2-23-147097/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-147097

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi S. M.

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA,

registrikood 10811490; lepinguline esindaja Elari

Arjakas;

kostja S. M. , isikukood xxxxxxxxx.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi S. M. vastu

põhinõude 60 eurot osas.

2. Jätta rahuldamata Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi S. M. vastu

sissenõudmiskulude 15 eurot väljamõistmiseks.

3. Jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda.

4. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 184 eurot.

5. Välja mõista S. M. Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulude

katteks 184 eurot.

6. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Käesolevas

lihtmenetluse

asjas

esitatud

apellatsioonkaebus

võetakse

Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi S. M. (kostja)

vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista poolte 30. oktoobril 2022 ja 10.

aprillil 2023 sõlmitud parkimislepingute alusel nõude leppetrahvi 60 eurot ja

sissenõudmiskulu 15 eurot. Hageja on 30. jaanuaril 2024 kinnitanud, et kostja on

menetluse jooksul tasunud hagejale leppetrahvide katteks 60 eurot ja palub menetlust

jätkata sissenõudmiskulude 15 eurot osas.

2. Hageja

toob

esile,

et

saatis

kohtueelselt

posti

teel

nõudekirja

kostja

rahvastikuregistrijärgsele

aadressile

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Kostja ei asunud

kohustust täitma. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja

rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete

saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel

võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Vaidlusalused ei ole

asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni

hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja

poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks

ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Kostja toob esile, et teda ei olnud

trahvidest kohtueelselt teavitatud. Trahvidega seotud sõidukid olid teiste inimeste

kasutuses. Kostja sai trahvidest teada alles kohtu kaudu ja tasus trahvid 18. jaanuaril

2024. Kostja ei nõustu sissenõudmiskuludega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta leppetrahvi nõude 60 eurot osas läbi vaatamata

ning ülejäänud osas rahuldamata.

5. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad

taotluste ja kaebuste esitamise (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2).

Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest

(TsMS § 5 lg 1). Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab.

6. Hageja on 30. jaanuari 2024 menetlusdokumendis kinnitanud põhinõude 60 eurot

tasumist ja palunud jätkata menetlust sissenõudmiskulude 15 eurot osas (dtl 81-82).

Kuigi hageja ei ole esitanud sõnaselget taotlust, on siiski selgelt aru saada, et tema tahe

on suunatud menetluse jätkamisele ainult sissenõudmiskulude osas, kuna põhinõude

osas on vaidlus lõppenud. Kohtu hinnangul on hageja sellega väljendanud tahet hagi

osaliselt tagasi võtta, mistõttu jätab kohus hagi läbi vaatamata põhinõude 60 eurot osas.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus-

või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni

5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sama paragrahvi kolmas lause sätestab,

et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel

lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige

varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

8. Pärast lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade saatmise osas on VÕS §

1132 lg-s 2 sätestatud sissenõudmiskulu ülempiir. Tegemist ei ole fikseeritud ning

tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemääraga. Kui meeldetuletuskirja eest tasu

nõudmiseks eelnevat kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tekkinud kahju

hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja

selle ulatust ka tõendama (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad

P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 580-581).

9. Hageja esitatust ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe sissenõudmiskulude

hüvitamise kohta, seega tuleb juhinduda kahju hüvitamise regulatsioonist.

10. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

11. Hageja toob esile, et tal on tekkinud võla sissenõudmisega kulud kogusummas 15 eurot.

Hageja viitab üldiselt päringutele ja kirja saatmisele, toomata esile, millal ja millised

toimingud ta on võla sissenõudmiseks teinud ning milline kulu on talle tekkinud.

Seetõttu ei ole jälgitav nõude kujunemise kord ja nõue ei ole sisuliselt kontrollitav. Ainsa

konkreetse toiminguna toob hageja esile meeldetuletuskirja saatmise kostja

rahvastikuregistrijärgsele postiaadressile, kuid hageja ei ole kohtu ette toonud kirja

saatmise aega ega sellega kaasnevat kulu, samuti ei ole hageja põhistanud, millistel

asjaoludel saab järeldada, et kostja on kirjad ka kätte saanud ja tal on olnud mõistlik

võimalus nendega tutvuda. Riigikohus on leidnud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse

kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb

tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud

tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda

(vt RKTKo 01.11.2017, 2-15-17677, p 13 ja selles viidatud lahend). Hageja esitatud pdf-

formaadis failid (dtl 61-65) ega tuvastamata isiku poolt saadetud ühele trahvile viitava

e-kirja koopia (dtl 83) neid asjaolusid ei tõenda. Kohus on 14. mai 2024 määruses

selgitanud, et hagiavalduse põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda eeldustest, vaid

hagejal tuleb esitada selge nõue, kirjeldada selle kujunemise korda, oma nõude aluseks

olevad asjaolud selgelt esile tuua ning neid ka tõendada. Hageja ei ole põhistanud ega

tõendanud, et tal on kostja tegevuse tulemusel kahju tekkinud.

12. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 168 lg 5 ja § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud 80% kostja ja 20% hageja

kanda.

14. Kostja ei ole menetluskuludest teatanud ja on end menetluses esindanud ise, seega

puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

15. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 100 eurot riigilõivu eest, 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu 2,5 tunni eest.

16. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on see täies ulatuses vajalik ja

põhjendatud kulu. Hagi osalise läbi vaatamata jätmise tõttu riigilõivu suurus ei

muutunud, samuti ei tekkinud hagejal õigust nõuda riigilõivu osalist tagastamist. TsMS

§ 172 lg 9 ja § 4842 koostoimes ja tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka,

on põhjendatud 20 eurot avaldaja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses. Arvestades

nõude olemust, samuti seda, et sellistele hagidele spetsialiseerunud hageja jaoks ei ole

tegemist keeruka ja aeganõudva toiminguga, ning lisaks asjaolu, et kohus lahendab asja

kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikulu kokku 1 tunni ulatuses ehk summas 110 eurot. Tunnihind 110 eurot on

kooskõlas kohtupraktikaga. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

kokku 230 (100 + 20 + 110) eurot, millest 80% ehk 184 eurot tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

17. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik