeid andis. Tuvastamaks seda, millises rollis kaebaja seda tehes oli, eeldab

asjaoludele kogumis hinnangu andmist ning vastavas õigusküsimuses ei olnud vajalik kuulata

üle töötajaid.

15. Alusetu on kaebaja etteheide, et vastutusmenetluses ei ole selgitatud maksuvõla

tekkepõhjusi. Kaebajale etteheidetud tahtlikud rikkumised on detailselt toodud vastutusotsuse p-

des 3-4 ja p-s 2 on tuvastatud, et kaebaja oli Hbase UÜ tegelik juht. Vastutusotsusest on aru

saadav, et maksuhalduri hinnangul oleks maksuvõla tekkimine olnud välditav, kui kaebaja

poleks tahtlikult korraldanud Hbase UÜ majandustegevust vastutusotsuse punktis 4 kirjeldatud

viisil. Vastutusotsuse punktis 5 on kirjeldatud, miks on rikkumiste tagajärjel jäänud

maksukohustused täitmata, st põhjuslik seos kaebaja poolsete rikkumiste ja ilmnenud tagajärje

vahel. Kohus ei korda siinjuures vastutusotsuse punktides 3-5 toodud põhjendusi üle, kuivõrd

nõustub vastutusotsuses tooduga (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebuse väidetele märgib

kohus, et maksuhaldur tuvastab vastutusotsuse tegemise aluseks olevate asjaolude esinemise või

puudumise iseseisvalt ja lähtudes konkreetses asjas kogutud tõenditest. Maksuhaldurile ei ole

siduvad ajutise pankrotihalduri järeldused maksuvõla tekkimise põhjuste kohta, kuivõrd

vastutusotsuse tegemise eelduseks oleva süü küsimuse lahendamine on üksnes maksuhalduri

pädevuses. Samuti on iseseisev menetlus Konkurentsiameti maksejõuetusteenistuse poolt läbi

viidav menetlus. Vastutusotsuse tegemine on lubatav ka olukorras, kus Konkurentsiamet või

pankrotihaldur võlgniku esindaja tegevuses rasket juhtimisviga või muud rikkumist ei tuvasta.

Asjakohatu on ka kaebuse punktis 14 toodud etteheide, mille kohaselt rahuldas maksuhaldur

kaebaja maksuvõla ajatamise taotluse (dtl 459-460). Ajatamise taotluse esitamise hetkel oli

kaebajal juba deklareeritud maksuvõlg summas 15 040,99 eurot ning maksuhaldurile ei olnud

otsuse tegemisel teada, et maksuvõla ajatamise otsuse tegemisele järgneval päeval (st päeval,

8(10)

mil maksuhaldur ei saanud teha sissenõudmise toiminguid) kandis Solar Light S OÜ Hbase UÜ

AS-i LHV Pank pangakontole üle 11 000 euro, mida kasutati samal päeval Hbase UÜ

töötajatele töötasu maksmiseks ja ülejäänud raha kanti üle Hbase UÜ Playsera kontole, mille

kaudu hakkas edasiselt toimuma arveldamine Hbase UÜ ainsa kliendi Solar Light S OÜ ja

Hbase UÜ töötajatega (dtl 403-430). Kaebaja ei saa maksuhaldurile ette heita tema suhtes

soodustava haldusakti andmist olukorras, kus kaebaja samal ajal ja maksuhalduri eest varjatult

korraldas oma majandustegevuse ümber selliselt, et laekumised toimuksid maksuhalduri eest

varjatult eesmärgiga teha laekumiste arvelt töötajatele väljamakseid, jättes maksukohustused

täitmata. Kuivõrd maksuhaldur kaebaja poolt Leedu krediidiasutuses avatud Playsera

pangakontodest teadlik ei olnud, ei esitanud maksuhaldur ka Leedu maksuhaldurile

maksukogumispalvet.

16. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud maksukohustuse tekkimise põhjused ja seose kaebaja

süülise käitumise ja maksuvõla tekkimise vahel. Pärast Hbase UÜ pangakontode aresti

19.10.2022 ei esitanud kaebaja kuni 28.02.2023 ühtegi maksudeklaratsiooni, jättes

maksuhaldurile mulje majandustegevuse puudumisest. Samal ajal tekkis majandustegevuse

jätkamisel ja maksukohustuste tähtaegsel deklareerimata jätmisel varjatud maksuvõlg

tööjõumaksude ja maksete osas. Peale deklaratsioonide esitamist pankrotiavalduse esitamise

järgselt suurenes Hbase UÜ maksuvõlg 29 658,88 eurolt 129 305,23 euroni (vt vastutusotsuse lk

11 olev tabel). Vastutusotsuse tegemise menetluses tuvastati samuti, et Hbase UÜ ainus klient

oli kaebaja kontrolli all olev Solar Light S OÜ, kelle tellimusi täideti ja kellele maksti töötasu

Hbase UÜ kontode kaudu, jättes tööjõumaksudelt maksukohustused täitmata kogu Hbase UÜ

majandustegevuse kestel mai 2022-aprill 2023. Seega on maksuvõla tekkimise põhjuseks

kaebaja poolsed teadlikud otsused Hbase UÜ juhtimisel. Kaebaja ei ole ei vastutusotsuse

tegemise menetluses ega ka kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid, mis võiksid

maksuhaldurit või kohut veenda selles, et maksukohustus jäi tasumata äritegevuses tavapäraste

riskide realiseerumise tagajärjel. Kaebaja poolt esitatud Solar Light S OÜ väidetaval 01.11.2023

nõudel (dtl 480) ja kaebaja poolt esitatud videol (dtl 481) puuduvad seosed vastutusotsuse

õiguspärasusega, sest need ei selgita asjaolusid, miks tekkis kaebajal perioodil 04.2022-07.2023

maksuvõlg. Maksuhaldur on vastutusotsuses (lehekülg 13) põhjendatult välja toonud, et

vastutusotsuse leheküljel 12 kirjeldatud tegevus saab olla ainult teadlik ja tahtlik valik. Kaebaja

oli teadlik, et Hbase UÜ maksukohustused jäävad täitmata ning kaebaja poolt vastu võetud

juhtimisotsuste tulemusel maksuvõlg ajas kasvas. Kaebaja ei võtnud tarvitusele ühtegi meedet,

mis maksuvõla suurenemist oleks ära hoidnud. Tegemist ei olnud erinevate eluliste ja

majanduslike asjaolude kokkulangemisega, vaid kaebaja sihipärase ja tahtliku tegevusega

vältimaks maksukohustuse täitmist Hbase UÜ vara arvel.

17. Kaebaja tugineb kohtumenetluses ka väitele, et Hbase UÜ maksukohustuse suurus ei ole

õigesti kindlaks tehtud. Kaebaja selgitab, et UÜ Hbase soovis muuta enda TSD-sid, kuid

alustades 2022 TSD-de parandamisega selgus, et tehniliselt ei ole neid võimalik parandada e-

maksuametis. UÜ Hbase otsustas olukorra lahendada selliselt, et teostas paranduskanded

lähimas aktiivses deklaratsioonis ja parandas 04.11.2023 jaanuari 2023 tulu- ja sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni, mille tulemusel

tekkis tal tagastusnõue summas 56 202,77 eurot. MTA sellega ei nõustunud, kohustades

kaebajat tühistama tehtud parandusdeklaratsiooni, mille tulemusel endine olukord küll taastus,

kuid deklareeritud maksukohustus jäi jätkuvalt valeks, kuna maksuhaldur ei aktiveerinud 2022.

aasta deklaratsioone, mida Hbase UÜ soovis parandada.

17.1 Kaebaja on Hbase UÜ esindajana esitanud taotluse deklaratsioonide parandamiseks

30.11.2023 (dtl 1076) märkides deklaratsioonide parandamise põhjusena, et töötajate

ebakvaliteetne töö põhjustas Hbase UÜ-le kahju, millest tulenevalt soovis Hbase UÜ vähendada

töötajatele deklareeritud palka. E-kirjast nähtuvalt on kaebajale MTA poolt automaatvastusena

9(10)

selgitatud, et tulumaksuseaduse § 40 lg 5 neljas lause välistab residendist füüsilistele isikutele

tehtud väljamaksetelt 2022. aastal kinnipeetud tulumaksu summa vähendamise 2022. aasta

TSD- del pärast 2023. aasta 15. veebruari. Kaebaja ise selgitab nimetatud kirjas, et varasemate

deklaratsioonide parandamine ei osutunud võimalikuks, mistõttu faktiliselt kaebaja

parandusdeklaratsioone ei esitanud, kuid parandas hoopis 2023 jaanuari TSD, kus vähendas

alates aprillist 2022 töötajatele tehtud väljamakseid, mille tulemusel tekkis äriühingul

enammakse.

17.2 Maksuhaldur alustas kaebaja poolt esitatud 2023 jaanuari TSD paranduse osas 20.11.2023

kontrolli (dtl 1125-1127). Maksuhaldur kontrollis nimetatud menetluses Hbase UÜ poolt

esitatud taotluse põhjendatust, nõudes seejuures täiendavate dokumentide esitamist asjaolude

kohta, mis kinnitaksid, et jaanuar 2023 oleks toimunud väljamakstud töötasude tagasinõudmist

ja töötajate poolt tagastamist. Kaebaja esitas 05.12.2023 uue parandusdeklaratsiooni jaanuar

2023 TSD osas, mille maksuhaldur luges õigeks ja lõpetas maksumenetluse 16.12.2023

kontrolli lõpetamise teatega (dtl 1139). 05.12.2023 kaebaja poolt esitatud jaanuari 2023 TSD

paranduse kohaselt maksukohustus suurenes 59 796,74 euro võrra. Ka kaebaja ise kinnitab, et

menetluse tulemusel taastus olukord, mis eelnes parandusdeklaratsioonide esitamisele. Hbase

UÜ ei ole maksuhalduri järeldusi vaidlustanud ega esitanud kaebust 16.12.2023 kontrolli

lõpetamise teatele. Seega tunnistas Hbase UÜ ise, et maksukohustus on õigesti kindlaks

määratud. Kaebaja ei ole esitanud ka vastutusotsuse tegemise menetluses täiendavaid tõendeid

ja dokumente mis tõendaksid tema väidet, et jaanuar 2023 TSD parandamine oli põhjendatud ja

maksukohutus on ebaõigesti kindlaks määratud. Kaebaja tugineb vaid asjaolule, et Hbase UÜ

on taotlenud deklaratsioonide parandamist. Nimetatu aga ei tõenda asjaolu, et Hbase UÜ

maksukohustus ei ole õige.

18. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 14.12.2023 vastutusotsus on õiguspärane ja

selle tühistamiseks puuduvad alused. Kaebus jääb rahuldamata.

MENETLUSKULUD

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse

kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude

väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiia Nurm

10(10)