4-24-1374/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2024.a. Tallinn Väärteoasja number 4-24-1374 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Vlassov Kohtuasi

Q.R Seema (isikukood: XXX) väärteokaebus nr 4-24-1374 Vaidlustatud lahend Maksuja Tolliameti 11.04.2024.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr. 930024000305.

Asja läbivaatamise kuupäev 20.05.2024.a.

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Q.R Seema kohtuvälise menetleja esindaja, Maksuja Tolliametiesindaja Lembit Sullakatko

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Maksu Q.R Seema kaebus

- ja Tolliameti 11.04.2024.a kiirmenetluse otsus 930024000305 muutmata. väärteoasjas nr.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 20.06.2024.a.

Asjaolud ja menetluskäik

Maksuja Tolliameti Uurimisosakonna vaneminspektor L. A. koostas 11.04.2024.a väärteoasjas nr. 930024000305 kiirmenetluse otsuse Q.R Seemale selle eest, et Maksuja Tolliameti ametnikud tuvastasid, et sotsiaalmeedia rakenduses Facebook grupis ,,Kained juhid Tallinnas ja Harjumaal – 1. päris kained!“ pakub isik kasutajanimega ,,Q.R Seema“ müügiks alkoholi. 4-24-1374 Väärteoasi nr

06.04.2024.a kel 22:51-23:12 kontrolltehingu käigus tuvastati, et alkoholi pakub müügiks Q.R Seema, kes saabus 06.04.2024.a aadressile xxxx ja pakkus müügiks Eesti maksumärkidega viina ,,Finlandia“ mahuga 1 liiter ning hoidis oma sõidukis reg nr.xxxx veel erinevat alkoholi koguses

7 pudelit ja 6 purki (7,408 l). Q.R Seema hoidis eelnimetatud sõidukis alkoholi kaubanduslikul eesmärgil alkoholiseaduse AS § 3 lg 1 p 6 mõistes. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Q.R Seema AS § 23 lg 1, § 40 lg 1, 11, § 41 lg 2 p 3 nõudeid AS § 65 lg 1 järgi , pannes sellega toime

kvalifitseeritava väärteo. S § 63 lg 1 alusel karistati Q.R Seemad § 65 lg 1 alusel Kar AS rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 280 eurot.

Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse esitaja Q.R Seema, kes taotleb otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja näol tegemist isikuga, kes on tegev transpordija teenuse valdkonnas osutades ettevõtjana takso ja kullerteenust. Ta ei ole nõus, et ta - on pakkunud Facebooki grupis müügiks alkoholi, samuti ei ole nõus, et on teostanud 06.04.2024.a. tarbijale alkoholi jaemüüki Kaebuse kohaselt Q.R Seema ei müü ega laenuta kaupa, vaid osutab kauba . kohaletoimetamise teenust, kaup on tema poolt tasuta ning tellija maksab ainult transpordi eest. Kontrolltehingu käigus temalt midagi ei konfiskeeritud, mis kaebuse esitaja sõnul tõestab, et kõik tema omandis olev oli Eesti maksumärkidega ning seaduslikult soetatud.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et ta pakub teenust, mis seisneb igasuguses veos ning sealhulgas toimetab kohale kauplusest suitse, jooke ja samuti pakub taksondust. Ta selgitas, et ta on pannud üles reklaami, et ta „on sõidus, pakub süüa juua ja võib ka - koju ära tuua“ lehel ametlikult ning võib ka selle , kuid leiab, et ta pakub oma teenust Facebooki eest hinda küsid ole enda arvates müünud keelatud kaupa, ei ole ta ka süüdi. a, kuna ta aga ei

Kohtuistungil leidis, et on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja esindaja sotsiaalmeedias jagas infot selle kohta, et ta toob kohale -jooke ning antud juhul leidis sööke tuvastamist, et ta toimetas kohale alkoholi, seda peale kella 22:00 õhtul, s.o ajal, mil alkoholi müük on keelatud. Ka oli kaebuse esitaja selline tegevus keelatud, sest isikul puudus üldse majandustegevuse registris vastav registreering. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et ,,Q.R Seema“ näol oli Facebooki kasutaja tegemist kaebuse esitajaga. Seda kaebuse esitaja ka ei eita. Ka ei ole ta eitanud, et ta postitas Facebooki gruppi ,,Kained juhid Tallinnas ja Harjumaal informatsiooni selle

– 1. päris kained!“ kohta, et ta teostab taksosõitu ja viitab ka alkoholi pakkumisele. Seda kinnitab ka Facebooki väljatrükk (lk 3 pö). Ka vaidlust selles, et kaebuse esitaja viibis sõidukiga reg nr. pole xxxx kiirmenetluse otsuses nimetatud ajal ja kohas. Vaatamata enda väidetele k tegevus ei olnud jaemüük, aebuse esitaja ise leiab, et tema ta osutas teenust. Ka ei toimunud -39) märkis ta, et kauba üleandmist (tl 38 ehk teisisõnu ei tunnista ta enda süüd talle inkrimineeritavas. Kohus leidis, et kaebuse esitaja süü talle inkrimineeritavas on tuvastamist leidnud. Alkoholiseaduse (AS) § 3 lg 1 p kohaselt loetakse alkoholi käitlemiseks selle toidugrupi -de 5, 6

teostatavad järgmised toimingud: müügiks pakkumine, müük või mis tahes võlaõigusliku lepingu sõlmimine või mis tahes õiguslikul alusel majandustegevuse raames kättesaadavaks tegemine või üleandmine tarbijale tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi jaemüük); hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil. Müügiks pakkumine sisaldubki jaemüügi terminis ja ka müügiks pakkumise osas kehtivad piirangud ja keelud. Facebooki postituse tegemist ei ole kaebuse esitaja eitanud. Kaebuse esitaja kinnitas ka ise kohtus, et tema postituse sisus on ka viide jookidele (tl 33, viimane lause). Lisaks ei ole ta eitanud, s ka tasu alkoholi eest ning samuti on ta selgitanud, et kui enne kuulub et ta küsi alkohol talle, siis pärast tellijale üleandmist tellijale (tl 35). Kaebuse esitaja selgitas, et ta ei tee tööd rahata ja samuti seda, et tema teenuse sees sisaldub ka alkoholi maksumus, seega o tegemist li jaemüügiga. AS § 23 lg s 1 on sätestatud teatamiskohustus, st, et alkoholi müügiga tegelemiseks - peab majandustegevusteate esitama järgmistel tegevusaladel: jaekaubandus; hulgikaubandus; toitlustamine. Puuduvad andmed, et kaebuse esitaja omaks majandustegevusteadet alkoholi müügi kohta. Q.R Seema aga pakkus alkoholi Seega ei oleks isik tohtinud jaemüüki teostada. müügiks ja seda keelatud ajal ja kohas. Antud piirangud

0 -tes 1, 1 sätestatakse AS § 4 lg 1. Kontrolltehingu protokollist nähtub, et 06.04.2024.a kell 22:51 toimus kontrolltehing, s.o on ajal, mil on alkoholimüügikeeld AS § 40 lg 11 mõttes, mille kohaselt on jaemüük lubatud AS § 40 lg 1 p-des 1-7 osundatud müügikohtades alates kella 10:00 kuni 22:00. Kaebuse esitaja pakkus alkoholi müügiks pärast kella 22:00. Kaebuse esitaja süüd kinnitab ka riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokoll (lk 10-12), millest nähtuvalt kontrolliti kaebuse esitaja sõidukit, sh pagasiruumi, millest leiti hulgaliselt alkoholi,

mis samuti viitab jaemüügile ning kontrolltehingu protokollist nähtub, et sõidukis oli ka viin ,,Finlandia (lk 9- ), mis viitab viin “

9 pö antud konkreetse alkoholi müügi eesmärgile ( ,,Finlandia Seega rikkus kaebuse esitaja ka AS -s 3 t “). § 41 lg 2 p sätestatu , kuna teostas jaemüüki sõidukiga kohale sõites käest kätte - ehk kandekaubandust. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja rikkus AS § 23 lg 1, AS § 40 lg 1,

11 sätestatud nõudeid ning antud rikkumisega pani ta toime AS § 65 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o alkoho jaemüügil kehtivate piirangute rikkumise. Samuti rikkus kaebuse olse joogi esitaja AS § 41 lg 2 p-s 3 sätestatud keeldu pannes sellega toime AS § 65 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o alkohoolse jaemüügil kehtivate keeldude rikkumise. joogi

Kohus asub seisukohale, et Q.R Seema poolt AS § 65 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on kiirmenetluse otsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü on tuvastamist leidnud.

Kohtus ei leidnud tuvastamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kaebuse esitajale anti võimalus anda väärteoasja raames ütlusi, seda võimalust ta ka kasutas. Niisamuti selgitati talle tema õigusi ja kohustusi väärteomenetluses (lk 13-16), ka on ta oma allkirjaga kinnitanud, et on kätte saanud kiirmenetluse otsuse (lk 20).

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja pani temale etteheidetava väärteo toime otsese tahtlusega, ta ise kinnitas, et ta soovis saada oma teenuse eest tasu ja reklaamis teenust, ka oli ta varunud sõidukisse hulgaliselt alkoholi, tal puudus luba selliseks tegevuseks, sh sellises kohas ja ajal. Seega tegutses ta tahtlikult ja teadlikult ja eesmärgipäraselt.

Repliigina märgib ohus, et kaebuse esitaja õigustus sel k le kohta, et temalt ei konfiskeeritud antud alkoholi kuna see on maksumärkidega, ei ole asjakohane, kuna kaebuse esitajale ei ole inkrimineeritud tegu, mis seondub Eesti alkoholi realiseerimise maksumärkideta s. Samuti märgib kohus, et kaebuse esitaja rõhutas korduvalt, et initsiatiiv alkoholi saamiseks tuleb kliendilt, kuid eelnimetatult leidis tõendamist, et isik reklaamis oma Facebooki postituses alkoholi saamise võimalust lisaks sõiduteenusele ja isegi kui oleks esinenud kliendi initsiatiiv, ei oleks see õigustus alkoholiseaduse eiramise . le

Väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud § AS 65 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatav tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus AS § 23 lg 1, § 40 lg 1, lg 11, § 41 lg 2 p 3 , siis on tegemist väärteona vastavalt AS § 65 lg 1 mõttes ja süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §- st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks kuna teod pandi toime otsese tahtlusega, isik rikkus mitut erinevat alkoholiseaduse nõuet Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse . lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel.

Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Isik õigustas oma tegevust, mistõttu ei tuvastanud ka kohus karistust kergendavat asjaolu.

65 lg 1 , s.o AS § näeb sanktsioonina ette karistamise rahatrahviga kuni 00 trahviühikut 1200 eurot. VTMS § 55 lg 2 p 1 kohaselt võib kiirmenetluses füüsilisele isikule määrata kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute rikkumine ja alkohoolse joogi jaemüügil keeldude rikkumine on AS § 65 lg 1 väärteokoosseisu kaks alternatiivi. Kuna isik täitis oma tegevusega mõlemad väärteokoosseisu alternatiivid mõisteti isikule KarS § ,

63 lg 1 alusel AS § 65 lg 1 järgi alkohoolse joogi jaemüügi keelu rikkumise eest rahatrahv 70 trahviühikut, s.o 280 eurot. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega Q.R Seemale määratud karistus on põhjendatud ning vastab süü suurusele

. Praegusel juhul, kui karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, on isikule määratud karistus sanktsiooni keskmäärast madalam ning kohus leiab, et isikule mõistetud rahatrahvi suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas.

Kohus juhindub VTMS § 109 111, § 132 p , § 133 135, § 155 - - -156.

Merle Parts kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/