3-23-2318/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2024, Tallinn

Haldusasja number 3-23-2318

Haldusasi Xe kaebus Kaitseressursside Ameti 19.09.2023 otsuse nr 11-

9.10/2023/57 tühistamiseks ja Kaitseressursside

Ameti kohustamiseks rahuldama kaebaja ajapikenduse taotlus

Menetlusosalised Kaebaja – X

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja E-LJ

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xe kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.07.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-2318

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 06.09.2023 Kaitseressursside Ametile (KRA) ajapikenduse taotluse kutsehariduse

omandamiseks.

2. KRA vastas Xele 08.09.2023 vastuskirjaga nr 11-7.3/2023/1032, et Xel ei ole õigust

ajapikendusele kutseõppe tasemeõppes õppimiseks, kuna taotleja on omandanud

keskhariduse. KRA märkis, et Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel omandas

taotleja keskhariduse 2023. a-l ning pärast seda asus Tallinna Muusika- ja Balletikooli

omandama neljanda taseme kutseõpet (koorijuht).

3. X edastas 09.09.2023 KRA-le kirja, milles leidis, et kaitseväeteenistuse seaduse

(KVTS) § 44 lg 1 alusel on tal õigus ajapikenduse saamiseks. KRA helistas 11.09.2024

taotlejale, milles suuliselt selgitas KRA seisukohti ning soovitas Xel esitada ametile uus

taotlus.

4. X esitas 12.09.2023 KRA-le uue taotluse ajapikenduse saamiseks kõrgharidusõpinguteks

Eestis. Taotleja teavitas, et ta on vastu võetud Tallinna Muusika- ja Balletikooli ning

märkis taotluses ajateenistusse asumise sooviks 2026. a.

5. KRA tegi 19.09.2023 otsuse nr 11-9.10/2023/57, millega jättis rahuldamata Xe taotluse

ajapikenduse saamiseks.

Taotlejal ei ole õigust ajateenistusse asumise aastat valida, kuna taotleja ei ole asunud

omandama kõrgharidust. Taotlejal puudub õigus ajapikendusele ka kutseõppe tasemeõppes

õppimiseks, kuna taotleja on omandanud keskhariduse. Üksnes ilma keskhariduseta

kutsealusel on õigus ajapikendusele statsionaarses õppevormis kutseõppe tasemeõppes

õppimiseks selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks (KVTS § 44 lg 4).

Taotlejat on kutsutud terviseseisundi hindamisele 13.11.2023. Kui ameti arst otsustab, et

taotleja terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõetele, siis kutsutakse

taotleja ajateenistusse. Ajateenistuse aja ja koha määramisel arvestab amet võimalusel taotleja

eelistusi ja õpinguid, kuid lõpliku otsuse teeb siiski amet. Ajateenistuse ajaks on taotlejal õigus

saada õppepuhkust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. X esitas Tallinna Halduskohtule 18.10.2023 kaebuse (täiendatud 25.10.2024) KRA

19.09.2023 otsuse tühistamiseks ja KRA kohustamiseks rahuldama kaebaja ajapikenduse

taotlus.

Kaebaja leiab, et KRA oleks pidanud tema taotluse ajapikenduse saamiseks rahuldama. KVTS

§ 44 lg-s 2 on mh kirjas „teatab kõrgharidust omandama asunud kutsealune“. Riigi Teataja

andmetel ei ole Eestis olnud kõrgharidust väljastavat kutseõppeasutust. Kaebaja hinnangul

laieneb KVTS § 44 lg 2 sõnastus ka kutseharidusele. See tähendab, et ajapikenduse andmisel

on Eestis omandatav keskharidusjärgne kutse- ja kõrgharidus võrdväärsed.

7. KRA palub 27.11.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1)

Kaebaja suhtes rakendati esmalt 01.03.2023 ajapikendust KVTS § 44 lg 3 alusel, kuna

kaebaja puhul oli tegemist kutsealusega, kellel oli õigus ajapikendusele üldkeskhariduse

omandamiseks statsionaarses õppes kuni selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab

21aastaseks. Ajapikendust kutsealustele eelviidatud alusel antakse EHIS andmetele tuginedes

automaatselt. KVTS § 44 lg 3 alusel antud ajapikendus lõpetati 15.07.2023, kuna kaebaja oli

selleks ajaks EHIS andmetel omandanud keskhariduse.

3-23-2318

3(6)

2)

KVTS § 44 lg 1 kohaselt on kutsealusel õigus saada ajapikendust kutseõppeasutusse,

rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama

aasta 15. septembrini. Vastustaja nõustub kaebajaga, et vastavalt KVTS § 44 lg-le 1 oli

kaebajal, kes omandas keskhariduse 2023. a-l, õigus saada ajapikendust kutseõppeasutusse,

rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks kuni 15.09.2023. Kaebaja suhtes on rakendatud

KVTS § 44 lg-s 1 sätestatud ajapikendust, st teda ei ole kutsutud ajateenistusse enne KVTS §

44 lg-s 1 nimetatud tähtpäeva (antud juhul 15.09.2023). KVTS § 44 lg-s 1 sätestatud õiguse

olemasolul ei ole kutsealusel vaja KVTS § 41 lg 3 kohaselt taotlust esitada, ajapikendust

rakendatakse n-ö automaatselt EHIS andmetele tuginedes. Seega lisaks KVTS § 44 lg-s 3

nimetatud ajapikendusele on kaebaja realiseerinud ka KVTS § 44 lg-s 1 sätestatud õiguse.

3)

KVTS § 44 lg 2 sätestab, et pärast vastuvõtmist kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli

või ülikooli, mille lõpetamisel antakse välja riiklikult tunnustatud diplom, teatab kõrgharidust

omandama asunud kutsealune KRA-le kirjalikult 15. septembriks kalendriaasta, millal ta

kolme

aasta

jooksul

õppeasutusse

vastuvõtmisest

arvates

soovib

asuda

kaitseväeteenistuskohustust täitma, kusjuures valitud kalendriaasta ei või olla hilisem kui

eriala nominaalajaga lõpetamise aasta. Nagu kaebaja ka ise kinnitab, omandas ta keskhariduse

2023. a-l ja asus samal aastal Tallinna Muusika- ja Balletikoolis omandama neljanda taseme

kutseõppe esmaõpet. Selle kohta edastas kaebaja vastustajale ka õppimistõendi. Tõend

kinnitab, et kaebaja õpib 2023/2024 õppeaastal Tallinna Muusika- ja Balletikoolis õppekaval:

koorijuht (kood 235666), 1. kursusel, õppevorm on statsionaarne õpe. EHIS avalike andmete

kohaselt on õppekava koodiga 235666 õppetase neljanda taseme kutseõppe esmaõpe ning

kvalifikatsiooni dokumendiks on lõputunnistus neljanda taseme kutseõppe läbimise kohta.

Kaebaja suhtes ei kuulu kohaldamisele KVTS § 44 lg 2, kuna kaebaja puhul ei ole tegemist

kõrgharidust omandama asunud kutsealusega ning tal ei ole võimalik valida ajateenistusse

asumise aega. Seda on vastustaja korduvalt kaebajale selgitanud. Kuigi KVTS § 44 lg 2

sisaldab mh sõnapaari „vastuvõtmist kutseõppeasutusse“, siis lause teine poolt täpsustab seda

lauseosaga „mille lõpetamisel antakse välja riiklikult tunnustatud diplom“. Seega ei ole

vastustaja hinnangul sellel alusel ajapikenduse andmine võimalik kutsealusele, kes on vastu

võetud kutseõppeasutusse, mille lõpetamisel antakse välja tunnistus. Vastustajale ei ole teada

käesoleval ajal sellist kutseõppeasutust, mis annab välja riiklikult tunnustatud diplomeid, küll

aga eksisteerisid varasemalt sellised kutseõppeasutused. Lisaks sätestab KVTS § 44 lg 2

sõnaselgelt, kes saab teatada vastustajale kalendriaasta, millal ta kolme aasta jooksul

õppeasutusse vastuvõtmisest arvates soovib asuda kaitseväeteenistuskohustust täitma. Selleks

isikuks eelviidatud sätte alusel saab olla vaid „kõrgharidust omandama asunud kutsealune“.

Seega annab säte õiguse esitada taotlus ajapikenduse saamiseks ja valida kalendriaastat vaid

kõrgharidust omandama asunud kutsealustele.

4)

Praegusel juhul ei ole küsimus selles, kas Eestis omandatav keskharidusjärgne kutse- ja

kõrgharidus on võrdväärsed või mitte KVTS § 44 lg 2 mõistes, nagu kaebaja märgib oma

kaebuses, vaid küsimuse all on see, kellel on õigus taotleda ajapikendust ja valida

ajateenistusse asumise aastat. Kaebaja täitis veebivormi, mis on mõeldud kõrgharidust

omandama asunud kutsealustele ajapikenduse taotlemiseks, märkides ajateenistusse asumise

aastaks 2026. a. Vastustaja arvates ei ole kaebaja õigesti mõistnud KVTS § 44 lg-s 2 sätestatut

ning kaebajal ei ole õigust valida ajateenistusse asumise aastat.

5)

KVTS § 44 sätestab ajapikenduse andmise hariduse omandamiseks. Järelikult on

ajapikenduse andmise tingimused ja kord hariduse omandamiseks seadusest tulenevad, mille

suhtes puudub vastustajal iseseisev otsustusõigus. Seaduses sätestatu on vajalik ja mõistlik nii

kutsealuste jaoks oma elusündmuste planeerimiseks kui ka vastustaja jaoks, kelle kohustus on

3-23-2318

4(6)

tagada määratud arvu kutsealuste ajateenistusse asumine. Lisaks juhib vastustaja tähelepanu,

et ajapikenduse mõistet silmas pidades antakse ajapikendust seaduses sätestatud alustel ja

korras ajateenitusse asumise edasilükkamiseks, mitte aga terviseseisundi hindamisele

ilmumise aja edasilükkamiseks.

6)

KVTS § 37 lg 3 kohaselt kehtestab ajateenistusse asumise tähtajad, ajateenistuse

kestuse

ja

kutsealuste

arvulise

jagunemise

ajateenijate

väljaõppega

tegelevate

struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks hiljemalt 15. oktoobril valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Vastustaja peab kutsealuste ajateenistusse kutsumisel lähtuma antud

määrusest, mis mh määrab ära ajateenistusse asuvate kutsealuste kindla arvu. Aastas

kutsutakse ajateenistusse ca 4000 kutsealust. Kuna KVTS § 37 lg 4 kohaselt tuleb

ajateenistusse kutsumine kutsealusele teatavaks teha hiljemalt üks aasta enne ajateenistusse

asumise tähtpäeva, tähendab see vastustaja jaoks pikaajalist planeerimist ajateenistusse

kutsumisega seoses. Kui kutsealustel oleks võimalik hariduse omandamisega seonduvat

ajapikenduse taotlust esitada ka sellistel juhtumitel, milleks seadus alust ei anna, ei pruugiks

vastustajal olla võimalik täita määrusega ette antud mahtusid ning ajateenijate väljaõppega

tegelevad struktuuriüksused jääksid komplekteerimata.

7)

Eesti kodaniku kohustus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti

iseseisvust, samuti võtta osa riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras (Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 54 lg 1, § 124 lg 1). Üheks kohustuslikus korras riigikaitsest osavõtmise viisiks

on kaitseväeteenistuskohustus, mis lasub meessoost Eesti kodanikel (KVTS § 2 lg 2 p 2).

Seega on riigikaitsekohustus kodaniku põhikohustus, mille täitmisega tuleb kutsealusel

arvestada. Riigikaitsekohustuse kui põhiseadusliku kohustuse täitmine toob endaga kaasa küll

põhiõiguste piiramise, kuid see toimub seaduse alusel ja sellega kooskõlas. Vastustaja ei saa

ajapikenduse andmisel väljuda seaduse piiridest ning anda ajapikendusi alustel, mida KVTS

ette ei näe, samuti ei tohi vastustaja kohelda kutsealuseid ebavõrdselt.

8)

Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et KRA 19.09.2023 otsus on õiguspärane, antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kuna faktilised

asjaolud ja kehtiv õigus ei võimalda vastustajal kaebaja taotletud ajapikendust anda, on

kaebaja nõue vastustaja kohustamiseks ajapikenduse taotluse rahuldamiseks samuti

põhjendamatu.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Vaidlus käib selle üle, kas KRA jättis õiguspäraselt kaebaja 12.09.2023 ajapikenduse

taotluse oma 19.09.2023 otsusega nr 11-9.10/2023/57 rahuldamata. Sellest oleneb ühtlasi see,

kas kohus saab kohustada KRA-d kaebaja ajapikenduse taotlust uuesti läbi vaatama ja / või

rahuldama.

9. Kohus leiab, et Xe kaebus ei anna alust KRA 19.09.2023 otsuse tühistamiseks ega

KRA kohustamiseks anda kaebajale ajapikendus seoses hariduse omandamisega Tallinna

Muusika- ja Balletikoolis.

10. Ajateenistus on meessoost kaitseväekohustuslase kaitseväeteenistuskohustuse täitmine

(KVTS § 2 lg 1 ja lg 2 p 1, § 5 lg 2). Ajapikendus on kutsealuse ajateenistusse asumise

edasilükkamine määratud ajaks (KVTS § 41 lg 1). KVTS § 41 lg 2 järgi tuleb ajapikenduse

taotlus esitada asjaolude ilmnemisel, kuid hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise

tähtpäeva, välja arvatud juhul, kui ajapikenduse andmise asjaolud ilmnevad hiljem või

seaduses on sätestatud teine tähtpäev. KVTS § 41 lg 3 kohaselt ei pea ajapikenduse taotlust

3-23-2318

5(6)

esitama KVTS §-s 42 (tervisenõuetele ajutine mittevastavus) ning § 44 lg-tes 1

(kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks), 3 (üldkeskhariduse

omandamiseks) ja 4 (ilma keskhariduseta kutseõppes õppimiseks) sätestatud juhtudel.

Ajapikendus lõpeb ajapikenduse tähtaja möödumisel või ajapikenduse andmise aluseks olnud

asjaolude äralangemisel (KVTS § 41 lg 4).

KVTS § 44 sätestab, mis tingimustel võib kutsealune ajateenistusse asumist edasi lükata

hariduse omandamiseks. Selle paragrahvi lõike 1 järgi on kutsealusel õigus saada ajapikendust

kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse

omandamist

sama

aasta

15. septembrini.

Pärast

vastuvõtmist

kutseõppeasutusse,

rakenduskõrgkooli või ülikooli, mille lõpetamisel antakse välja riiklikult tunnustatud diplom,

teatab kõrgharidust omandama asunud kutsealune KRA-le kirjalikult 15. septembriks

kalendriaasta, millal ta kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates soovib asuda

kaitseväeteenistuskohustust täitma, kusjuures valitud kalendriaasta ei või olla hilisem kui

eriala nominaalajaga lõpetamise aasta (KVTS § 44 lg 2). Kutsealusel on õigus ajapikendusele

üldkeskhariduse omandamiseks statsionaarses õppes kuni selle aasta 1. juulini, mille jooksul

ta saab 21-aastaseks (KVTS § 44 lg 3).

11. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja omandas keskhariduse 2023. a-l ning kuni

keskhariduse omandamiseni rakendati kaebaja suhtes KVTS § 44 lg 3 alusel automaatset

ajapikendust. Pärast keskhariduse omandamist samal aastal võeti kaebaja vastu Tallinna

Muusika- ja Balletikooli koorijuhi õppekavale (kood 235666). Nii EHIS1 kui ka Tallinna

Muusika- ja Balletikooli kasutatava õppeinfosüsteemi2 andmete järgi on selle õppekava

õppetasemeks neljanda taseme kutseõppe esmaõpe, haridustasemeks põhiharidusel põhinev

kutseõpe ning selle õppekava läbimisel väljastatakse lõputunnistus koos hinnetelehega.

Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et kutseõppeasutusse astumise tõttu rakendus

kaebaja osas automaatselt ka KVTS § 44 lg 1 alusel ette nähtud ajapikendus kuni 15.09.2023.

Vastustaja on siinkohal asjakohaselt välja toonud, et KVTS § 41 lg-s 1 sätestatud ajapikenduse

mõistest järeldub üheselt, et ajapikendust antakse seaduses sätestatud alustel ja korras

ajateenitusse asumise edasilükkamiseks, mitte aga terviseseisundi hindamisele ilmumise aja

edasilükkamiseks. Seega asjaolu, et kaebajale väljastati enne 15.09.2023 kutse terviseseisundi

hindamisele ilmumiseks, ei muuda järeldust, et kaebaja osas rakendati KVTS § 44 lg 1 alusel

ajapikendust kuni 15.09.2023.

12. Pooled on eri meelt selles, kas kaebaja osas tuli kohaldada KVTS § 44 lg-t 2. Kaebaja

hinnangul rakendub viidatud säte ka juhul, kui kutsealune võetakse vastu kutseõppeasutusse ja

ta asub omandama kutseharidust. Kohus märgib, et sisuliselt samas sõnastuses kehtestati

kõnealune säte juba 01.01.2007 jõustunud KVTS3 § 55 lg-s 11. KVTS-i muutmise seaduse

eelnõu nr 1005 seletuskirjas4 (lk 9) on kõnesoleva sätte osas selgitatud, et „ajateenistuse

asumise aastat saab valida kutsealune, kes asub omandama kõrgharidust, mille lõpetamisel

antakse välja riiklikult tunnustatud diplom“. Seega sarnaselt vastustajale leiab kohus, et KVTS

§ 44 lg 2 järgi saab üksnes kõrgharidust omandama asunud kutsealune valida kalendriaasta,

millal ta kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates soovib asuda

kaitseväeteenistuskohustust täitma. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis praegusel juhul ei ole

vaidlust selles, et kaebaja ei asunud omandama kõrgharidust, vaid kutseharidust. Samuti ei ole

1 https://ehis.edu.ee/educationalInstitutions/2002802/curriculums/235666

2 https://tahvel.edu.ee/#/curriculum/2139

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/12769904

4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9ffdf2e1-1a58-3ef4-8b48-

f44491700faa/kaitsevaeteenistuseseaduse-tulumaksuseaduse-ja-valismaalaste-seaduse-muutmise-seadus

3-23-2318

6(6)

vaidlust selles, et kaebajale ei väljastata kõnesoleva õppekava läbimisel riiklikult tunnustatud

diplomi (vt ka kõrgharidusseaduse § 19 lg 1 ja haridus- ja teadusministri 16.08.2019 vastu

võetud määruse5 nr 36 „Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja

akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord“ § 8 lg 1), vaid lõputunnistus (vt ka Vabariigi

Valitsuse 18.09.2013 vastu võetud määruse6 nr 137 „Kutseõppeasutuse lõpudokumentide

vormid, statuut ja väljaandmise kord“ § 2 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ei saanud vastustaja

KVTS § 44 lg 2 alusel kaebaja 12.09.2023 ajapikenduse taotlust rahuldada.

Lisaks eeltoodule märgib kohus selgitavalt järgmist. Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 22

lg 1 ja § 23 lg 1 järgi omandatakse kõrgharidus rakenduskõrgkoolis ja ülikoolis.

Kutseõppeasutustes omandatakse kutsekeskharidus või oskustöö tegemiseks vajalikud

teadmised, oskused ja hoiakud mingil kutse- või erialal (HaS § 21 lg 1). Varasemalt oli

rakenduskõrgharidusõppe läbiviimise õigus antud ka kahele riigi kutseõppeasutusele (s.o

Tallinna Majanduskoolile7 ja Võrumaa Kutsehariduskeskusele8, tänasel päeval nimega

Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus)9. See tähendab, et eelviidatud kutseõppeasutustes

oli võimalik omandada kõrgharidust ning see põhjendab kohtu hinnangul ka seda, miks on

KVTS § 44 lg-s 2 mh viidatud kutseõppeasutusele. Ka täna kehtiva kutseõppeasutuse seaduse

§

lg

järgi

võib

koolis

õpe

toimuda

kõrgharidusstandardile

vastava

rakenduskõrgharidusõppe õppekava järgi, ent EHIS andmetel ei ole Eestis hetkel selliseid

kutseõppeasutusi, kus saaks omandada kõrgharidust.

13. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja puhul KVTS § 44 lg-s 2 sätestatud tingimused

ajapikenduse saamiseks täidetud. Seega on KRA põhjendatult keeldunud kaebaja 12.09.2023

taotluse rahuldamisest. KRA 19.09.2023 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub

alus. Seetõttu ei ole alust ka kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks. Kaebaja kaebus jääb

tervikuna rahuldamata.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud.

Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg

1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee kohtunik

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/128032024009

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016009

7 vt nt 2013. a-l kehtinud Tallinna Majanduskooli põhimääruse § 13 lg-t 1 ja § 15 lg 1,

https://www.riigiteataja.ee/akt/116012013008

8 vt nt 2016-2019 a-l kehtinud Võrumaa Kutsehariduskeskuse põhimääruse § 20 lg 3

https://www.riigiteataja.ee/akt/125062016028

9 kutseõppeasutuse seaduse eelnõu 331 seletuskiri (lk 28),

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2454560e-4646-418a-9027-

16582afeaaf9/kutseoppeasutuseseadus