3-24-1761/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-24-1761

Määruse kuupäev

20.06.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla kohustamiseks kaebaja suunamiseks

Viljandi

Haigla

psühhiaatriakliinikusse

koos

esialgse

õiguskaitse taotlusega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

4. Kuulutada kohtuasja menetlus tervikuna kinniseks.

5. Määruse

avaldamisel

asendada

kaebaja

nimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. X (edaspidi ka kaebaja) esitas 11.06.2024 Tartu Vangla meditsiiniosakonnale taotluse, milles

ta palus paigutada end Viljandi psühhiaatriakliinikusse nii kauaks, kui kaebaja isikust mitte

olenematu ravi vajadus ära langeb. Kaebaja hinnangul ei ole vanglapoolne ravi enda eesmärki

täitnud ning ta on nüüd ka ohtlik.

1.1. Tartu Vangla vastas kaebaja pöördumisele 12.06.2024. a vastusega nr 6-43/24/336-3.

Pärast kaebaja konflikti psühhiaatriga pakkus vangla kaebajale võimalust vahetada raviarsti.

Arsti vahetumisel ilmnes, et kaebaja ei olnud rahul ka tema poolt pakutava tervishoiuteenusega.

Vangla on teinud kõik endast oleneva, et kaebajale vajalikku tervishoiuteenust pakkuda.

Kaebaja tervisekaardist ei nähtu objektiivselt, et kaebaja vajaks tahtest olenematut ravi või

sundravi.

2. X esitas 12.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks kaebaja

paigutamiseks Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikusse (Jämejala haiglasse). Kaebaja leiab, et

talle ei tagata vanglas vajalikku psühhiaatrilist abi ja tema tervislik seisund on vanglas viibides

halvenenud. Kaebaja hinnangul on ta ohtlik endale ja teistele. Kui kaebaja jääb ilma vajaliku

abi ja ravita, siis võib see lõppeda kaebaja enesetapuga. Kaebaja osutab veel psühhiaatrilise

sundravi kohaldamisele ja selle järelevalve korraldamisega seonduvale. Kaebaja palub asjas

kohaldada

esialgset

õiguskaitset

ja

selle

korras

paigutada

ta

ümber

Viljandi

psühhiaatriakliinikusse. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

3-24-1761

3. X esitas 17.06.2024 kaebuse täienduse, milles palub tunnistada Tartu Vangla vastuse nr 6-

43/24/336-3 õigusvastaseks ja kohustada P. Kooli vastama kaebaja pöördumistele (nr 2-24/2-

2/5948) põhjalikumalt. Kaebaja ei nõustu vangla vastusega ning leiab, et vangla psühhiaater L.

Graf ei osutanud talle mingisugust abi, vangla ei ole teinud endast olenevalt kõike, et pakkuda

kaebajale vajalikku ravi. Kaebajat ei paigutatud tema taotluse alusel psühhiaatriaosakonda ning

psühhiaater L. Graf suhtub kaebajasse halvasti.

4. Tartu Vangla esitas 18.06.2024 seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta, milles

märgib, et vangla hinnangul ei ole taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ning see tuleks

jätta läbi vaatamata. Vastustajale arusaadavalt peab taotleja silmas Viljandi Haigla

psühhiaatriaosakonda Jämejalas (taotleja on kaebuses viidanud mh Jämejalale), kus osutatakse

mh psühhiaatrilise sundravi teenust. Kinnipeetava, kelle psüühiline tervis on karistuse

kandmise ajal halvenenud ja kes ei saa seetõttu enam jätkata karistuse kandmist vanglas,

psühhiaatrilisele sundravile saatmist reguleerivad karistusõiguse sätted. Materiaalõiguse

poolelt on asjakohased eeskätt karistusseadustiku (KarS) § 86 ja ka § 79 lg 2, menetlusõiguse

poolelt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 425, samuti sama seadustiku 16. peatükk.

Kuigi KrMS § 425 sätestab, et menetlus algab vangla initsiatiivil, siis analoogses olukorras, mis

puudutas somaatilist seisundit, on Riigikohus 08.06.2016. a määruses 3-3-4-1-16 jaatanud

süüdimõistetu enda õigust taotleda vabastamismenetluse alustamist, menetlust on pädev läbi

viima maakohus. Ei ole mõistlikku põhjust eirata ka psühhiaatrilise probleemi puhul sama

arutluskäiku, üldjoontes on seda jaatanud ka Tallinna Ringkonnakohus 31.05.2024. lahendis

asjas 3-24-1302. Seda, et eelkõige soovib kaebaja karistuse kandmisest vabastamist, toetab

vangla hinnangul mh see, et statsionaarset psühhiaatriaravi on võimalik osutada ka Tartu

Vanglas, kellel (või Tervisekassa koostööpartneril SA-l Viljandi Haigla) on vastav tegevusluba

ja kompetents olemas. Vangla on seega seisukohal, et X esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta

läbi vaatamata, sest halduskohus ei ole pädev arutama kinnipeetava karistuse kandmisest

vabastamist ja ravile suunamist.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kaebaja on kaebuses palunud kohtul kohustada Tartu Vanglat paigutama teda Viljandi

Haigla psühhiaatriakliinikusse Jämejalas, sest leiab, et vanglas ei tagata kaebajale vajalikku ravi

ning ta on ohtlik endale ja teistele. 17.06.2024. a kaebuse täienduses on kaebaja palunud

tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli 12.06.2024. a

vastus nr 6-43/24/336-3 ja kohustada P. Kooli vastama kaebaja pöördumistele põhjalikumalt.

Lähtudes kaebusest, selle täiendusest ja vanglale esitatud taotlusest, mõistab kohus kaebaja

tahet selliselt, et ta on esitanud kohtule kohustamiskaebuse vangla kohustamiseks tema

suunamiseks sundravile Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikusse või vastava taotluse uuesti

lahendamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kohus märgib, et selline kohustamisnõue hõlmab endas

ka vangla 12.06.2024. a vastuse õigusvastasuse tuvastamise nõuet, mistõttu ei käsita kohus seda

eraldiseisva tuvastamisnõudena. Kaebaja palub kohtul veel ka esialgse abinõuna paigutada ta

ümber Viljandi Haiglasse, sest vanglas ei saa ta õiget ravi.

6. Kohus on seisukohal, et kaebuse lahendamine vangla kohustamise nõudes kaebaja

suunamiseks

sundravile

ei

ole

halduskohtu

pädevuses

ja

kuulub

tagastamisele

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1).

Kohus selgitab, et KrMS § 425 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu on jäänud pärast kohtuotsuse

tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui

tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu

täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramata jätmise või karistuse kandmisest vabastamise

määruse. Sellisel juhul kohaldab täitmiskohtunik süüdimõistetule KarS §-s 86 sätestatud

psühhiaatrilist sundravi. Seega on kaebuse lahendamiseks ette nähtud eraldi menetluskord ja X

3-24-1761

psühhiaatrilise sundravi vajadust hindab maakohus vastava taotluse esitamisel. Olukorras, kus

vangla keeldub tegemast täitmiskohtunikule esildist kinnipeetava vabastamiseks KrMS § 425

alusel, saab kinnipeetav KrMS § 431 lg 1 kohaselt esitada kohustamisnõude, mille lahendamine

on täitmiskohtuniku ehk maakohtu pädevuses (vt Riigikohtu 08.06.2016. a määrus nr 3-3-4-1-

16, p-d 10–14; 10.08.2023. a määrus nr 3-23-1188, p 6).

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Samuti puudub kohtul kaebuses viidatud esialgse õiguskaitse kohaldamise pädevus, kuivõrd

põhivaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Seetõttu jätab kohus esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

9. Kohus selgitab veel, et X tuleb enda karistuse kandmisest ennetähtaegseks vabastamiseks

KrMS § 452 lg 2 alusel ja selle asemel KarS § 86 alusel psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks

pöörduda sellekohase taotlusega karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtuniku

poole. Kuna kaebaja viibib Tartu Vanglas, siis lahendab taotluse Tartu Maakohtu

täitmiskohtunik.

10. Kohus kuulutab praeguse kohtuasja menetluse HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja eraelu kaitseks tervikuna kinniseks. Määruse avaldamisel

arvutivõrgus tuleb asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)