3-24-1118/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

21.06.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1118

Haldusasi

Burfa Capital OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo

01.03.2024 ettekirjutuse nr 3-1/135-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Burfa Capital OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Artur Knjazev

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja

Sirle Kalma

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja

menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rahapesu Andmebüroo taotlus menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja

rikkumise tõttu. Lugeda Burfa Capital OÜ kaebus esitatuks kaebetähtaja rikkumisega,

jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada haldusasja menetlus.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Tagastada kaebuse eest tasutud riigilõiv summas 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, §

155 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Burfa Capital OÜ esitas 15.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rahapesu Andmebüroo

(RAB) 01.03.2024 ettekirjutuse nr 3-1/135-2 tühistamiseks. Nimetatud ettekirjutusega kohustas

RAB AS-i TBB pank kandma Burfa Capital OÜ kontol nr EE320000009320069049 oleva vara

summas 53 824 eurot Rahandusministeeriumi riigitulude kogumise kontole ning teavitama

RAB-i kande tegemisest.

2. Tallinna Halduskohus võttis 30.04.2024 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks RAB-i ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.

3. RAB esitas 30.05.2024 kohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 124 lg

2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd kaebaja on esitanud kaebuse kaebetähtaega ületades ning

ennistamise taotlust ei ole esitatud.

3-24-1118

2(6)

1) RAB edastas 01.03.2024 ettekirjutuse digiallkirjastatud ja krüpteeritud failid (2 tk)

aadressile info@burfa.com. See aadress on märgitud äriregistris ettevõtte ametlikuks e-posti

aadressiks. Üks ettekirjutus oli krüpteeritud juhatuse liikme Pavel Ivanovi nimele ja teine Sergei

Potapenko nimele. Kolmandale juhatuse liikmele Ivan Turõginile ei olnud võimalik krüpteerida

ettekirjutust, kuna tema sertifikaat aegus 20.02.2024. Seega edastas RAB info@burfa.com

aadressile 2 identset RAB-i 01.03.2024 ettekirjutust. Menetlusosaline võib 30 päeva jooksul

haldusakti teatavakstegemise või kättetoimetamise päevast arvates pöörduda Tallinna

Halduskohtu poole vastavalt HKMS § 46 lg-le 1 (vt ka rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 55 lg 5). Seega oleks kaebaja pidanud esitama kohtule

kaebuse hiljemalt 01.04.2024. Kaebaja esitas kaebuse aga 14.04.2024, seega kaebetähtaega

rikkudes. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 p 3 sätestab, et elektrooniliselt

kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks kui dokument või

teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud

elektronposti aadressil. Tallinna Ringkonnakohus on 23.04.2024 määruses asjas nr 3-24-85

sedastanud, et HMS § 27 lg 2 p 3 alusel dokumendi kättetoimetatuks lugemine ei eelda

menetlusosalise kinnituse saatmist kättesaamise kohta.

2) Riigikohus on 18.04.2018 kohtuotsuses asjas nr 2-15-6538 sedastanud, et tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 järgi loetakse e-kiri saajani jõudnuks, kui see on saabunud

saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal

on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja

kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud

teenusepakkuja serverisse. Tallinna Halduskohus on 12.01.2021 määruses haldusasjas nr

3-20-2290 välja toonud, et äriühingutel on kõrgendatud hoolsuskohustus hoolitseda oma

äriregistrijärgsele e-posti aadressile edastatud saadetiste vastuvõtmise eest. Seetõttu ei saa

sellele aadressile saadetud e-kirja kättetoimetamisega viivitamist või mittekättesaamist

põhjendada sellega, et kaebaja ise on hooletu oma e-postiga ümberkäimisel. Olukorras, kus

ettevõtetel on seatud kõrgendatud hoolsuskohustus hoolitseda oma äriregistrijärgsele

elektronposti aadressile edastatud saadetiste vastuvõtmise eest, ei saa äriühingud

omaalgatuslikult otsustada, et nad loevad dokumendid kättetoimetatuks hetkest, kui nad on

RAB-i käest küsinud faktilisi asjaolusid. Eeltoodu ei ole õigusaktides sätestatuga kooskõlas.

Kuna kaebaja näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõttega, tuli

kaebajale lugeda e-kiri kätte toimetatuks järgmisel päeval ehk siis hiljemalt 02.03.2024 ning

sellisel juhul on edasikaebetähtaeg 02.04.2024. Kaebaja esitas kaebuse kohtule 14.04.2024,

seega kaebetähtaega rikkudes.

3) Kaebajale ei saanud tulla üllatuseks (kuna küsis ettekirjutuse faktilisi asjaolusid), et RAB

on teinud tema osas 01.02.2024 ettekirjutuse. Vara riigi omandisse kandmise vaidluses

haldusasjas nr 3-23-3009 on RAB 29.12.2023 taotluses rõhutanud, et ühe aastane käsutus-

piirang varale lõppeb 02.03.2024, mistõttu peavad vajalikud toimingud vara riigi tuludesse

kandmiseks olema tehtud enne eelviidatud kuupäeva saabumist. Seega oli kaebajale teada, et

ettekirjutus vara riigi omandisse tuleb teha enne 02.03.2024. Lisaks tegi RAB 01.03.2023

ettekirjutuse nr 3-1/211-2 vara käsutuspiirangu kehtestamiseks mitte kauemaks kui üheks

aastaks (kaebajale kätte toimetatud ja haldusasjas nr 3-23-3009 esitatud tõendina), mistõttu pidi

kaebajale olema üheselt arusaadav ja mõistetav, et pärast 01.03.2024 tuleks ilma RAB-i

ettekirjutuseta pangal kaebaja varad vabastada. Seega oli kaebajale üheselt selge ja teada, et

hiljemalt 01.03.2024 teeb RAB uue ettekirjutuse, millega kohustab panka kandma Burfa

Capital OÜ kontol nr EE320000009320069049 olev vara summas 53 824 eurot

Rahandusministeeriumi riigitulude kogumise kontole. See, et kaebaja ei suuda ettevõtte e-posti

aadressi korraliku ettevõtja hoolsusega jälgida ega tunne huvi, et tema suhtes on tehtud

3-24-1118

3(6)

ettekirjutus ja vara on riigi tuludesse kantud, on tema enda riisiko, millele ei saa riik õiguskaitset

anda (juhul, kui kaebaja esitab tähtaja ennistamise taotluse).

4) Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda, et kaebaja on esitanud kaebuse kaebetähtaega ületades.

Samuti ei ole kaebaja esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, mistõttu tuleb menetlus

lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Juhul, kui kohus leiab, et kaebajal oli mõjuv põhjus

tähtaja ennistamiseks ja kohus jätab RAB-i taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata, palub

RAB kohtul anda lisatähtaeg kaebusele vastamiseks.

4. Vastusena 04.06.2024 kohtunõudele palus kaebaja kohtul jätta RAB-i taotlus menetluse

lõpetamiseks rahuldamata ning juhul, kui kohus ei pea kaebust tähtaegseks, siis ennistada

kaebetähtaeg.

1) Kaebetähtaeg ei hakka kulgema enne ettekirjutuse aluseks olevate faktiliste asjaolude

teatavakstegemist. Vastustaja edastas ettekirjutuse faktilised asjaolud 15.03.2024, kui kaebaja

lepinguline esindaja need 11.03.2024 taotlusega välja nõudis. Ilma ettekirjutuse aluseks olevate

faktiliste asjaoludeta ei ole kaebajal võimalik hinnata, kas tema õigusi on rikutud. Vastustaja

haldusaktiga halduskonfiskeeritakse väidetavalt vara, mis ei kuulu kaebajale (RahaPTS § 57 lg

7). Seega faktiliste asjaolude teatavaks tegemine on vajalik, et isik saaks hinnata, kas tema

õiguseid on rikutud. Haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse

hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (Riigikohtu

03.03.2004 kohtumäärus haldusasjas nr 3-3-1-10-04). Lisaks ei ole ilma faktiliste asjaoludeta

selge, mis asjaoludel on haldusakt välja antud. Kui kaebetähtaeg hakkab jooksma ilma selleta,

et faktilised asjaolud oleksid isikule teada, siis isikule ei jää 30 päeva kaebuse koostamiseks

(HKMS § 46 lg 1). Kaebuse sisu hulka kuulub kaebuse faktiline põhjendus ja tõendid (HKMS

§ 38 lg 1 p 7 ja 8). Neid ei saa kaebaja esitada, kui ta ei tea, milliste faktide üle võiks vaidlus

üldse käia. Haldusakti põhjendused varjatakse küll adressaadi (nt krediidiasutuse) eest isiku

õiguste kaitseks, kuid isikul on õigus ja kaalukas huvi nendega tutvuda, sest sellega on tema

õigused riivatud (Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-122).

Seetõttu tuleb kaebetähtaega kohaldada selliselt, et see hakkab kulgema alates ettekirjutuse ja

selle aluseks olevate faktiliste asjaolude teatavakstegemist ning sellisel juhul on kaebus

tähtaegne.

2) Ettekirjutus ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud ei olnud kaebaja advokaadist volitatud

esindajale edastatud enne 15.03.2024. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hakkab nii HMS

§ 25 lg 21 kui ka HKMS § 74 lg 3 järgi menetlustähtaeg kulgema alates hetkest, kui

menetlusdokumendi saab kätte haldus- või kohtumenetluses volitatud esindaja, mitte esindatav

(vt Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärust haldusasjas nr 3-19-1571). Vastustajale oli enne

ettekirjutuse tegemist teada haldusasjast nr 3-23-3009, et ettekirjutuse esemeks oleva vara riigi

omandisse kandmise menetluses esindab kaebajat volitatud esindaja. Sellele vaatamata ei

edastanud vastustaja ettekirjutust ega faktilisi asjaolusid volitatud esindajale enne temapoolset

taotlust. Vastustaja ei teavitanud volitatud esindajat ka sellest, et ettekirjutus oli juba kaebajale

varasemalt edastatud. Kaebetähtaeg ei saanud hakata kulgema enne, kui kaebaja volitatud

esindaja ettekirjutuse ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud kätte sai.

3) Juhul kui kohus peaks siiski pidama kaebust mittetähtaegseks, siis palub kaebaja

kaebetähtaja ennistada. Kaebaja tugineb ennistamise taotluses kõikidele eeltoodud asjaoludele

ja põhjendustele. Eelkõige sellele, et kaebaja volitatud esindaja ei saanud ettekirjutust ega selle

faktilisi asjaolusid kätte enne 15.03.2024 ning kaebajale endale polnud faktilisi asjaolusid

varem saadetud. Vastustaja oli volitatud esindajast teadlik, ent jättis temale ettekirjutuse koos

faktiliste asjaoludega edastamata kuni 15.03.2024. Ka siis vastustaja ei teatanud, et ta on juba

varasemalt kaebaja üldisele e-postile krüpteerituna kahele juhatuse liikmele ettekirjutuse

3-24-1118

4(6)

edastanud. Hea halduse tavast lähtudes ja tagamaks kaebaja õigusi oleks vastustaja pidanud

vähemalt teatama kaebaja volitatud esindajale, et ettekirjutus on juba varem kaebaja e-postile

saadetud, kui see oli vastustaja hinnangul oluline kaebetähtajast kinnipidamiseks. Vastustaja

seda ei teinud. Sellega on vastustaja tahtlikult viinud kaebaja eksitusse kaebetähtaja osas.

Kaebaja juhatuse liikmed võisid senist väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt eeldada, et

kõik menetlusdokumendid selles asjas edastatakse advokaadist volitatud esindajale, kes vastava

asjaga tegeleb.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 152 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab

määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele.

6. Käesolevas asjas on pooled eri meelt selles, mis hetkel tuleb RAB-i 01.03.2024 ettekirjutus

nr 3-1/135-2 lugeda kaebajale kättetoimetatuks. Vaidlust ei ole selle üle, et RAB edastas

01.03.2024 ettekirjutuse samal päeval kaebaja e-posti aadressile info@burfa.com (täpsemalt 2

samasisulist ettekirjutust, mis olid digiallkirjastatud ja krüpteeritud kaebaja kahe juhatuse

liikme nimele). Nimetatud e-posti aadress on kantud äriregistrisse äriühingu sidevahendina.

Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja volitatud esindaja 11.03.2024 taotluse alusel edastas RAB

01.03.2024 ettekirjutuse ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud kaebaja volitatud esindajale.

Lisaks ei ole vaidlust selles, et kaebajat esindas haldusasjas nr 3-23-3009 (millises Tallinna

Halduskohus andis 01.03.2024 määrusega RAB-ile loa Burfa Capital OÜ TBB Pank AS-i

kontol nr EE320000009320069049 oleva vara 53 824,00 eurot riigi omandisse kandmiseks),

sama volitatud esindaja.

7. HMS § 27 lg 2 p 3 kohaselt loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks,

kui dokument on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil.

HMS § 25 lg 21 sätestab, et kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud

dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või

dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele

kättetoimetatuks.

Mitme

esindaja

või

määratud

isiku

olemasolu

korral

piisab

kättetoimetamisest neist ühele.

Tallinna Ringkonnakohus on 28.05.2021 määruses haldusasjas nr 3-20-2559 selgitanud, et

„HMS § 25 lg 21 eesmärk oli näha haldusorganile ette selge alus piirduda esindaja olemasolu

korral dokumentide üksnes temale kättetoimetamisega. HMS § 25 lg-s 21 on sõna „võib“

kasutatud tähenduses „on lubatud“, mis jätab haldusorganile kaalutlusõiguse, mitte aga

tähenduses „tohib“ või „on nõutav“, mis haldusorgani kaalutlusõiguse välistaks. Seetõttu ei

saa järeldada, et seadusandja oleks soovinud esindaja olemasolu korral keelata dokumentide

(sh menetluse tulemusel antava haldusakti) kättetoimetamise menetlusosalisele endale (vt ka

Riigikogu XIII koosseisu 497 SE seletuskiri, lk 5; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus

nr 3-19-1571, p 16). (p 14)“ Lisaks märkis ringkonnakohus eelviidatud lahendis järgmist: „Küll

aga tuleb haldusorganil olukorras, kus menetlusosaline kasutab HMS § 13 lg 1 alusel

haldusmenetluses esindajat, toimetada dokumendid igal juhul kätte ka esindajale, sest kui

haldusorganile ei ole tehtud teatavaks esindusõiguse piiramist, siis on esindajal menetluses

menetlusosalisega võrdsed õigused (vrd HKMS § 31 lg 2). See tähendab, et esindaja olemasolu

korral tuleb dokumendid alati toimetada kätte esindajale ja kui seda peetakse vajalikuks, siis

võib dokumendid lisaks toimetada kätte menetlusosalisele endale. Eeltoodu kehtib mõistagi

3-24-1118

5(6)

üksnes tingimusel, et esindajale volituse andmine ja volituse tähtaeg ning esindusõiguse ulatus

on haldusorganile teatavaks tehtud (HMS § 13 lg 2)“.

Praegusel juhul nähtub haldusasja nr 3-23-3009 materjalidest, et kaebaja volitatud esindaja

teavitas 10.01.2024 kohut e-kirja teel sellest, et ta on kõnesolevas haldusasjas kaebaja

lepinguliseks esindajaks. RAB-ile esitas kaebaja volitatud esindaja aga 11.03.2024 taotluse

pärast kohtuasja nr 3-23-3009 lõppemist, paludes kaebaja volitatud esindajana RAB-il saata

ettekirjutus ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud ning tõendid, mis tehti Tallinna

Halduskohtu 01.03.2024 määruse nr 3-23-3009 alusel (vt ka HMS § 13 lg 2). Kohus on

seisukohal, et kuigi haldusasjas nr 3-23-3009 esindas kaebajat volitatud esindaja, siis ei saanud

RAB sellest automaatselt järeldada, et sama volitatud esindaja jätkab kaebaja esindamist

kohtumenetlusele järgnevas haldusmenetluses. Esindaja kasutamine on menetlusosalise õigus,

ent mitte kohustus ning esindaja kasutamise korral tuleb esindajal ja / või menetlusosalisel

sellest haldusorganit selgesõnaliselt teavitada (HMS § 13 lg-d 1 ja 2). Kuivõrd RAB-i ei olnud

01.03.2024 teavitatud kaebaja esindaja olemasolust, siis ei saa kohtu hinnangul RAB-ile ka ette

heita kaebaja seaduslikele esindajatele vaidlusaluse ettekirjutuse kättetoimetamist HMS § 27 lg

2 p 3 alusel. Lisaks on RAB kohtu hinnangul asjakohaselt viidanud sellele, et kaebaja ning

kaebaja esindaja olid teadlikud sellest, et RAB-il tuleb teha ettekirjutus vaidlusaluse vara riigi

omandisse kandmiseks enne 02.03.2024.

8. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, mille kohaselt hakkab kaebetähtaeg kulgema alles

ettekirjutuse aluseks olevate faktiliste asjaolude teatavakstegemisest. Erandina haldus-

menetluse üldkorrast sätestab RahaPTS § 55 lg 2, et RahaPTS § 57 alusel tehtud ettekirjutuses

tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ning rahapesu või

terrorismi rahastamise kahtlusega seotud asjaolude, tehingute ja isikute kohta teabe saamiseks

tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised

asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt esitatakse kaebus

RAB-i haldusakti või toimingu peale halduskohtule ning RAB esitab RahaPTS § 55 lg-s 2

nimetatud ettekirjutuse vaidlustamisel halduskohtule ettekirjutuse tegemist põhistavaid faktilisi

asjaolusid kajastava eraldi dokumendi, kehtestades sellele asjakohased piirangud. Lisaks on

sama paragrahvi lõikes 3 selgitatud, millistel tingimustel võib isikule faktiliste aluste

tutvumisega võimaldamisest keelduda. Eeltoodud sätetest juhindudes ei takista faktiliste

asjaolude dokumendi esitamata jätmine halduskohtule kaebuse esitamist. Sealjuures on

kaebajal kohtumenetluse käigus võimalik täiendada kaebuse põhjendusi. Ka HMS ega HKMS

ei näe ette, et kui haldusaktis puuduvad põhjendused, siis haldusakti vaidlustamise tähtaeg

kulgema ei hakka.

9. Kokkuvõttes, RAB on praegusel juhul tõendanud 01.03.2024 ettekirjutuse edastamise samal

päeval kaebaja registrijärgsele e-posti aadressile, mistõttu tuleb HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud

kaebetähtaega HMS § 27 lg 2 p 3 kohaselt hakata arvestama 02.03.2024 ja kaebuse esitamise

viimane päev oli 01.04.2024. Seega on 15.04.2024 kaebus esitatud kaebetähtaega ületades.

Kohus lisab täiendavalt, et praegusel juhul ei ole äriühing väitnud, et ta ei ole temale edastatud

ettekirjutust kätte saanud. Kohtupraktikas on leitud, et kaebetähtaja kulgema hakkamist ei

välista ka haldusakti kättetoimetamine selleks mitte ettenähtud viisil, kui adressaat on

haldusakti tegelikkuses kätte saanud (vt nt Riigikohtu 05.05.2005 määrus nr 3-3-1-12-05, p 15

ja Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2013 määrus nr 3-12-2210, p 15).

10. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

3-24-1118

6(6)

11. Kaebaja põhjendab tähtaja möödalaskmist samade argumentidega nagu kaebuse

tähtaegsust. Kohus on eelnevalt kaebaja põhjendusi analüüsinud ning leiab, et praegusel juhul

ei esine mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et mida enam on

kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus

(Riigikohtu 16.10.2002 otsus nr 3-3-1-41-02, p 11). Käesoleval juhul on kaebuse esitamisega

hilinetud ca pool kuud. Sealjuures on selge, et nii kaebaja kui tema volitatud esindaja olid

teadlikud, et RAB-il tuli Tallinna Halduskohtu 01.03.2023 määruse nr 3-23-3009 alusel teha

ettekirjutus enne 02.03.2024. Kaebaja esindaja sai hiljemalt 11.03.2024 (s.o kaebetähtaja

kestel) ka kinnituse, et 01.03.2024 on ettekirjutus tehtud. Samuti on põhjendamatud etteheited,

mille kohaselt on RAB justkui tahtlikult eksitanud kaebaja esindajat kaebetähtaja kulgema

hakkamise osas. RAB-i 15.03.2024 vastuses on RAB märkinud, et „Arvestades, et 11.03.2024

RAB-ile esitatud dokumendi kohaselt on Burfa Capital OÜ (registrikood 12504237) volitanud

Teid enda esindajaks, siis edastab RAB Teile eelnimetatud dokumendid.“ See, et RAB ei

selgitanud kaebaja volitatud esindajale täiendavalt vaidlusaluse ettekirjutuse kättetoimeta-

misega seonduvat, ei anna alust järelduseks, et RAB oleks kaebaja volitatud esindajat soovinud

tahtlikult viia eksitusse kaebetähtaja kulgema hakkamise osas. Kaebaja volitatud esindajal oli

võimalus RAB-ilt ja enda esindatavalt uurida / täpsustada vaidlusaluse ettekirjutuse kätte-

toimetamise aega, eriti arvestades asjaolu, et vaidlusalune ettekirjutus tehti juba 01.03.2024.

12. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata

ning lõpetab HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel asja menetluse.

13. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda

sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1

p 2).

14. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning see ei oleks ka kehtiva

kohtupraktika järgi põhjendatud, kuna praegune vaidlus ei väljunud vastustaja igapäevase

põhitegevuse raamidest. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste võimalikud menetluskulud

nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

15. HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152

lg 1 p 2 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, siis tagastab kohus

kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik