3-24-694/49 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-694

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlused anda luba X

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinnipidamise

tähtaja pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. märtsi 2024. a ja 2. mai 2024. a

määrused

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB

Puudutatud isik – X, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. märtsi 2024. a määruse

peale haldusasjas nr 3-24-694.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. märtsi 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-694 resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

3. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 2. mai 2024. a määruse

peale haldusasjas nr 3-24-694.

4. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. mai 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-694 resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

5. Vabastada puudutatud isik määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida

määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused prantsuse

keelde.

6. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute (v.a menetlusosaliste esindajate)

nimed ja sünniajad tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-24-694

2(6)

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas Tallinna Lennujaamas 06.10.2023 kinni isiku, kes

oli suundumas Pariisi väljuvale lennule ja esitas oma isiku tuvastamiseks Y (sünd.

XX.XX.XXXX) nimele väljastatud Belgia ID-kaardi, mis oli politseiandmebaasi Apollo

andmetel omanikult varastatud 08.01.2022. PPA pidas isiku väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni ning alustas temale lahkumisettekirjutuse

koostamist. PPA tuvastas 07.10.2023 vestluse käigus isiku tema enda ütluste alusel kui Kongo

Demokraatliku Vabariigi kodaniku Q (sünd. XX.XX.XXXX). Isik esitas vestluse käigus PPA-

le rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna Halduskohus andis 08.10.2023 määrusega nr 3-23-

2229 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel PPA-le loa isiku

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni 08.12.2023 ning pikendas 01.12.2023

määrusega PPA-le antud luba kuni 01.04.2024.

2. PPA luges 01.12.2023 otsusega nr 12310070016-1 isiku rahvusvahelise kaitse taotluse

põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi, tegi isikule ettekirjutuse lahkumiseks Kongo DV-sse

(sundtäidetav alates seadusliku viibimisaluse lõppemisest) ja kohaldas temale sissesõidukeeldu

Schengeni alale 5 aastaks. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus selgus, et isiku tegelik nimi

on X (sünd. XX.XX.XXXX) ning ta on Kongo DV kodanik. X esitas PPA 01.12.2023 otsuse

tühistamiseks kaebuse (haldusasi nr 3-23-2992), mille Tallinna Halduskohus jättis 06.03.2024

otsusega rahuldamata. X on esitanud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on

ringkonnakohtu menetluses. Tallinna Halduskohus keelas 06.03.2024 määrusega esialgse

õiguskaitse korras isikule tehtud lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise kuni haldusasja

nr 3-23-2992 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

3. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 07.03.2024 taotluse anda VSS § 23 lg 1 p-de 1–3

alusel luba paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kaheks kuuks. Isiku jätkuv kinnipidamine

on vajalik isiku dokumenteerimiseks ja väljasaatmise tagamiseks. Haldusasjas nr 3-23-2229 on

tõendatud, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ja püüdis liikuda Pariisi. Esineb VSS § 68 p 6

kohane põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1), sest isiku käitumisest ja hoiakutest järeldub, et ta

ei soovi lahkumiskohustust täita. Schengeni alale saabudes andis isik dokumendi smugeldaja

kätte ja sai vastu varastatud dokumendi. Pärast kinnipidamist esitas isik valeandmed oma nime

ja sünniaja kohta. Rahvusvahelise kaitse menetluses jäid isiku selgitused napisõnalisteks ning

piirdusid väitega, et Kongo DV-s on tema elu ohus ja Eesti oli talle transiitriigiks Prantsusmaale

jõudmiseks. Isiku sõnul andis ta algselt valeütlusi, kuna kartis kodumaale väljasaatmist. Seega

esitas isik Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise takistamiseks (soovis taotluse

esitada Prantsusmaal). Isik kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi ja ei ole usaldusväärne.

Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et PPA lükkas tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi ja

halduskohus on jätnud kaebuse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse määrusega ei ole peatatud

lahkumisettekirjutuse kehtivust, vaid üksnes selle sundtäitmine, mis ei takista täitmist tagavate

meetmete rakendamist, sh kinnipidamist (Riigikohtu 15.09.2015 määrus nr 3-3-1-32-15, p 11).

Isiku puhul esinevad ka VSS § 23 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused, sest tal

puuduvad väljasaatmiseks vajalikud dokumendid ja isik teavitas 06.03.2024, et ta ei kavatse

lahkumisettekirjutust täita ega teha koostööd enda dokumenteerimiseks. Põgenemisohu tõttu ei

oleks VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmed tõhusad. Isikul puuduvad Eestiga igasugused

sidemed ning tema KPK-s kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks.

3-24-694

3(6)

4. Puudutatud isik selgitas Tallinna Halduskohtu 08.03.2024 istungil, et ei saa aidata kaasa

enda dokumenteerimisele, sest ei saa kodumaale naasta. Isik soovib jääda Eestisse ja õpib eesti

keelt.

5. Tallinna Halduskohus andis 08.03.2024 määrusega VSS § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel

PPA-le loa paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 08.05.2024. PPA põhjendab kinnipidamise vajadust lahkumisettekirjutuse

täitmise ja väljasaatmise tagamisega. Väljasaatmine ei ole hetkel võimalik tulenevalt Tallinna

Halduskohtu 06.03.2024 määrusest nr 3-23-2992 ja isikul kehtivate dokumentide puudumisest.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisega on väljasaatmine üksnes peatatud ja selle tagamiseks võib

isikut paigutada mh KPK-sse. Kuna isik ei ole rahvusvahelise kaitse menetluses teinud PPA-ga

koostööd ja kinnitas ka kohtuistungil, et ei kavatse koostööd teha, siis ei ole usutav, et isik teeks

vabastamise korral PPA-ga koostööd. Tuvastatav on VSS § 68 p 6 kohane põgenemisoht, kuna

tõenäoliselt ei jääks isik KPK-st vabastamise korral PPA-le kättesaadavaks enda väljasaatmise

täideviimiseks, vaid asuks ennast varjama või väljasaatmist takistama. Isik esitas algselt enda

tuvastamiseks varastatud dokumendi ning esitas kodumaale väljasaatmise vältimise eesmärgil

valeandmeid oma nime ja sünniaja kohta ka pärast kinnipidamist. Isikul puuduvad Eestis mis

tahes sotsiaalsed sidemed, elukoht ja rahalised vahendid enda toimetuleku tagamiseks. Isik on

ka teadlik, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus on jäänud rahuldamata ning teda ootab riigist

väljasaatmine. Seega on usutav, et isik püüaks leida võimaluse liikuda edasi mõnda sobivasse

sihtriiki, ootamata ära rahvusvahelise kaitse asjas tehtava otsuse jõustumist. Lisaks on täidetud

VSS § 23 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused, sest isikul puudub väljasaatmiseks

vajalik reisidokument ning ta ei tee PPA-ga koostööd enda dokumenteerimisel ja on 06.03.2024

selgelt teavitanud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku suhtes puudub VRKS §-s 29

sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks vajalik usaldus. Kinnipidamine ei ole

vastuolus isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

6. X palub 22.03.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 08.03.2024 määrus ja

vabastada ta KPK-st. Isik ei ole väitnud, et ta ei kavatse teha koostööd. Isik esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse teadlikult Eestis ning ta ei kavatse põgeneda ega hoida

menetlustest kõrvale. Kuna isiku elu on Kongo DV-s ohus, põhjendab see tema ettevaatlikkust

PPA-ga suhtlemisel ja seetõttu võis ta end segaselt väljendada. Isik andis varasemalt valeütlusi,

sest vastasel juhul oleks ta kodumaale tagasi saadetud. Isiku puhul ei esine VSS § 68 p 6 kohast

põgenemisohtu. Sellist järeldust ei saa automaatselt teha asjaolust, et isik on sisenenud riiki

ebaseaduslikult või esitas valedokumente. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise osas

ei ole halduskohtu viide VRKS §-le 29 asjakohane. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud meetmete

kohaldamist ei saa välistada ainuüksi viitega usalduse puudumisele. Kinnipidamise aluseks ei

saa olla ka isikul Eestis sidemete, elukoha ja rahaliste vahendite puudumine.

7. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 29.04.2024 taotluse pikendada VSS § 23 lg 1 p-de

1–3 ja § 25 lg 1 alusel puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. PPA

kordab 07.03.2024 taotluse põhjendusi, sest asjaolud ei ole muutunud. Isiku dokumenteerimine

on jätkuvalt pooleli. Tagasisaatmise nõustajad vestlesid isikuga 11.03.2024, selgitamaks, et

taotluse saab täita ka internetis, kuid isik keeldus jätkuvalt PPA-ga koostööst ja saatkonda

helistamisest. PPA esitas Kongo DV saatkonnale 08.04.2024 isiku dokumenteerimise taotluse,

kuid sellele ei ole seni vastatud. Isiku jätkuv kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne ja VSS

§ 10 lg-s 2 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed ei tagaks tõhusalt isiku Eestisse jäämist.

8. Puudutatud isik selgitas Tallinna Halduskohtu 02.05.2024 istungil, et tema eesmärgiks on

vabaneda ja ühiskonda integreeruda. Isik ei tee passi hankimisel koostööd, sest rahvusvahelise

kaitse asjas on vaidlus alles pooleli ja seega ei ole tal kohustust Eestist lahkuda. Isiku jätkuva

3-24-694

4(6)

kinnipidamise ajendiks võib olla rassism. Isik lahkus koduriigist, sest tema elu oli seal ohus.

Tagasipöördumine tähendaks isikule surmaotsust. KPK-st vabastamise korral ta ei põgeneks.

9. Tallinna Halduskohus pikendas 02.05.2024 määrusega VSS § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel

puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 02.09.2024. Kuivõrd isikul puuduvad reisidokumendid ja nende saamine

viibib isikust tulenevalt, siis on tema kinnipidamise pikendamine VSS § 23 lg 1 p-de 2 ja 3

alusel põhjendatud. Kehtiva lahkumisettekirjutuse tõttu on isikul kaasaaitamiskohustus (VSS

§ 264). Isik kinnitas, et talle on selgitatud reisidokumendi taotlemist, kuid ta ei soovi seda teha.

PPA-l on õigus tegeleda isiku dokumenteerimisega ja selles menetluses ei avaldata koduriigile

seda, kas isik on taotlenud rahvusvahelise kaitset. Koostöö PPA-ga ei halvendaks seega isiku

olukorda. Halduskohus nõustus isiku põgenemise ohu osas varasemate määruste järeldustega.

Isiku 02.05.2024 kohtuistungil väljendatud meelemuutus ei ole usutav ja see ei kummuta tema

varasemat käitumist. Põgenemisoht kasvab, kui isiku kaebused ja edasikaebused on jäänud

rahuldamata. Põgenemisohu prognoosimiseks ei pea isik olema proovinud põgeneda.

10. X palub 14.05.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 02.05.2024 määrus ja

vabastada ta KPK-st. Isik jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et ta kartis koostööd PPA-

ga, kuna tema elu oli Kongo DV-s ohus. Samas on isik esitanud PPA-le enda passi koopia ning

tal ei ole kavatsust põgeneda. Isikul on hirm kodumaale naasmise ees, mida tuleks võtta arvesse

tema käitumise hindamisel. Põgenemisohtu ei saa järeldada ainuüksi VSS §-s 68 toodud

asjaolude esinemisest. Kinnipidamine ei ole proportsionaalne ja isiku suhtes saaks kohaldada

leebemaid järelevalvemeetmeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebused tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuste

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebused on tähtaegsed

(HKMS § 204 lg 1) ja vastavad HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuste esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Kuna määruskaebused ei

sisalda uusi sisulisi väiteid, ei pea ringkonnakohus määruskaebuste lahendamiseks vajalikuks

küsida PPA-lt täiendavat seisukohta, vaid arvestab taotleja poolt varem avaldatuga.

12. Kuna Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 otsus nr 3-23-2992 on lõplik otsus VRKS § 31 lg

1 p 2 tähenduses, siis on halduskohtu otsuse tegemisega puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse

taotleja staatus ja sellest tulenev seaduslik alus Eestis viibimiseks lõppenud. Isikule ei tulene

seaduslikku alust Eestis viibimiseks ka sellest, et Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 määrusega

on esialgse õiguskaitse korras keelatud tema Eestist väljasaatmine kuni haldusasja nr 3-23-2992

menetluse lõpuni (vt VSS § 14 lg 6). Halduskohus ei ole peatanud PPA 01.12.2023 otsuses nr

12310070016-1 tehtud lahkumisettekirjutuse kehtivust, vaid keelas üksnes lahkumiskohustuse

sundtäitmise. Halduskohtu määrust ei ole ka vaidlustatud ja see jõustus 23.03.2024. Seega saab

isiku KPK-s kinnipidamise aluseks olla VSS.

13. VSS § 23 lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu

loal kinni pidada ja kuni kaheks kuuks KPK-sse paigutada siis, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse

läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine on eelkõige lubatud

juhul, kui esineb isiku põgenemise oht (p 1), isik ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või isikul

puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). VSS

§ 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui VSS § 10 lg-s 2

sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab

3-24-694

5(6)

olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ja kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil

arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 25 lg-te 1 ja 2 järgi võib halduskohus

PPA taotlusel väljasaadetava KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa pikendada,

kui esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alused ning täidetud on VSS § 23 lg-s 11 nimetatud

põhimõtted.

14. PPA 07.03.2024 ja 29.04.2024 taotlustes on tuginetud VSS § 23 lg 1 p-des 1–3 sätestatud

alustele ning halduskohus on mõlemal juhul PPA-ga nõustunud. Põgenemise oht on tuvastatud

VSS § 68 p 6 järgi, sest PPA ja halduskohtu hinnangul järeldub isiku hoiakutest ja käitumisest,

et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Puudutatud

isik saabus Schengeni alale smugeldaja abil Valgevenest, kust ta liikus esmalt Lätti ja siis edasi

Eestisse, eesmärgiga jõuda Prantsusmaale. Reisimiseks kasutas isik varastatud dokumenti ning

esitas ka pärast kinnipidamist valeandmeid oma nime ja sünniaja kohta. Isik märkis 07.10.2023

ankeedil oma nimeks Q (sünd. XX.XX.XXXX), kuid on hiljem tuvastatud kui X (sünd.

XX.XX.XXXX). Rahvusvahelise kaitse menetluses selgitas isik, et soovis valeandmete

esitamisega vältida enda Kongo DV-sse väljasaatmist (13.11.2023 vestluse protokoll, p 37).

Väited, et isik kartis PPA-ga koostööd teha, ei lähe kokku kinnitusega, et ta esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse teadlikult Eestis. Isiku sihtriigiks oli selgelt Prantsusmaa. Kuna

isik väitis algselt, et ta on alaealine, võis üheks valeandmete esitamise eesmärgiks olla ka

eeliskohtlemise saavutamine (vt VRKS § 17; VSS § 12). Olukorras, kus isikul puudub Eestiga

mis tahes side ning tema rahvusvahelise kaitse taotlust ja kaebust ei ole saatnud edu, võiks isik

KPK-st vabastamise korral tõenäoliselt teha teoks algse kavatsuse liikuda edasi Prantsusmaale,

ootamata ära rahvusvahelise kaitse asjas kohtuotsuse jõustumist ja võimalikku väljasaatmist.

Isik on halduskohtu 08.03.2024 ja 02.05.2024 istungitel kinnitanud, et ta ei soovi mingil juhul

kodumaale naasta, kuna väidetavalt on tema elu seal ohus. VSS § 68 p 6 alusel põgenemisohu

tuvastamisel ei oma tähtsust, mis põhjusel ei soovi isik lahkumiskohustust täita. Rahvusvahelise

kaitse taotluse tagasilükkamise põhjendatust hindab ringkonnakohus haldusasjas nr 3-23-2992.

15. PPA ja halduskohus on isiku kinnipidamisel tuginenud mh VSS § 23 lg 1 p-dele 2 ja 3.

VSS § 23 lg 1 p-le 3 tuginemine eeldab muu hulgas, et isik ei aita kaasa endale dokumentide

hankimisele (vrd Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). Vaidlust ei ole selles, et

puudutatud isikul ei ole kehtivat reisidokumenti (isiku sõnul andis ta oma passi Valgevenes

smugeldaja kätte). Puudutatud isik ei ole nõustunud endale reisidokumenti taotlema ning tema

selgitustest nähtuvalt ei tee ta PPA-ga koostööd enda dokumenteerimiseks ja väljasaatmisele

kaasaaitamiseks, sest selline nõue jääb arusaamatuks olukorras, kus tema rahvusvahelise kaitse

asjas ei ole kohtuotsus veel jõustunud. PPA on 08.04.2024 esitanud Kongo DV saatkonnale

Berliinis taotluse anda puudutatud isikule tagasipöördumiseks ajutine reisidokument, kuid ei

ole sellele vastust saanud. Taotluse esitamisest ei ole samas möödunud ka sedavõrd pikk aeg,

et oleks põhjust arvata, et isiku dokumenteerimine ilmselt ei õnnestugi ja seetõttu puudub

väljasaatmise perspektiiv üldse. Seega esineb VSS § 23 lg 1 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus.

16. VSS § 23 lg 1 p-s 2 märgitud kaasaaitamiskohustuse rikkumine peab aga seonduma mõne

teise kohustuse (VSS § 264 lg 1 p-d 1, 2 või 4) mittetäitmisega, kusjuures see peab olema

taotluses piisavalt konkreetselt piiritletud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2022 määrus

nr 3-22-1388, p 13 ja seal viidatud varasem praktika). PPA ja halduskohus on seostanud isiku

poolt kaasaaitamiskohustuse rikkumist eeskätt dokumentide hankimisel koostöö puudumisega,

kuid nagu märgitud, on see hõlmatud VSS § 23 lg 1 p-ga 3. Samuti on PPA viidanud, et isik ei

ole teinud koostööd rahvusvahelise kaitse menetluses (sh andis valeütlusi), kuid see ei ole

asjakohane, sest VSS § 264 lg 1 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud väljasaadetava kohustused ei seondu

rahvusvahelise kaitse menetlusega. VSS § 23 lg 1 p 2 alusel ei saa isikut kinni pidada ka pelgalt

eelduse põhjal, et ta ei pruugi kaasaaitamiskohustust edaspidi täita, vaid kaasaaitamiskohustuse

3-24-694

6(6)

rikkumine peab olema juba toimunud. Kuna PPA ei ole praegusel juhul põhjendanud, kuidas

on puudutatud isik rikkunud VSS § 264 lg 1 p-des 1, 2 või 4 sätestatud kohustusi, siis ei saanud

KPK-sse paigutamisel ja KPKS-s kinnipidamise pikendamisel tugineda VSS § 23 lg 1 p-s 2

sätestatud alusele. Selles osas tuleb halduskohtu määruste põhjendusi muuta.

17. Määruskaebustes ei ole toodud esile asjaolusid, mille põhjal saaks puudutatud isiku

jätkuvat kinnipidamist hinnata ebaproportsionaalseks (mh puuduvad andmed, et kinnipidamine

ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust). Kuigi isiku kinnipidamine kokku ligi 11

kuuks kujutab kahtlemata tema põhiõiguste olulist piiramist, ei saa kinnipidamist ainuüksi selle

kestusest tulenevalt lugeda veel ülemääraseks, arvestades, et rahvusvahelise kaitse menetluse

aeg tuleb jätta kõrvale (VSS § 25 lg 3) ja VSS-i alusel võib isikut kinni pidada kuni 18 kuud

(VSS § 25 lg 2). VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldaks usaldust,

et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid isiku puhul tuvastatud põgenemisoht ja koostöösoovi

puudumine ei anna selleks alust.

18. Eelneva põhjal jäävad puudutatud isiku määruskaebused rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 08.03.2024 ja 02.05.2024 määruste resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus

muudab halduskohtu määruste põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

19. Puudutatud isik on taotlenud mh enda vabastamist tõlkekulude kandmisest. Menetlusabi

andmise majanduslike eelduste täidetus on tuvastatud juba haldusasjas nr 3-23-2992. Kuna isik

on viibinud järjest KPK-s, siis puudub alus arvata, et tema majanduslik seisund oleks muutunud.

Tõlkeabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei

välista ka riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Taotlus tuleb HKMS

§ 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt ning tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon,

edasikaebamise kord ja põhjendused riigi kulul prantsuse keelde.

20. Kuna määrus sisaldab andmeid puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse kohta,

tuleb määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute (v.a menetlusosaliste esindajate) nimed

ja sünniajad tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).

21. Puudutatud isikule määruskaebemenetlustes riigi õigusabi osutanud advokaadi taotlused

riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)