3-24-1224/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-1224

Haldusasi

X.X.-i ja Y taotlus rahatrahvi määramiseks ja X.X.-i kaebus

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i ja Y määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitajad/kaebajad X.X. ja Y

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X.-i ja Y määruskaebus Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2024. a määruse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas enda nimel ja Y seadusliku esindajana Tartu Halduskohtule taotluse Riigikohtu

kohtunike trahvimiseks ja X.X. esitas kaebuse tekitatud kahju hüvitamiseks.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on riigikohtunikud Nele Siitam, Julia Laffranque ja Ivo Pilving

teinud 9. aprillil 2024 teadvalt ebaseaduslikud määrused asjades nr 3-23-23 ja 3-23-2639, kuna nad

keeldusid täitmast Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. mai 2012. a otsust asjas nr 3-1-1-41-12

X.X.-i vanglast vabastamiseks. Kaebajad taotlesid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

248 alusel nende trahvimist 32 000 euroga. Lisaks nõudis X.X. isiklikult mõista neilt välja 4 000

000 eurot tema süstemaatilisest inimõigustest ilmajätmise eest vabadusele ja kompensatsioonile

seonduvalt vanglaametnike poolt mõnitamisega tekitatud kahjuga, kuna nad võtsid samaaegselt

ebaseaduslikult kaebaja perelt ära lapsed ilma kohtu ja uurimiseta, s.o kutsusid neid kohtusse

võõrkeeles läbi „Riigiteataja“, mida kaebaja ja tema naine lugeda ei saanud.

2. Tartu Halduskohus jättis 29. aprilli 2024. a määrusega X.X.-i ja Y taotluse Riigikohtu

kohtunike trahvimiseks rahuldamata ja tagastas X.X.-i kaebuse. Halduskohtu põhjendused olid

järgnevad.

2.1. HKMS § 248 lg 1 võimaldab rahatrahvi määrata üksnes haldusasjas tehtud kohtulahendi

täitmata jätmise eest. Samuti on viidatud sätte kohaselt võimalik määrata rahatrahvi vaid

menetlusosalisele. Kaebajate viidatud asi nr 3-1-1-41-12 on kriminaalasi ja Riigikohus ega

Riigikohtu halduskolleegiumi liikmed N. Siitam, J. Laffranque ja I. Pilving ei ole selles asjas

menetlusosalisteks. Seega ei ole HKMS § 248 lg-s 1 sätestatud eeltingimused rahatrahvi

määramiseks täidetud ja taotlus trahvi määramiseks tuleb jätta rahuldamata.

2.2. X.X.-i hüvitamiskaebus seoses vabaduse äravõtmisega tuleb tagastada

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna halduskohus ei ole pädev lahendama lõppenud

kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõuet.

2.3. X.X.-i kaebus ülejäänud osas tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette kohtu

õiguse tagastada kaebus, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Halduskohus mõistis, et kaebaja on esitanud kaebuse Riigikohtu tegevusega põhjustatud kahju

hüvitamiseks, mis seisneb selles, et Riigikohus ei mõistnud haldusasjades nr 3-23-23 ja 3-23-2639

kaebaja kasuks Viru Vanglalt välja hüvitist. Et kaebaja heitis ette ka seda, et kaebaja ei saanud

vanemaõiguste äravõtmisel asja arutamisest osa võtta, siis mõistis halduskohus, et kaebaja

vaidlustab Viru Maakohtu 8. aprilli 2010. a määruses asjas nr 2-09-54283 teinud kohtuniku

tegevust, kuivõrd selles on välja toodud, et kohtukutset ei saanud kaebajale ega tema naisele kätte

toimetada isiklikult.

Halduskohus selgitas, et kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise eelduseks riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 15 lg-te 1 ja 31 järgi on see, et kohtunik oleks kohtumenetluse käigus toime pannud

kuriteo või rahuldatud oleks isiku individuaalkaebus EIK-s. Viru Maakohtu 8. aprilli 2010. a

määruse teinud kohtuniku ega Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunike N. Siitami, J. Laffranque ja

I. Pilvingu suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust ning olemas ei ole ka EIK lahendit.

Kui kaebaja jättis asjas nr 2-09-54283 edasikaebeõiguse kasutamata, siis tuleb lähtuda jõustunud

kohtulahendi resolutsioonis kajastatust ning halduskohtul puudub õigus hinnata vaidlustatud

kohtulahendi sisulist õiguspärasust. Kohtuasjades nr 2-09-54283, 3-23-23 ja 3-23-2639 ei ole

äratuntav, et oleks riivatud kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele. Asjades nr 2-09-54283 ja 3-

23-23 tehtud lahendid olid kaebaja tegevusetuse tagajärg. Kuna kaebaja kaebusi ei võetud asjades nr

3-23-23 ja 3-23-2639 menetlusse, ei saanudki Riigikohus lõpplahendina asja sisuliselt läbi vaadata

ega kahjuhüvitist välja mõista.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. X.X. ja Y esitasid Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2024. a määruse peale määruskaebuse.

Määruskaebuse esitajad väidavad, et Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunikud varjavad kuritegusid

ja ei teavita riigi peaprokuröri määruskaebuse esitaja nimetatud esimese astme kuritegudest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb määruskaebuse esitajatele tagastada.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus

määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse

esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Arvestades vaidlustatud halduskohtu

määruses esitatud põhjendusi ja määruskaebuses esitatud väiteid, on ringkonnakohtu hinnangul

määruskaebuse esitaja võimalus oma õigusi kaitsta ilmselgelt vähene ja seega tuleb määruskaebus

tagastada.

6. X.X. nõuab kuriteokaebuse saatmist Eesti peaprokuratuurile kõikide süüdlaste

kriminaalvastutusele võtmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kuriteoteate esitamist reguleerib

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195, mille kohaselt kuriteoteade esitatakse

uurimisasutusele või prokuratuurile. KrMS § 31 lg 1 kohaselt on uurimisasutused oma pädevuse

piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet,

Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla, kes

täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu. Kui

X.X. leiab, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, tuleb tal ise esitada kuriteoteade

uurimisasutusele või prokuratuurile.

(allkirjastatud digitaalselt)