2-22-146961/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2024, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja nr

2-22-146961

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M. K. vastu võla

väljamõistmiseks

Hagi hind

1452 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479; asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150)

lepinguline

esindaja:

Sigrid

Rahkema

(e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: M. K. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxx)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista M. K. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja M. K. ja Swedbank AS-i vahel 24.

septembril 2021 sõlmitud laenulepingust nr 21-059946-VL tulenev põhivõlg 185 eurot

96 senti, sissenõutavaks muutunud viivis alates 14. septembrist 2022 kuni 20. juunini 2024

summas 36 eurot 29 senti ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 21. juunist 2024 kuni põhivõla (185 eurot 96 senti) tasumiseni.

3. Mõista M. K. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja M. K. ja Swedbank AS-i vahel 20.

oktoobril 2021 sõlmitud laenulepingust nr 21-065643-VL tulenev põhivõlg 646 eurot 97

senti, sissenõutavaks muutunud viivis alates 15. jaanuarist 2023 kuni 20. juunini 2024

summas 108 eurot 23 senti ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 21. juunist 2024 kuni põhivõla (646 eurot 97 senti) tasumiseni.

4. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi M. K. vastu rahuldamata intressi,

sissenõudmiskulude, sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise osas, mis

ületab käesoleva määruse resolutsiooni punktides 2 ja 3 märgitud ulatust.

5. Jätta menetluskulud 70% ulatuses M. K. kanda ja 30% ulatuses Aktiva Finance Group

OÜ kanda.

6. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt.

7. Mõista M. K. Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 546 eurot.

Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. Mõista M. K. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt (546 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Aktiva Finance Group OÜ (end. ärinimi osaühing Aktiva Finants, hageja) esitas 5. detsembril

2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 15. märtsil 2023 Tartu Maakohtule

hagiavalduse M. K. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1025 eurot 25 senti, intressi 53 eurot 8 senti,

sissenõudmiskulud 45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 124 eurot 65 senti ja edasiulatuva

viivise põhivõlalt alates 16. märtsist 2023 kuni põhinõude täitmiseni 19,9% aastas. Hageja palub

kostjalt välja mõista hageja menetluskulud ja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Hageja nõue tuleneb Swedbank AS-i ja kostja vahel 24. septembril 2021 sõlmitud laenulepingust

nr 21-059946-VL, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot, ning Swedbank AS-i ja kostja vahel

20. oktoobril 2021 sõlmitud laenulepingust nr 21-065643-VL, mille alusel sai kostja laenu

1100 eurot.

2. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte isiklikult allkirja vastu

18. mail 2023. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist

rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

4. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist

tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034).

Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud

(vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK,

p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija

on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija

krediidivõimelisust.

Vastutustundliku

laenamise

põhimõttest

tuleneva

krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu

19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema

pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5. Kohus selgitas 9. veebruari 2023 määruses ja 8. oktoobril 2023 hagejale esitatud kohtunõudes

vajadust tuua välja asjaolud, millest nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi

andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgituse kohaselt tuli kostjal täita

taotlus laenutaotleja veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu

väljastamise aluseks. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses

esitatud andmete ja kogutud andmete alusel. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise

kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §-le 4034 lg-le 3

avalikest andmebaasidest.

Vaatamata kohtu nõudmisele tuua konkreetselt välja, millise teabe krediidiandja enne iga lepingu

sõlmimist omandas ning kuidas krediidiandja hindas tarbija krediidivõimelisust ning vastavaid

asjaolusid ka tõendada, et ole hageja esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks kostja

krediidivõimelisuse piisav kontrollimine. Hageja märkis 8. veebruari 2024 vastuses üldsõnaliselt,

et laenuhaldur kontrollib analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et

krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste

suhtarvu, siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et

sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi

tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning

samuti on igakuised kohustused väiksemad kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis

laenuandja järeldada kostja võimet täita ühekordse osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi

aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi

tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava

sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline

lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistreid.

Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal

ühtegi maksehäiret. Hageja esitas laenuandja selgitused krediidihindamise kohta.

Kohus märgib esmalt, et ei saa arvesse võtta 8. veebruari 2024 menetlusdokumendi lisana 4

esitatud maksehäireregistri väljavõtet pealkirjaga „Nõuded taust.ee’s“, kuna selles ei ole ühtegi

viidet käesolevas menetluses kostjana osalejale. Seega ei saa nimetatud väljavõttega tõendada

kostja maksehäireid või nende puudumist. Samuti ei saa kohus arvesse võtta sama

menetlusdokumendi lisana 5 esitatud dokumenti failinimega „Pangasaladuse selgitus“, mille

kohta hageja on märkinud, et tegemist on laenuandja selgitustega krediidihindamise kohta.

Nimetatud dokumendis, mis kannab kuupäeva 6. detsember 2023 ja pealkirja „Kinnituskiri“, on

üldised selgitused selle kohta, et Swedbank AS ei saa nõude omandajale anda üle krediidi

väljastamisel hinnatud pangakonto väljavõtet tulenevalt asjaolust, et väljavõte sisaldab

pangasaladust, sh isikuandmeid, mis ei ole nõude esitamisel vajalikud. Samuti ei saa Swedbank

AS selgitada detailselt krediidi väljastamise asjaolusid osas, mis puudutavad mh ärisaladust.

Kohus ei saa esialgse võlausaldaja selgitust käesolevas asjas arvesse võtta, kuna selles puuduvad

andmed kliendi isiku kohta ehk puudub alus arvata, et selgitus käib kostja kohta. Isegi juhul, kui

tegemist oleks kostja kohta käiva informatsiooniga, ei sisaldu selles teavet kostja

krediidivõimelisuse hindamise kohta. Selgitused pangakonto väljavõtte üleandmise võimatuse

kohta ei ole asjakohased seetõttu, et hageja ei ole kordagi väitnud, et laenu andmise eel oleks

kontrollitud laenusaaja pangaväljavõtet. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus

kohtuasjas nr 2 21 13098, p 18 viimane lõik).

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid ega tõendanud, et krediidiandja

omandas enne kostjaga lepingute sõlmimist piisava teabe asjaolude kohta, mis võisid mõjutada

kostja võimet krediit tagasi maksta, ning hindas kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega.

Vaatamata kohtu täiendavatele selgitustele 29. jaanuaril 2023 saadetud kohtunõudes ei ole hageja

toonud välja asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et esialgne võlausaldaja oleks

teinud päringuid ja kogunud andmeid, mis oleksid võimaldanud kostja krediidivõimelisust

adekvaatselt hinnata.

6. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks

lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse

äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel 24. septembril 2021 ja 20. oktoobril

2021 sõlmitud lepingute jaoks 0%. Seega ei võlgne kostja hagejale intressi ega muid tasusid ning

kõik kostja tehtud tagasimaksed tuleb arvestada põhivõla katteks.

Hageja on väitnud ja tõendanud, et kostja on lepingu nr 21-059946-VL alusel saanud laenu

summas 1000 eurot ja teinud põhiosa katteks tagasimakseid kokku 720 eurot 72 senti. Hageja ei

ole välja toonud, kui suur on kostja tehtud tagasimaksete summa kokku. Hageja väitel jäi kostja

võlgnevusse intressimaksetega lepingu nr 21-059946-VL puhul alates 13. maist 2022. Hageja

esitatud kostja tagasimaksete arvestusest nähtuvalt on kostja seega tasunud intressi summas 92

eurot 24 senti, mis tuleb arvestada tasutuks põhivõla katteks. Põhivõla katteks tuleb arvestada ka

6. märtsil, 1. aprillil ja 3. mail 2022 tasutud viivis kokku 1 euro 8 senti, kuivõrd ümberarvestuse

tõttu ei olnud kostja sel ajal tasumisega viivituses.

Seega lepingu nr 21-059946-VL alusel on kostja saanud laenu 1000 eurot ja tagasi maksnud

kokku 814 eurot 4 senti, seega on tasumata 185 eurot 96 senti.

Hageja on väitnud ja tõendanud, et kostja on lepingu nr 21-065643-VL alusel saanud laenu

summas 1100 eurot ja teinud põhiosa katteks tagasimakseid kokku 354 eurot 3 senti. Hageja väitel

jäi kostja võlgnevusse intressimaksetega lepingu nr 21-065643-VLpuhul alates 14. maist 2022.

Esitatud tabelist nähtuvalt on kostja seega tasunud intressi summas 97 eurot 92 senti, mis tuleb

arvestada tasutuks põhivõla katteks. Põhivõla katteks tuleb arvestada ka 6. märtsil, 1. aprillil ja

3. mail 2022 tasutud viivis kokku 1 euro 8 senti, kuivõrd ümberarvestuse tõttu ei olnud kostja sel

ajal tasumisega viivituses.

Seega lepingu nr 21-065643-VL alusel on kostja saanud laenu 1100 eurot ja tagasi maksnud

kokku 453 eurot 3 senti, seega on tasumata 646 eurot 97 senti.

Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 832 euro 93 senti tasumiseks.

7. Kohus jätab hageja nõude sissenõudmiskulude osas rahuldamata.

Hageja palus mõista kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel välja sissenõudmiskulud summas 45 eurot,

20 eurot lepingu nr 21-059946-VL sissenõudekuluna ja 25 eurot lepingu nr 21-065643-VL

sissenõudekuluna. Hageja on saatnud mõlema lepinguga seoses tasulised meeldetuletused

1. novembril 2022 ja 10. novembril 2022. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale

muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka lepingus

kokkulepitud sissenõudekulu. Lisaks tuleb sissenõudmiskulud jätta välja mõistmata ka järgneval

põhjusel: kuna kohus tuvastas, et lepingute sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, millest tulenevalt tuleb kõik kostja tasutud summad tagantjärele arvestada tasutuks

põhinõude katteks, siis ei ole esialgne võlausaldaja lepinguid 4. augustil 2022 kehtivalt üles

öelnud. Sellest tulenevalt puudub hagejal õiguslik alus nõuda sissenõudekulude väljamõistmist

VÕS § 1132 lg 2 alusel, kuna nimetatud säte reguleerib sissenõudmiskulude väljamõistmist pärast

lepingu lõppemist.

8. Hageja nõuab lepingute alusel viivist põhivõla kogusummalt lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast alates kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani (15.03.2023) lepingus kokku lepitud

viivise määras 19,90%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud

viivisenõue summas 124 eurot 65 senti. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist 19,90% aastas kogu

põhinõudelt alates 16. märtsist 2023 kuni põhinõude tasumiseni.

Kohus märgib, et võlausaldaja võib viivist VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Eelnevalt tuvastas kohus, et esialgne võlausaldaja ei ole laenulepinguid kehtivalt üles

öelnud. Hagiavalduses on välja toodud ning kohtule esitatud lepingutest nähtub, et laenulepingud

olid sõlmitud tähtajalistena ning laenulepingu nr 21-059946-VL kohaselt oli laenusumma

tagastamise lõpptähtpäev 13. septembril 2022 ja laenulepingu nr 21-065643-VL kohaselt oli

laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 14. jaanuaril 2023. Kohus leiab, et seega on lepingud

lõppenud vastavalt 13. septembril 2022 ja 14. jaanuaril 2023 ning lepingutest tulenevad

kohustused on muutunud sissenõutavaks vastavalt 14. septembril 2022 ja 15. jaanuaril 2023. VÕS

§ 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 järgi võib krediidiandja nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis

pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kohus märgib, et tulenevalt VÕS

§ 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär

ning seega ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist.

Kohus leiab, et põhjendatud on välja mõista mõlemast laenulepingust tulenevatelt sissenõutavaks

muutunud summadelt viivis seadusjärgses määras kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani kindla

summana ning sealt edasi kuni kohustuse täitmiseni.

Kohus esitab sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse alljärgnevalt:

laenuleping nr 21-059946-VL: sissenõutavaks muutunud nõue 185 eurot 96 senti, viivis alates

14. septembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 8%, 1. jaanuarist 2023 kuni 30. juunini 2023

10,5%, 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 12%, 1. jaanuarist 2024 kuni 20. juunini 2024

12,5%: 4,44 eurot + 9,68 eurot + 11,25 eurot + 10,92 eurot = 36 eurot 29 senti.

laenuleping nr 21-065643-VL: sissenõutavaks muutunud nõue 646 eurot 97 senti, viivis alates

15. jaanuarist 2023 kuni 30. juunini 2023 10,5%, 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 12%,

1. jaanuarist 2024 kuni 20. juunini 2024 12,5%: 31,08 eurot + 39,14 eurot + 38,01 eurot =

108 eurot 23 senti.

9. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jätab kohus menetluskulud 70 % ulatuses kostja

kanda ja 30% ulatuses hageja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 euro, maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 euro ja hageja õigusabikulude 676 euro (ajakulu 4 tundi, tunnitasu 169 eurot ilma

käibemaksuta) väljamõistmiseks.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud

kuluga.

Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu

kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See

tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on avaldajale

maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka

maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud.

Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu 4 tundi vastab esindaja poolt teostatud

menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

määr on 169 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot ei ole mõistlik

ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses

esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab

põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot. Seega on põhjendatud

hageja lepingulise esindaja kulu summas 480 eurot (4 x 120 eurot).

Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku 780 eurot

(280+20+480).

Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 546 eurot (70% 780-st).

Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

10. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik