3-24-470/38 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

Otsuse kuupäev

Kohtunik

Haldusasi

3-24-470

20. juuni 2024

Kadri Palm

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks asendada televiisor

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi

kanda.

3. Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. juulil 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-24-470

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 18. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vangla vastu (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 1-4; tõlge dtl 8-9). Kaebuse kohaselt

kahjustas vangla kaebaja telerit ja pulti. Kaebaja on korduvalt pöördunud nii suuliselt kui ka

kirjalikult vanglaametnike poole palvega hüvitada kaebajale teleri rikkumisega tekkinud

kahju, kuid vanglaametnikud ei ole kaebajale vastust andnud. Kaebaja soovib, et rikutud

televiisor asendataks vangla poes müüdava televiisoriga „Philips“ ning vangla vabandaks

kaebaja ees. Kui vangla ei ole nõus eelmainitut tegema, siis palub kaebaja asendada rikutud

televiisor „E-StAR“ LED TV 24 D5T2 analoogilisega ja hüvitada moraalne kahju, mis tekkis

seoses asjaoluga, et Tartu Vangla on venitanud kahju hüvitamisega, kaebaja peab tundma

kohtus stressi ja negatiivseid tundeid ning raiskama oma tervist ja aega. Koos kaebusega

esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus tagastas 5. märtsi 2024. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja

nõudis mittevaralise kahju hüvitamist ja Tartu Vangla kohustamist vabandada kaebaja ees

(resolutsiooni p 1) (dtl 51-53). Sama määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest ja võttis menetlusse kaebaja heastamiskaebuse Tartu Vangla vastu. Kohus

tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ja kohustas vastustajat esitama kirjalik vastus kaebusele

ning haldusmenetluse toimiku materjalid. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2024. a

määruse resolutsiooni p-i 1 peale määruskaebuse (dtl 71; tõlge dtl 75), mille Tartu

Ringkonnakohus tagastas 2. mai 2024. a määrusega kaebajale läbivaatamatult (dtl 143-146).

3. Tartu Halduskohtusse saabusid 4. aprillil 2024 kaebaja täiendavad selgitused ja taotlus

riigi õigusabi saamiseks (dtl 65-66; tõlge dtl 70).

4. Tartu Vangla esitas 8. aprillil 2024 vastuse kaebusele (dtl 89-90).

5. Tartu Halduskohus jättis 19. aprilli 2024. a määrusega kaebaja taotluse riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata (dtl 96-98). Kohus otsustas sama määrusega asja läbi vaadata

kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja

vastuväidete esitamiseks.

6. Tartu Halduskohtusse saabusid 17. mail 2024 kaebaja täiendavad selgitused, milles

kaebaja palus endale muuhulgas määrata riigi õigusabi, et ta saaks olla efektiivselt kaitstud ja

esindatud (dtl 104-105; tõlge dtl 110). Lisaks märkis kaebaja, et soovib asja läbivaatamist

kohtuistungil, mitte kirjalikult, sest kaebajal on keeruline kirjutada.

7. Tartu Halduskohus jättis 22. mai 2024. a määrusega rahuldamata kaebaja vastuväite kohtu

määruse peale, millega kohus otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses (dtl 112-113).

Samas määruses jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.

8. Vastustaja esitas 27. mail 2024 täiendava seisukoha (dtl 119).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist asendada televiisor, põhjendades oma kaebust

kokkuvõtvalt järgmiselt.

3-24-470

1. Viibides Tartu vanglas, nii väljastamisel ja äravõtmisel, kui ka vanglasse

vastuvõtmisel vigastati kaebaja telerit ja pulti Tartu Vangla poolt.

2. Kaebaja jaoks on televiisor väga kallis, sest laekuvatest vahenditest arvestatakse maha

70% ja kui televiisor maksab ligi 200 eurot, siis on vaja ligi 700 eurot (kanda arvele)

selleks, et osta televiisor. Samuti saaks kaebaja pärast vabanemist selle televiisori

maha müüa või seda ka ise edasi kasutada. Vähe sellest, et vangla rikkus kaebaja asja

ja ignoreerib kaebajat, keegi ei ole kaebaja ees isegi vabandanud, nagu kaebaja ei

olekski inimene ja temaga ja tema asjadega võib teha mida iganes.

3. Vanglapoes on televiisor „Philips“ ja vangla võib asendada rikutud televiisori sellega,

millega hüvitab hea tahte žestiga kaebajale moraalsed kannatused peaaegu aasta tagasi

neile esitatud kahju hüvitamise taotluse pärast, mis sundis kaebajat läbi elama

negatiivseid emotsioone. Kõik nimetatu on aktuaalne kohese kompromissi ja täitmise

korral ilma edasise venitamiseta.

10. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastuses kaebusele märkis vastustaja kokkuvõttes järgmist.

1. Tänaseks on olukord muutunud, sest Tartu Vangla struktuuris enam kauplust ei ole ja

Viru Vangla haldusosakond, kes kaupluseteenust korraldas, seda enam ei tee. Seega

vangla poes müüdava teleriga asendamine ei oleks praktiliselt võimalik, isegi kui

kaebus oleks põhjendatud.

2. Seetõttu saab kaebust hinnata kui kas heastamiskaebust (HKMS § 37 lg 2 p 5) või

üldisemalt varalise kahju hüvitamise nõuet, sest riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s 11

kirjeldatud tagajärgede kõrvaldamise nõue on sisult varalise kahju hüvitamise (§ 8)

erijuht. Selle eest, et kahjunõue jäi tähtaegselt lahendamata, palub vangla kaebajalt

vabandust sõltumata nõude menetlusse mittevõtmisest.

3. Vastustaja peab nõuet mittetõendatuks. RVastS § 7 lg 1 ja § 8 lg 1 kohaldamine

eeldab, et asutuse tegevus on olnud õigusvastane, toimunud on kahjujuhtum ning

õigusvastase teo ja kahju vahel esineb põhjuslik seos. Käesoleval juhul seda, et

kaebaja teleril on füüsilised mõjutused, eitada ei saa (lisatud fotod). Siiski ei saa

millegagi jaatada, et need tekkisid vangla tegevuse, saati õigusvastase tegevuse

tulemusena. Asjade liikumise logi kohaselt sai kaebaja teleri 10. märtsil 2023,

kahjustusest teavitas ta 13. märtsi 2023 kahjunõudes. Vigastuste iseloomu kohaselt

pidid need kohe näha olema ning ei ole mingit mõistlikku seletust, miks oleks ta

pidanud vigastusega teleri kambrisse andmisest teavitama viivitusega.

4. Vanglale ei ole teada ka, et vigastus telerile oleks tekkinud kinnipeetavate isiklike

asjade laos (KIAL). Pastakakriimule sarnaneva kriimustuse tekkimine ekraanil, nagu

seda kirjeldas foto tegija fotode kaaskirjas, ei oleks KIAL-s tähelepanuta jäänud ning

teenistujatel ei ole mingit põhjust sellist vigastust vangi asjadele tekitada. Kuna laost

väljaandmisel ei olnud vead nähtavad ning kaebaja teavitas neist kaks päeva hiljem, ei

ole vigastusi tõsikindlalt võimalik seostada vangla tegevusega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Kohtu menetluses on kaebaja nõue asendada rikutud televiisor samaväärsega

(heastamiskaebus).

12. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebuse

rahuldamiseks puuduvad alused. Seejuures nõustub kohus põhimõtteliselt vastustaja

seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja seisukohti

üle korrata.

3-24-470

13. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud

riigivastutuse seaduses. Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Vastavalt RVastS § 11 lg-le

1 võib kannatanu nõuda avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel toimingu

õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Nendest sätetest tulenevalt saab kohus rahuldada

isiku esitatud varalise kahju hüvitamise või õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise ehk

heastamise nõude üksnes juhul, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja on käitunud

õigusvastaselt; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikule kahju; esineb põhjuslik seos

õigusvastase teo ja isikule tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida RVastS

§ 7 lg-s 1 nimetatud esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud

eeldustest ei ole täidetud, puudub alus nõuete rahuldamiseks.

14. Menetlusosaliste poolt kohtule esitatud selgituste ja tõendite pinnalt ei ole kohtu

hinnangul tuvastatav Tartu Vangla õigusvastane tegevus kaebajale kuulunud teleri

kahjustamisel. Kaebaja on küll kohtule väitnud, et Tartu Vangla vigastas tema telerit ja pulti,

kuid ei ole seejuures viidanud ühelegi täpsemale asjaolule, mis annaks veenvat alust arvata, et

selline kahjustusjuhtum võis aset leida. Kaebaja on vaid üldsõnaliselt märkinud, et viibides

Tartu Vanglas, nii väljastamisel ja äravõtmisel, kui ka vanglasse vastuvõtmisel, vigastati

kaebaja telerit ja pulti. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses on kaebaja põhjalikumalt

selgitanud, et kui talle toodi 10. märtsil 2023 laost televiisor, siis see oli suures sinises IKEA

kotis lahtisel kujul, kokkupanduna alusel, sinna olid visatud ka toitejuhe, antennikaabel ja

telekapult (dtl 25).

15. Asja materjalidest nähtub, et Viru Vangla Haldusteenistuse spetsialist Ranne Tokko on

kaebajale 10. märtsil 2023 laost väljastanud televiisori E-STAR, toitejuhtme, puldi ja

antennikaabli (dtl 39-40). Kohtule on edastatud ka R. Tokko 9. mai 2023. a e-kiri (dtl 31),

mille kohaselt on Tartu Vanglas televiisorite kandmiseks eraldi suured kotid (ka suured

sinised IKEA). Selles on alati üks televiisor ja eraldi pakitud ning kilekotti pandud toitejuhe,

antennikaabel, pult patareidega, mis on asetatud televiisori tagumise külje poole. Enne

kambrisse andmist võtab spetsialist kilekoti ära (mida kinnipeetav ei pane vahel tähelegi).

Metallist osad ei saa vastu ekraani puutuda, sest need on eraldi kotis ja TV tagumisel küljel.

Kinnipeetav on tulnud teisest vanglast ja ladu ei kontrolli, mitu kriimu televiisoril enne oli.

Suurematest vigastustest annab teada tehnik, kes paigaldab kleebised, ja nende kirjeldus

kantakse avaldusele, millega televiisor kambrisse väljastatakse. Praegusel juhul seda ei olnud

– seega kõik oli korras.

16. Vastustaja on 1. märtsi 2024. a vastuses kohtunõudele leidnud, et tegemist on tavapäraste

kulumisjälgedega teleri korpusel ja puldil, arvestades mh seda, et asjade logi kohaselt on teler

mitmeid kordi liikunud mh kambri ja lao vahel. Teleri ekraanil olev kriips sarnaneb

pastakakriimule (dtl 49). Kohtule esitatud fotod televiisori ja puldi kahjustustest on tehtud 11.

mail 2023 (dtl 80-88). Seega ei ole tõendeid, milline televiisor ja pult 10. märtsil 2023 välja

nägid. Aga tõepoolest, kohtule esitatud fotodel olev kriips sarnaneb väga pastakakriimule (dtl

80-82). Puldil ja teleka korpusel olevad kriimud tunduvad aga olevat tavapärased

kulumisjäljed (dtl 83-88).

17. Asjas tuvastatud asjaolud ei välista seda, et kaebaja teler võis saada kahjustada ajal, mil

see oli kaebajal endal kambris. Nimelt on Tartu Vangla asjakohaselt juhtinud tähelepanu

sellele, et asjade liikumise logi kohaselt sai kaebaja teleri 10. märtsil 2023, kahjustusest

teavitas ta 13. märtsi 2023 kahjunõudes. Vigastuste iseloomu kohaselt pidid need kohe näha

3-24-470

olema ning ei ole mingit mõistlikku seletust, miks oleks kaebaja pidanud vigastusega teleri

kambrisse andmisest teavitama viivitusega.

18. Käesoleva asja lahendamisel ei ole asjakohased kaebaja väited 23. juulil 2023. a

läbiotsimisel televiisori vigastamise kohta (dtl 92) ning etapeerimisel Tartu Vanglast Tallinna

Vanglasse mittenõuetekohase televiisori vedamise kohta (dtl 110). Nagu vastustaja õigesti

märgib, on kaebus seotud konkreetse ajaliselt piiritletud sündmusega (10. märts 2023),

mistõttu ei ole kaebaja kirjeldatud hilisemad sündmused käesoleva kaebuse kontekstis

asjakohased.

19. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ei ole tuvastatud, et kaebaja teleri kahjustamise

oleks põhjustanud vastustaja õigusvastane tegevus, ei ole täidetud vähemalt üks

heastamisnõude rahuldamise eeldustest. Kaebus ei ole seetõttu põhjendatud ning jääb

rahuldamata.

20. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 esimene lause näeb ette, et

kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema

kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

21. Tartu Halduskohus vabastas 5. märtsi 2024. a määrusega kaebaja riigilõivu 20 euro

tasumisest. Need menetluskulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kaebaja ega

vastustaja ei ole kohtule muude menetluskulude kohta kuludokumente ja menetluskulude

nimekirja esitanud. Seega jäävad ka poolte muud võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg

1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm

kohtunik