3-24-1540/7 · Riigikohtu erikogu

R I I G I K O H U S

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-24-1540 Määruse kuupäev

20. juuni 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Hannes Kiris, Saale Laos, Heiki Loot ja Nele Siitam Kohtuasi Pädeva kohtu määramine Stanislav Ivanovi riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Menetluse alus Riigikohtus Tartu Halduskohtu 22. mai 2024. a määrus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 21. mai 2024. a määrus asjas nr 2-24-7768.

2. Saata Stanislav Ivanovi riigi õigusabi taotlus lahendamiseks Tartu Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Stanislav Ivanov esitas 14. mail 2024 Tartu Maakohtule avalduse, milles taotleb riigi õigusabi.

S. Ivanov märkis avalduses, et soovib rahalist hüvitist kohtu äranägemisel selle eest, et kohtunik avalikustas kriminaalasjas nr 1-18-5097 ennetähtaegse vabastamise otsustamisel 3. aprilli 2024. a määruses tema arhiveeritud karistused.

2. Tartu Maakohus registreeris taotluse tsiviilasjana nr 2-24-7768 ja edastas selle 21. mai 2024. a määrusega lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Maakohus märkis, et avaldaja soovib esitada kaebust kohtu tegevuse peale. Kui kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lg 3). Seega tuleb avaldajal suunata oma nõuded riigi vastu. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtute pädevuses. Halduskohtu pädevusse kuulub riigi õigusabi andmine nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses osalemiseks. Riigi õigusabi taotlus tuleb edastada lahendamiseks Tartu Halduskohtule (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-d 2 ja 31).

3. Tartu Halduskohus keeldus 22. mai 2024. a määrusega riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest ja edastas asja Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Halduskohtu hinnangul soovib taotleja riigi õigusabi selleks, et esitada nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks, mille on väidetavalt põhjustanud maakohtu kohtunik tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kriminaalasjas, viidates määruses arhiveeritud karistustele. Kirjeldatud asjaoludel esitatav nõue on käsitatav süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Halduskohtu pädevuses ei ole süüteomenetluses tehtud kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse lahendamine ja seega ka sellise vaidlusega seonduva riigi õigusabi taotluse lahendamine. Maakohtu viidatud SKHS § 7 lg 3 näeb tõepoolest ette, et kui kahju süüteomenetluses tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt. Samas on aga

3-24-1540

2(2) kohtupraktikas välja kujunenud arusaam, et kõik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise asjad tuleb lahendada maakohtus. Riigikohtu erikogu on rõhutanud, et SKHS § 7 lg 3 viide riigivastutuse seadusele ei hõlma üksnes materiaalõiguslikku alust kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks, vaid kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda ka SKHS-s kehtestatud menetluskorrast (Riigikohtu erikogu määrus nr 3-18-1652/15, p 9 ja määrus nr 3-23-1995/7, p 4).

RÕS § 10 lg 3 järgi on riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädev kohus Tartu Maakohus, sest taotleja viibib Tartu Vanglas.

ERIKOGU SEISUKOHT

4. Riigi õigusabi taotlusest järeldub, et taotleja hinnangul on kohtunik tekitanud talle kahju arhiveeritud karistuste avalikustamisega kriminaalasjas tehtud kohtulahendis. Tegemist on kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudega. SKHS § 7 lg‑s 1 on sätestatud, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sama paragrahvi lg‑s 3 on täpsustatud, et kui lg‑s 1 nimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik RVastS kohaselt. Erikogu on leidnud, et SKHS § 7 lg‑s 3 sisalduv viide RVastS‑le hõlmab materiaalõiguslikku erinormi, kuid see ei tähenda, et SKHS‑s sätestatud menetluskord ei kohalduks (määrus nr 3-18-1652/15, p 9).

5. S. Ivanov vaidlustas küll Tartu Maakohtu 3. aprilli 2024. a määruse, millega kohus jättis ta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuid ei esitanud ringkonnakohtule SKHS § 21 lg‑tes 1 ja 3 sätestatud korras taotlust hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju. Ringkonnakohus jättis 24. aprilli 2024. a määrusega määruskaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määrus jõustus edasi kaebamata.

6. SKHS § 21 lg‑s 4 on sätestatud, et kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile. Niisiis on praegusel juhul pädev S. Ivanovi kahju hüvitamise taotlust lahendama prokuratuur. Tulenevalt SKHS § 21 lg‑st 4 peab taotleja sellisel juhul põhjendama, miks ta ei esitanud taotlust ringkonnakohtule. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest arvates (SKHS § 21 lg 4 teine lause).

7. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamine prokuratuurile on käsitatav muu õigusalase nõustamise või esindamisena RÕS § 10 lg 3 tähenduses. Seega on riigi õigusabi taotlust pädev lahendama maakohus.

8. HKMS § 121 lg 3 kohaselt määrab Riigikohus vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §‑s 711 sätestatud korras. TsMS § 711 lg 3 näeb ette, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu kohtu määruse, milles pädevaks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Erikogu tühistab Tartu Maakohtu 21. mai 2024. a määruse asjas nr 2-24-7768 ning saadab riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tartu Maakohtule. Erikogu rõhutab, et Tartu Maakohus ei saa avaldust lahendada tsiviilasjana, vaid see tuleb lahendada kriminaalasjas esitatud avaldusena.

(allkirjastatud digitaalselt)