2-23-128924/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Kohtujurist

Maris Adamson-Särgava

Määruse tegemise aeg ja koht

20.06.2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-128924

Tsiviilasi

Holm Bank AS (registrikood 14080830, asukoht Posti tn 30,

90504 HAAPSALU) hagi T. B. (isikukood xxxxxxxxxxx,

elukoht xxx) vastu võla nõudes

Hagihind

Menetluse liik

3453,79 eurot

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Jätta rahuldamata Holm Bank AS-i hagi T. B. vastu põhinõude 347,52 euro,

intressi 146,63 euro, viivise 54,23 euro ja meeldetuletuskirjade saatmise kulu 20

euro väljamõistmiseks.

3. Rahuldada alternatiivnõue.

4. Välja mõista T. B.lt Holm Bank AS-i kasuks põhivõlgnevus 2523,13 eurot ja

intress 7,43 eurot.

Menetluskulude jaotus

5. Määrata kindlaks Holm Bank AS-i menetluskulud summas 440 eurot. T. B.l

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Jätta Holm Bank AS-i menetluskulud 82% ulatuses T. B. kanda ja 18% ulatuses

Holm Bank AS-i kanda.

7. Välja mõista T. B.lt Holm Bank AS-i kasuks põhjendatud ja vajalik

menetluskulu 360,80 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine

ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud

Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 11.02.2022 laenulepingu nr 52202110021,

mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu summas 2500 eurot. Laenuleping sõlmiti

tagastamise lõpptähtajaga 10.02.2025 ja intressimääraga 7,90% aastas. Maksegraafiku kohaselt

pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 10.03.2022 kuni 10.01.2025 osamaksena summas

85,94 eurot ja 10.02.2025 osamaksena summas 85,60 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on maksegraafikujärgsed osamaksed täielikult

tasutud kuni 10.03.2023. Alates 10.04.2023 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata.

Hageja on edastanud kostjale lepingu eest neli teadet, mille eest nõudis hageja kostjalt

menetluskulu 10 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole. Hagiavalduse kohaselt on hageja

18.05.2023 saatnud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles hoiatas kostjat, et juhul kui

28.05.2023 ei ole võlgnevus tasutud, on hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda.

Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ei tasunud. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid

maksekohustusi ning ei reageerinud hageja poolt talle saadetud korduvatele meeldetuletustele,

saatis hageja 21.06.2023 kostjale ülesütlemise avalduse, millega andis kostjale 2 nädalase tähtaja

võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse

mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 05.07.2023 olulise

rikkumise tõttu üles öelduks. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja tagastamata põhivõla jääk

25.08.2023 seisuga 1718,06 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 7,90% aastas, perioodi 11.03.2023 kuni

04.07.2023 eest ehk viimasest täielikult tasutud intressi osamaksest järgmine päev kuni lepingu

ülesütlemise avalduse tähtajani suurusega 73,50 eurot. Kostjal on intressi osamaksed täielikult

tasutud kuni 10.03.2023. Alates 10.04.2023 on intressi osamaksed tasumata.

Hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja kostjalt välja mõista viivise suurusega 10,5% aastas ehk

0,028767% päevas perioodi 11.04.2023 kuni 30.06.2023 eest ning 12% aastas ehk 0,032877%

päevas perioodi 01.07.2023 kuni 25.08.2023 eest, kokku summas 32 eurot. Hageja palub kostjalt

välja mõista edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras alates 26.08.2023 kuni

põhivõla tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.12.2022 laenulepingu nr 52212280086, mille

kohaselt väljastas hageja kostjale laenu summas 1200 eurot. Laenuleping sõlmiti tagastamise

lõpptähtajaga 10.01.2026, intressimääraga 12,90% aastas. Maksegraafiku kohaselt pidi laenu ja

intresside tagastamine toimuma 10.02.2023 kuni 10.12.2025 osamaksena summas 46,40 eurot ja

10.01.2026 osamaksena summas 46,34 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on maksegraafikujärgsed osamaksed täielikult tasutud kuni

10.03.2023. Alates 10.04.2023 on kostjal maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Hageja on

edastanud kostjale lepingu eest neli teadet, mille eest nõudis kostjalt menetluskulu 10 eurot.

Kostja menetluskulu tasunud ei ole. Hageja on 18.05.2023 saatnud kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles hoiatas kostjat, et juhul kui 28.05.2023 ei ole võlgnevus tasutud, on hagejal

õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele kostja võlgnevust ei tasunud.

Kuna kostja rikkus oluliselt lepingust tulenevaid maksekohustusi ning ei reageerinud ka hageja

poolt talle saadetud korduvatele meeldetuletustele, saatis hageja 21.06.2023 kostjale ülesütlemise

avalduse, millega andis kostjale 2 nädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe

saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel

loeb hageja lepingu alates 05.07.2023 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja tagastamata

põhivõla jääk 25.08.2023 seisuga oli 1152,59 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 12,90% aastas, perioodi 11.03.2023 kuni

04.07.2023 eest summas 80,56 eurot. Kostjal on intressi osamaksed täielikult tasutud kuni

10.03.2023. Alates 10.04.2023 on intressi osamaksed tasumata. Hageja palub kostjalt välja

mõista viivise, suurusega 12,90% aastas ehk 0,035342% päevas, perioodi 11.04.2023 kuni

25.08.2023 eest summas 22,23 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva

viivise, mis ei ole hagi koostamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, VÕS § 113 lg 1 lauses 3

sätestatud määras alates 26.08.2023 tasumata põhivõlalt summas 1152,59 eurot kuni põhivõla

tasumiseni.

01.09.2023 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse.

16.10.2023 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole kostja vastu täitmisele

kuuluvat võlanõuet. Kostja arvates on võimalik, et laenuleping jäi sõlmimata, aga kui see siiski

sõlmiti, siis nõutav võlg ei ole muutunud sissenõutavaks ning lepingu alusel sissenõutavaks

muutunud kohustused olid kostja poolt täidetud. Kostja selgitas, et kostja oli lepingu sõlmimisele

eelnenud sündmustest nii segaduses ja ärevil, et tagantjärele ei mäleta lepingu allkirjastamise

fakti. Kostja lisas, et kui leping jäigi allkirjastamata, asub kostja seisukohale, et pole lepingut

allkirjastanud ja seega lepingut pole sõlmitud.

Kostja tõi vastuses välja, et kreeditor on sõlminud laenulepingu kostjaga vastutustundetult ja

teavitamis- ning selgitamiskohustust rikkudes. Lisaks märkis kostja, et kostjale ei ole antud

seadusega nõutud teabelehte. Laenuandja ei ole laenu väljastamisel hinnanud erapooletult, kas

laenust võib kostjale tekkida raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Kostja hinnangul pidi

laenuandjale laenulepingute sõlmimise ajal olema selge, et kostja ei suuda nii suurt summat

kokkulepitud tähtaja jooksul tagastada isegi ilma kõrvalnõueteta. Laenuandja ei analüüsinud

laenusaaja krediidivõimet finantsteenuse pakkujale kohase hoolega ega tuvastanud laenusaaja

võimet laenulepinguid täita.

Kostja on seisukohal, et laenulepingute sõlmimisega tekitati kostjale kahju. Kostja tõi välja, et

kostjal on õigus tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõue hageja nõudega käesolevas

menetluses. Kostja avaldas, et käesolevaga tasaarvestab kostja kõik oma kahju hüvitamise

nõuded hageja vastu kõigi reaalselt saadud laenusumma tagastamise nõuet ületavate summade

ulatuses.

Kostja tõi välja, et kostja ei olnud võlaõiguslike lepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline.

Kostjalt kõigi tema maksekontode väljavõtet laenuandja ei nõudnud. Kostja lisas, et ta oli

lepingu sõlmimisele eelnenud 6 kuu sees olnud vanaduspensionär, kostjal olid võlad teiste

krediidiandjate ees ning lisaks tasus kostja makseid ka teistele isikutele.

Lisaks märkis kostja, et lepingus puuduvad nõutud andmed vähemalt krediidi kulukuse määra ja

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kogukulu kohta, samuti andmed viivise aasta- ja

päevamära kohta. Kostja sõnul peab krediidiandja tagasimaksed intressimäära ja muude kulude

vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Seega ka sel alusel kuulub

laenulepingule kohaldamisele intressimäär 0% aastas, laenusaajal ei tekkinud kohustust intressi

maksta ja kõik laenusaaja maksed tuleb arvestada tegelikult saadud laenusumma tagastamiseks.

Kostja vaidlustab ka laenusumma kättesaamise. Kostja selgitas, et lepingus on märgitud

laenusumma, mida kostja vähemalt osaliselt kätte ei saanud. Hagejal tuleb tõendada seega

laenusumma väljamaksmist, mis summa kostjale tegelikult välja maksti. Kostja ei nõustu sellega,

et kõrvalnõudeid võib ja saab arvestada kokkulepitud võlasummalt.

Kostja leiab, et hageja poolt esitatud viivismäär on ebamõistlikult suur ja kostjat kahjustav.

Lepingujärgne viivisemäär tuleneb laenuandja sätestatud lepingu üldtingimustest, st tegemist on

VÕS § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimusega. Kostja leiab, et arvestades eeltoodut ning asjaolusid,

mis nähtuvad hagi alusena esitatust, siis lepingutingimus, mis sätestab viivisemäära, on tühine.

27.02.2024 kohtunõudega tegi kohus pooltele kompromissettepaneku ja andis tähtaja lõplike

seisukohtade esitamiseks. Lisaks kohustas kohus hagejat tõendama krediidilepingu sõlmituks

lugemise eelduseid, tooma välja krediidikulukuse määra kujunemine ja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimine.

12.03.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja tõi välja andmed krediidikulukuse määra

kujunemise kohta, esitas tõendid raha väljamaksmise kohta ning selgitas, kuidas on hageja

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja kohtule lõplikke seisukohti ei esitanud.

Kohus edastas hagejale 07.05.2024 kohtunõude, milles andis hagejale tähtaja hiljemalt

15.05.2024 esitada kohtule täiendavad andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohta (sh kostja täielik konto väljavõte) ja VÕS § 403⁴ lg 7 järgne ümberarvestus.

15.05.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja esitas kohtule nõude ümberarvestuse

juhuks kui kohus peaks leidma, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

Kohtu põhjendused

Kohus peab mõistlikuks lahendada asi kirjalikus menetluses vastavalt poolte nõusolekule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

tõendeid esitavad menetlusosalised.

TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS §

436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS §

438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud,

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 11.02.2022 laenulepingu nr 52202110021 ning

28.12.2022 laenulepingu nr 52212280086. Holm Bank AS tegi 11.02.2022 kostja arveldusarvele

laenu väljamakse summas 2500 eurot ja 28.12.2022 summas 1200 eurot. Kostja laenulepingutest

tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS §

231 lg 4 alusel.

Hageja

nõude

aluseks

olevate

lepingute

näol

on

tegu

tarbijakrediidilepingutega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma.

VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on

täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS

§ 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt 11.02.2022 laenulepingu nr 52202110021 alusel põhivõlga

summas 1718,06 eurot. Kostjal on maksegraafikujärgsed osamaksed täielikult tasutud kuni

10.03.2023. Alates 10.04.2023 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Lisaks palub

hageja kostjalt välja mõista intressi määras 7,90% aastas perioodi 11.03.2023 kuni 04.07.2023

eest summas 73,50 senti. Hageja menetluskulu meeldetuletuskirjade edastamise eest kostjale on

10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise suurusega 10,5% aastas perioodi 11.04.2023

kuni 30.06.2023 eest ning 12% aastas perioodi 01.07.2023 kuni 25.08.2023 eest kokku summas

32 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras.

Lisaks nõuab hageja kostjalt 28.12.2022 laenulepingu nr 52212280086 alusel põhivõlga summas

1152,59 eurot. Kostjal on maksegraafikujärgsed põhiosa osamaksed tasutud kuni 10.03.2023.

Alates 10.04.2023 on põhiosa osamaksed tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista

menetluskulu kostjale edastatud teadete eest summas 10 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja

mõista intressi määras 12,90% aastas perioodi 11.03.2023 kuni 04.07.2023 eest summas 80,56

eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, suurusega 12,90% aastas perioodi 11.04.2023

kuni 25.08.2023 eest summas 22,23 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise

väljamõistmist määras 12,90% aastas.

Kostja vaidlustas lepingu sõlmimise. Kostja tõi vastuses välja, et kreeditor on kostjaga

laenulepingu sõlminud vastutustundetult ja teavitamis- ning selgitamiskohustust rikkudes. Kostja

lisas, et kostja ei olnud võlaõiguslike lepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline. Lisaks märkis

kostja, et lepingust puuduvad nõutud andmed vähemalt krediidi kulukuse määra ja tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kogukulu kohta, samuti andmed viivise aasta- ja päevamära kohta.

Kostja hinnangul peab krediidiandja tagasimaksed, intressimäära ja muude kulude vähendamist

arvestades, uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Kostja hinnangul kuulub

laenulepingule kohaldamisele intressimäär 0% aastas, laenusaajal ei tekkinud kohustust intressi

maksta ja kõik laenusaaja maksed tuleb arvestada tegelikult saadud laenusumma tagastamiseks.

Kostja vaidlustab ka laenusumma kättesaamise. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud viivismäär

on ebamõistlikult suur ja kostjat kahjustav.

15.05.2024 vastuses kohtunõudele on hageja teinud nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus

peaks leidma, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja teostas tasumisi 11.02.2022 laenulepingu nr 52202110021 eest kokku summas 1117,22

eurot. Tasutud summast luges hageja peale ümberarvestamist esialgu täielikult tasutuks kõik

põhiosa maksed kuni 10.07.2023. 10.08.2023 põhiosa makse on tasutud osaliselt summas 43,45

eurot. Alates 10.09.2023 on põhiosa maksed tasumata. Kostja tagastamata põhivõla jääk peale

ümberarvestamist on 1408,58 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Ümberarvestatud

intressi nõue on kostja poolt tasutud.

Kostja teostas tasumisi 28.12.2022 laenulepingu nr 52212280086 eest kokku summas 92,80

eurot. Tasutud summast luges hageja peale ümberarvestamist esialgu täielikult tasutuks kõik

põhiosa maksed kuni 10.04.2023. 10.05.2023 põhiosa makse on tasutud osaliselt summas 13,65

eurot. Alates 10.06.2023 on põhiosa maksed tasumata. Kostja tagastamata põhivõla jääk peale

ümberarvestamist on 1114,55 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.

Kostja ei ole hageja esitatud ümberarvestusele vastuväiteid esitanud.

Kohus analüüsib lepingute kehtivust VÕS § 4062 sätestatu kohaselt järgmiselt. VÕS § 4062 lg 1

sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud

tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks

korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

Lepingu nr. 52202110021 krediidi kulukuse määraks on 15,46%. 11.02.2022 laenulepingu

sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr

16,95% aastas (alates 30.11.2021-31.05.2022). Kolmekordne määr oleks seega 50,85% aastas.

Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi

andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra.

Lepingu nr. 52212280086 krediidi kulukuse määraks on 24,78%. 28.12.2022 laenulepingu

sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr

15,31% aastas (alates 30.11.2022-31.05.2023). Kolmekordne määr oleks seega 45,93% aastas.

Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi

andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra.

Seega ei ole lepingud tühised VÕS § 406² lõike 1 alusel ning kostja vastuväited on alusetud.

Hageja on edastanud kohtule kostja poolt allkirjastatud lepingud ning tõendid laenu

väljamaksmise kohta kostjale. Seega on laenulepingud sõlmitud kehtivalt, kostja on laenu saanud

ning kostjal on raha tagasimaksmise kohustus.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt

peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad

asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud

tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised

kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise

kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma

ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3,

lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus

tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse

suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema

sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse

ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal

analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral.

KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele.

Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku,

teiste

varaliste

kohustuste,

varasemate

maksekohustuste

täitmise

ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS

§ 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3

(ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe

minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad

regulaarsed

majapidamiskulud

kogumis

või

asjakohasel

juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1

p 3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto

väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See

tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus kohustas hagejat 27.02.2024 kohtukirjaga tooma välja, kuidas on hageja järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, sh kas hageja on küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet

ning omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta.

Hageja on 12.03.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja hinnangul laenuandja täitis

kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning

järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Hageja tõi välja, et kostja esitas 10.02.2022 laenutaotluse,

milles märkis enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 513 eurot ja igakuisteks kohustusteks 0

eurot. Hageja märkis, et hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja tausta

vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud

maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister OÜ, mille mõlema andmetel

puudusid kostjal maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid

Maksu- ja Tolliameti päringuga. Hageja on küsinud sissetuleku regulaarsuse kontrolliks lisaks

eeltoodud päringutele kostjalt konto väljavõtet. Konto väljavõtte andmete analüüsi tulemusena

on kostja igakuiseks sissetulekuks 514 eurot ja igakuiseks kohustuseks 272 eurot.

Teise laenulepingu sõlmimiseks esitas kostja 28.12.2022 laenutaotluse, milles märkis enda

igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 560 eurot ja igakuisteks kohustusteks 0 eurot. Hageja on

krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja tausta vastavalt pangas kehtivatele laenu

andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse Creditinfo

Eesti AS ja Krediidiregister OÜ, mille mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired. Lisaks

kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid Maksu- ja Tolliameti päringuga. Hageja

võttis arvesse kostja igakuiseks sissetulekuks Maksu- ja Tolliameti päringu tulemusena saadud

546,64 eurot ning kohustuseks arvestusliku elatusmiinimumi 289 eurot ja eelnevalt sõlmitud

laenulepingu lepingujärgse igakuise osamakse 85,94 eurot, kokku 374,94 eurot. Lisaks

eeltoodule võttis hageja arvesse asjaolu, et kostja näol oli tegemist varasemalt hea

maksekäitumisega kliendiga.

Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja

oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime

kontrollimisel. Hageja on esialgselt edastanud kohtule üherealise kostja konto väljavõtte, millelt

nähtub, et kostja igakuine palk/pension on 514 eurot ja finantskohustused 272 eurot, rohkemaid

andmeid kostja konto väljavõttelt ei nähtu. 15.05.2024 edastas hageja kohtule kostja 2

arvelduskonto väljavõtet perioodi 01.08.2021 – 10.02.2022 kohta. Kohtu hinnangul ei ole

krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta. Laenutaotleja

esitatud ankeedist lähtumine ning päringuid maksehäireregistrisse ja Maksu- ja Tolliametile, ei

saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt kontrollinud, et kostja majapidamiskulud olid mõlema

lepingu puhul vastavalt 272 eurot ja 374,94 eurot. Isegi kui arvestada, et eelnev vastab tõele, siis

kohtu hinnangul oleks pidanud hageja arvestama, et kostja on pensionär, kelle pensioni suurus on

ca 500 eurot ning vastavast summast ei pruugi kostjal olla võimalik finantskohustusi täita. Kostja

pangakonto väljavõtetelt ei nähtu, et kostja saanuks olla isikuks, kes on võimeline krediiti nõutud

ulatuses tagastama. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida

esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus-

ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on

eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha

järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi

teostanud.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega on tarbijakrediidilepingud tühised

intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär.

Hageja on esitanud kohtule nõude ümberarvestuse. Hageja nõuab kostjalt 11.02.2022 lepingu nr

52202110021 alusel pärast nõude ümberarvestamist põhivõlgnevust summas 1408,58 eurot,

kuivõrd kostja teostas tasumisi kokku summas 1117,22 eurot ning hageja arvestas kostja poolt

tasutu põhiosa katteks.

Hageja nõuab kostjalt pärast nõude ümberarvestamist 28.12.2022 laenulepingu nr 52212280086

alusel põhivõlga summas 1114,55 eurot, kuivõrd kostja teostas tasumisi kokku summas 92,80

eurot ning hageja arvestas kostja poolt tasutud põhiosa katteks.

Kohus leiab, et hageja põhinõue pärast nõude ümberarvestamist kokku summas 2523,13 eurot on

põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse kokku summas

2523,13 eurot, so 11.02.2022 lepingu nr 52202110021 alusel summas 1408,58 eurot ja

28.12.2022 lepingu nr 52212280086 alusel summas 1114,55 eurot.

Kostja ei ole hageja esitatud ümberarvestusele vastu vaielnud.

Pärast nõude ümberarvestamist nõuab hageja intressi summas 7,43 eurot. Hageja tõi välja, et

perioodil 10.02.2023 kuni 30.06.2023 on intressi summad arvestatud põhiosa laenujäägi maksete

pealt määraga 2,5% aastas ning alates 01.07.2023 kuni lepingu ülesütlemise avalduse tähtaja

saabumiseni määraga 4% aastas. Ümberarvestatud intress perioodi 11.04.2023 kuni 04.07.2023

eest on 7,43 eurot.

Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu

kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi

arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva

viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest),

(RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).

VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti. Hageja ütles lepingud üles 21.06.2023. Kuni 1. jaanuarini 2023 oli

seadusjärgse intressi määr 0%. Alates 1. jaanuarist 2023 oli seadusjärgse intressi määr 2,5%

aastas ning alates 01. juulist 2023 4% aastas.

Ümberarvestatud intress perioodi eest 11.04.2023 kuni 04.07.2023 ehk viimati tasutud intressi

osamakse järgmisest päevast kuni lepingu ülesütlemise avalduse tähtajani on 7,43 eurot. Kohus

rahuldab hageja intressinõude 7,43 euro ulatuses. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja

osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda

üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava

tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja

ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata

jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Hageja on esitanud kohtule alternatiivse nõude juhuks, kui kohus peaks leidma, et krediidiandja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi

kuulub rahuldamisele osaliselt, so alternatiivse nõude osas.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 347,52 euro ulatuses, intressinõude 146,63 euro

ulatuses, viivise 54,23 euro ulatuses ja meeldetuletuskirjade saatmise kulu 20 euro ulatuses.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus märgib, et hageja nõue kostja vastu oli 3098,94 eurot, kuid kohus rahuldab hageja nõuded

2530,56 euro ulatuses, s.o 82% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 18%

ulatuses hageja kanda ja 82% ulatuses kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p

1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg

1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 420 eurot.

Põhjendatud on ka hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro hüvitamiseks. Kohus

selgitab, et TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud

menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3).

Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid summas 440 eurot (420+20).

Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 82% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 360,80 eurot.

Kostja ei ole kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud, seega loeb kohus, et

kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Kostja ei ole hageja menetluskulude

suurusele vastu vaielnud. Kostja palus üksnes jätta menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude

summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

/digitaalselt allkirjastatud/

Meelis Eerik

kohtunik