2-24-3238/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

20.06.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-3238

Tsiviilasi

X avaldus Y vastu. Menetlusse võtmisest

keeldumine

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 22.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosaline ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): X

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 22.04.2024 määrus tühistada ja saata asi avalduse menetlusse

võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, isa) esitas 26.02.2024 Pärnu Maakohtule avalduse, milles märkis end

avaldajana ja Y (ema) puudutatud isikuna. Avaldaja palus kohustada ema:

(1) andma avaldajale tema nõudel vähemalt kord nädalas telefoni teel või kirjalikult teavet

laste tegemistest, vajadustest, elukorraldusest, tervisest, õpingutest jm;

(2) edastama avaldajale e-kirjaga või posti teel paberkandjal üks kord kuus laste fotod, sh

fotod lastega seotud üritustelt;

(3) tegema kõik endast oleneva, et taastada avaldaja ja laste suhtlemine.

2. Maakohus jättis avalduse 26.03.2024 määrusega käiguta ja avaldaja esitas täiendavad

põhjendused, miks ta peab avaldust menetluskõlbulikuks. Nõuete esitamisel soovis ta tugineda

PKS §-le 144. Avaldaja märkis, et ta ei soovi tema ja laste suhtluskorra määramist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus keeldus 22.04.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldust menetlusse

võtmast. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavaid

kulusid polnud. Määruse sissejuhatava osa järgi käsitles maakohus isa avaldajana ning märkis

puudutatud isikutena ema ja kolm last, sh neist ühe täisealise lapse.

2 (5)

3.1. Kohus saab hagi (vm avalduse) lahendada üksnes juhul, kui selle menetlemine on lubatud,

st kohtul on õigus teha hagi (vm avalduse) suhtes siduv lõpplahend. Selleks peavad olema

täidetud menetlemise formaalsed eeldused ja avaldajal peab olema õiguskaitsevajadus.

3.2. TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel võib kohus keelduda avaldust menetlusse võtmast, kui

avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes

üldse võimalik, eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust; või kui avaldaja õiguste

rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust; või kui avaldus ei ole esitatud avaldaja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

3.3. Avaldaja ei taotle lastega suhtluskorra määramist. Kohtumenetluses ei saa reguleerida

üksnes vanemate omavahelist suhtlust olukorras, kus puudub suhtluskord lastega ja ka tahe

selline kord määrata. Kohus ei saa kohustada ema esitama avaldajale sobival ajal ja viisil lastega

seotud teavet, fotosid vm. Kohtu pädevuses on üksnes vaidluse korral reguleerida vanema ja

laste suhtluskorda. Avaldaja nõuete eesmärgil ei pea kohus andma õiguskaitset.

3.4. PKS §-s 144 sätestatud teabe andmise nõue tähendab, et tähtsad selle sätte tähenduses on

asjaolud, mis on seotud lapse isiku ja varaga. Lapse isikuga seotud asjaolud puudutavad tervist,

haridust ja hobisid. Lapse varaga seotud asjaolud on seotud lapse varaga. Järelikult on vanemal

õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse tervise, hariduse, hobide ja lapse varaga seotud

asjaolude kohta. Eeltoodust tulenevalt ei laiene PKS § 144 laste igapäevafotodele või mistahes

täpsustamata teabele, mida avaldaja nõuab.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Avaldaja esitas 08.05.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

saata asi avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi maakohtule. Avaldaja leiab

jätkuvalt, et avaldus on menetluskõlbulik.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 11.06.2024.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja avalduse menetlusse võtmise

uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.

7. Avaldaja ja maakohus on vaidlust käsitlenud hagita asjana. Kuigi maakohus viitab osaliselt

hagimenetluse normidele, siis TsMS § 477 lg 1 kaudu kohalduvad need ka hagita menetluses.

Ringkonnakohus peab vajalikuks esmalt analüüsida, kas avaldaja keskse nõude (emalt laste

kohta teabe saamine) saab lahendada hagita asjana.

7.1. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud

korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seejuures ei ole

määrav, millises menetlusliigis avaldaja oma avalduse lahendamist taotleb. TsMS § 392 lg 1

p 4¹ järgi selgitab kohus eelmenetluses eelkõige mh välja asja lahendamisele kohaldatava

õiguse – see käib ka menetlusõiguse kohta (RKTKm 10.10.2018, 2-16-14722, p 13). Järelikult

tuli maakohtul avalduse saamisel kontrollida, kas seda saab lahendada hagita menetluses.

7.2. Tsiviilasju lahendatakse üldjuhul hagimenetluses. Hagiasja tunnus on vaidlus või

vähemalt eeldatav vaidlus poolte vahel. Samas lahendatakse hulk asju tsiviilkohtumenetluses

hagita menetluses. Need on peamiselt asjad, kus puudub hagimenetlusega võrreldav vaidlus.

Seadusandja on siiski näinud ette ka mitmeid olemuslikke vaidlusmenetlusi, mis lahendatakse

hagita menetluses, lähtudes eelkõige otstarbekuse põhimõttest. Need on esmajoones asjad, kus

hagimenetluse formaalsete reeglite range järgimine ei võimalda puudutatud isikute suure arvu,

väheste õigusteadmiste, menetluseseme algse piiratuse tõttu vm põhjusel efektiivselt täita

3 (5)

TsMS §-s 2 nimetatud tsiviilkohtumenetluse ülesannet, lahendada asi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p 18).

7.3. Hagita asjade avatud loetelu sätestab TsMS § 475, mille lg 1 p 8 järgi lahendab kohus ka

hagita perekonnaasju. Nende loetelu sisaldub omakorda TsMS § 550 lg-s 1, mis on p 7 kohaselt

samuti avatud. Kumbki loeteludest ei nimeta selgelt ühe vanema teabenõuet teise vastu PKS

§ 144 alusel ja ka PKS ei näe otsesõnu ette sama nõude lahendamist hagita asjana. Seega tuleb

kontrollida, kas kõnealune nõue on hooldus- või suhtlusõiguse asi TsMS § 550 lg 1 p 2

tähenduses. Kui vastus peaks olema eitav, saab lisaks kaaluda, kas on täidetud tingimus, et seda

nõuet ei saa lahendada hagimenetluses (TsMS § 475 lg 2, § 550 lg 1 p 7).

7.4. PKS § 144 on Eesti õigusesse vähemalt osaliselt võetud üle Saksa õigusest (isiklike

suhete osas vt BGB § 1686, vara osas on nõue tuletatud hea usu põhimõttest BGB § 242).

Saksamaal menetleb perekonnakohus (Familiengericht) neid asju hagita menetluse korras

(menetlusosaliseks vanemad ja laps või talle määratud esindaja). Saksa õiguskirjanduses on

viitega kohtupraktikale märgitud, et täiseale läheneva lapse korral ei saa kohustada lapsega koos

elavat vanemat andma teisele vanemale teavet lapse tervise, poliitilise tegevuse ja eraviisiliste

kontaktide kohta, vaid sel juhul tuleb hinnata lapse huve nõutud teabe kaitsmise osas

(Schnitzler, Münchener Anwaltshandbuch Familienrecht, 5. Auflage 2020, § 15 Umgangsrecht,

III. Auskunftsrecht der Eltern, § 1686 BGB, 1. Voraussetzungen, alapunkt b; Amtsgericht

Hamburg, 02.05.1990, 111 X H 28174).

7.5. PKS § 144 kui vanema suhtlusõigusega seotud normi on käsitlenud ka õiguskantsler. Ta

märkis 02.02.2016 soovituses kohalikule omavalitsusele, et üldjuhul tuleb suhtlusõiguslikule

vanemale anda teavet, et toetada lapse ja vanema suhtlust ning lapse ja vanema vahelise sideme

säilimist. Nimetatud teavet vajab suhtlusõiguslik vanem ennekõike suhtlusõiguse teostamiseks

(nt infot lapse viibimiskoha kohta, kus last külastada, kuhu lapsele kirjutada või helistada).

Samuti võib oluline olla teave lapse vaimse tervise kohta, et suhtlemisel sellega arvestada ning

last toetada ja mitte kahjustada. Tulenevalt PKS § 143 lg-st 2¹ otsustab vaidluse korral teabe

andmise kohus, lähtudes lapse parimatest huvidest (https://www.oiguskantsler.ee/sites/

default/files/field_document2/6iguskantsleri_soovitus_pohioiguste_ja_-_vabaduste_paremaks

_tagamiseks_vanema_teavitamine_lapse_haiglas_viibimisest.pdf).

7.6. PKS § 123 lg 1 sätestab, et kohus teeb kõiki sama seaduse 10. ptk-s reguleeritud lapsesse

puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki

asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 144 paikneb viidatud peatüki 6. jaos.

Järelikult ei saa PKS § 144 alusel esitatud teabenõuet lahendada ilma lapse huve kaalumata.

Tsiviilasja ei ole vähemalt üldjuhul võimalik lahendada menetlusvälise isiku huve kaaludes,

mis omakorda õigustab kõnealuse nõude läbivaatamist hagita menetluses.

7.7. Eelneva põhjal peab kohus PKS § 144 alusel esitatud teabenõude lahendama lapse huvist

lähtudes ja seda on kohane teha hagita menetluses. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kõnealune

nõue tuleb lahendada suhtlusõiguse asjana TsMS § 550 lg 1 p 2 tähenduses.

8. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et isa avalduse menetlusse võtmisel saab

lahendada küsimuse, kas nõutava teabe ese on lapse isiku või varaga seotud tähtsad asjaolud

PKS § 144 tähenduses.

8.1. TsMS § 477 lg 1 kaudu kohalduva sama seaduse § 371 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta

avalduse menetlusse võtmata, kui avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud

faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete

õigsust. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kehtib kohtule kõrgendatud põhjendamis-

ja kaalumiskohustus. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada avalduse

menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist. TsMS § 371 lg 2

ei kohusta kohut jätma avaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse (vrd hagi-

menetluse kontekstis nt RKTKm 24.09.2014, 3-2-1-72-14, p 14).

4 (5)

8.2. Avalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis

avaldaja on esile toonud. Avaldaja väidab, et ema ei anna talle laste kohta teavet ega saada laste

fotosid. Seega saab avalduse põhjal eeldada, et ema rikub PKS §-s 144 sätestatud avaldaja

õigust. Viidatud õigus muutuks sisutuks, kui seda ei saa kohtus kaitsta teise vanema vastu

avalduse esitamisega. Eespool märgitud põhjendustel on kohane nõude maksma panemise viis

avalduse esitamine hagita menetluses.

8.3. Kohtupraktika PKS § 144 kohaldamisel on napp. Seega ei ole praegu veel välja

kujunenud selget arusaama, millised on lapse isiku või varaga seotud tähtsad asjaolud selle sätte

tähenduses. Eespool p-s 8.1 märgitud kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustusega ei ole

kooskõlas pealiskaudse õigusliku hinnangu andmine, et andmed lapse tegemiste, vajaduste,

elukorralduse, tervise ja õpingute kohta ei ole hõlmatud PKS §-ga 144. Samuti ei saa välistada,

et teatavatel asjaoludel (nt ühe vanema paratamatu pikemaajaline eemalolek lapsest) võib

vanem nõuda sama sätte alusel lapse foto edastamist.

8.4. Alati ei tarvitse olla põhjendatud eespool p-s 7.5 viidatud õiguskantsleri soovitusest ja

vaidlustatud määrusest nähtuv arusaam, et vanema teabenõue on otseselt seotud suhtluskorraga.

Vanemal võib olla PKS § 144 alusel nõue ka muus olukorras ja muul eesmärgil. Eelkõige võib

teavet nõuda vanem, kes objektiivsel põhjusel ei saa lapsega tavalisel viisil suhelda, nt pikema-

ajalise eemalviibimise tõttu. Saksa õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on leitud, et vanemal ei

ole kõnealust teabenõuet juhul, kui ta ise ja muul põhjusel kui lapse heaolu loobub lapsega

suhtlemisest

(Münchener

Kommentar

zum

BGB,

9. Auflage

2024,

§ 1686,

p 3;

Brandenburgisches Oberlandesgericht, 26.07.2007, 9 UF 87/07; samuti eespool p-s 7.4

viidatud kommentaari alapunkt b). Siiski ei saa isa ja laste suhtluskorra puudumise põhjuseid

tuvastada ega hinnata avalduse menetlusse võtmise etapil.

9. Eeltoodud kaalutlustel tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi maakohtule avalduse

menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks. Maakohus on avalduse menetlusse võtmisel seotud

ringkonnakohtu eelneva seisukoha ja järgnevate juhistega (TsMS § 658 lg 2).

9.1. Hagita menetluses ei ole kohus seotud avaldaja taotluse sõnastusega (TsMS § 477 lg 5).

See ei tähenda siiski, et avaldaja ei pea oma tahet piisava selgusega avaldama. Ringkonnakohus

selgitab järgnevalt, millised puudused võivad vaatamata eeltoodule takistada avalduse menet-

lemist.

9.2. Esiteks ei nähtu nõuete (1)–(3) praegusest sõnastusest, kelle kohta isa nõuab emalt teavet

või suhtlemiseks vajalike toimingute tegemist. Vaidlustatud määruse järgi on vanematel kolm

last, kellest üks on täisealine. Eeldatavasti saab avaldaja PKS § 144 alusel nõuda teavet

alaealiste laste kohta, aga avaldaja peab ise otsustama, kas ja millist teavet ta soovib kummagi

alaealise lapse kohta. Avaldajal tuleb nõuded sõnastada nii, et neis on nimetatud iga nõudega

hõlmatud laste nimed.

9.3. Teiseks ei ole sobiv nõudes (1) esitatud avatud loetelu teabe kohta. Avaldaja peab senisest

selgemalt nimetama, milliste konkreetsete asjaolude kohta ta emalt teavet nõuab. Õige on

maakohtu kriitika nõude (1) praeguse sõnastuse kohta, et selle muudab ebaselgeks ja raskesti

täidetavaks sõnapaari „tema nõudel“ kasutamine. Maakohus võib ebaselge nõude menetle-

misest keelduda, kui avaldaja ei sisusta lapse isiku või varaga seotud tähtsaid asjaolusid

piisavalt selgelt.

9.4. Kolmandaks sisaldab nõue (2) eelduseid, et ema teeb lastest pidevalt fotosid ja lastel peab

iga kuu toimuma vähemalt üks üritus. Üldjuhul ei ole küll nõudes eelduse esinemine selle

menetlemise ja lahendamise takistus, aga vähendab oluliselt nõude rahuldamise perspektiivi.

Saksa kohtupraktikas on nt leitud, et kohus ei saa ühe vanema teabenõude alusel kohustada teist

vanemat lastest fotosid tegema (vt viide eespool p-s 7.4 viidatud kommentaari alapunkt c;

Bayerisches Oberstes Landesgericht, 22.07.1993, 3Z BR 83/93). Avaldajal on otstarbekas

kaaluda nõude (2) sõnastust viisil, mis oleks nõude rahuldamise korral kindlamalt täidetav.

5 (5)

9.5. Neljandaks on küsitav nõude (3) täidetavus ja seega ka menetluskõlbulikkus, sest emale

ei saa kohtulahendiga panna abstraktseid kohustusi. Lisaks ei ole nõue hõlmatud PKS §-ga 144.

Kõnealuse nõude osas peab avaldaja võtma arvesse maakohtu seniseid juhiseid, et vähemalt

üldjuhul ei saa kohus ilma kehtiva suhtluskorrata panna vanemale kohustusi lastega suhtlemise

korraldamisel. Samas ei ole välistatud, et vanem nõuab teiselt vanemalt mõne seadusest

tuleneva kohustuse täitmist ja ilma suhtluskorda määramata. Sel juhul peab aga isa nimetama

konkreetse kohustuse, mille täitmist ta emalt nõuab.

9.6. Maakohtul tuleb anda avaldajale veel kord võimalus oma nõudeid täpsustada (TsMS

§ 340¹ lg 1). Kui täpsustatud nõuded kas tervikuna või osaliselt ei täida menetlemiseks vajalikke

selguse ja täpsuse kriteeriume, saab kohus uuesti kaaluda menetlusse võtmisest keeldumist

(TsMS § 340¹ lg 2 ls 1 koostoimes § 371 lg-tega 1 ja 2).

9.7. Lisaks on maakohtul võimalik enne avalduse menetlusse võtmist ära kuulata ka ema

(TsMS § 477 lg 1 kaudu kohalduv § 372 lg 3 ls 1). See võib käesoleval juhul aidata kaasa

vaidluseseme piiritlemisele ja asja kokkuleppel lahendamisele. Kui maakohus otsustab isa

nõuded teatavas osas menetlusse võtta, siis on menetlusosalised lisaks vanematele ka lapsed,

kelle kohta isa emalt teavet nõuab. Kohus ei ole hagita asjas seotud avaldaja sooviga, kes

peavad menetluses osalema (TsMS § 198 lg 3).

10. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

11. TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 ls 1 kohaselt võib

avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale avaldaja esitada määruskaebuse.

Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)