2-16-7052/164 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Villem Lapimaa ja Anna Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-7052

Kohtuasi

E hagi Y, Q, C ja F vastu kaasomandi lõpetamiseks

ning Y, Q, C ja F vastuhagi E vastu kaasomandi

lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

E apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant)

E,

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Marko Pilv ja Aivar Pilv

Kostja (vastustaja) Y

Kostja (vastustaja) Q

Kostja (vastustaja) C

Kostja (vastustaja) F

Kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat

Armand Reinmaa

Menetlustoiming

Kompromissi

kinnitamine

ja

tsiviilasja

menetluse

lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasja nr 2-16-7052 menetlus.

2. Kinnitada E, Y, Q, C ja F (pooled) kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1. E loobub esitatud hagist ja apellatsioonkaebusest.

2.2. Y, Q, C ja F loobuvad esitatud vastuhagist.

2.3. Kõik seoses kohtumenetlusega kantud õigusabikulud jäävad poolte endi

kanda ja pooltel pole seoses aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXX)

kinnisasjal korteriomandite moodustamisega teineteise vastu nõudeid ja

pretensioone, välja arvatud 7. juuni 2024. a notariaalsest kokkuleppest

tulenevad õigused ja kohustused, mis jäävad kehtima.

3. Tühistada Harju Maakohtu 14. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-7052 ja

lõpetada tsiviilasja nr 2-16-7052 menetlus.

4. Jätta kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada Ele apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot,

kandes see E pangakontole XXXXXXXXXXXXXXX.

2-16-7052

2 (5)

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule kolme päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv.

MENETLUSE KÄIK

1. E (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Y (kostja I) ja Z vastu, milles palus lõpetada ja

jagada poolte kaasomandi kinnistu aadressiga XXX, Tallinn (endine XXX) (registriosa nr

XXXXXXX) (kinnistu) osas. Kostja Z suri praeguse menetluse ajal. Maakohus lubas 4. jaanuari

2021. a määrusega menetlusse astuda Z üldõigusjärglastel Ql (kostja II), Cl (kostja III) ja Fl

(kostja IV).

2. Kostjad esitasid vastuhagi, esitades omapoolsed alternatiivsed kaasomandi jagamise viisid.

3. Maakohus rahuldas 29. juuni 2018. a otsusega hageja hagi ja lõpetas kaasomandi kinnistule

selliselt, et kostjad annavad kinnistu omandiõiguse üle hagejale, juhul kui hageja tasub

kummalegi kostjale kinnistu omandiõiguse kaotamise eest hüvitist 35 298 eurot. Otsusega

kohustati kostjaid andma tahteavaldused kinnistu kinnistusregistri II jaos nende suhtes omaniku

kande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna sisse kandmiseks, juhul kui hageja tasub

kostjatele eelnimetatud hüvitise. Maakohus jättis rahuldamata kostjate vastuhagi hageja vastu

sama kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

4. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13. mai 2019. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis

tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks.

6. Maakohus jättis 14. detsembri 2021. a otsusega hageja hagi ning kostjate vastuhagi

primaarnõuded rahuldamata. Maakohus rahuldas kostjate vastuhagi sekundaarnõude osas ning

lõpetas kinnistu kaasomandi selliselt, et kinnistu jagatakse ja sellest moodustatakse järgmised

korteriomandid:

• 507/830 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 1, mille üldpind on 153,9 m2

ning mille tähistus elamu esimese korruse plaanil on märgitud numbritega 1–9 ja 11–

13, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, jääb hageja ainuomandisse. Kaasomandi

teostamine on kitsendatud teise kinnistul moodustatava korteriomandi koosseisu

kuuluva reaalosaga seotud õigustega;

• 323/830 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 2, mille üldpind on 96,9 m2

ning mille tähistus elamu esimese korruse (ilmne ebatäpsus, eluruum nr 2 asub teisel

korrusel – ringkonnakohtu märkus) plaanil on märgitud numbritega 14–20, mis ei ole

ühegi korteriomandi reaalosaks, jääb kostjate II–IV kaasomandisse. Kaasomandi

teostamine on kitsendatud teise kinnistul moodustatava korteriomandi koosseisu

kuuluva reaalosaga seotud õigustega. Moodustatav korteriomand jääb kostjate I–IV

kaasomandisse selliselt, et kostjale I kuulub 1/2 kaasomandiosa ja ühisomanikele

kostjatele II, III ja IV kuulub 1/2 kaasomandiosa.

Maakohus kohustas hagejat andma nõusolek kinnistu jagamise kohta käiva asjaõiguslepingu

sõlmimiseks ja avalduse esitamiseks kinnistusraamatusse kannete tegemiseks selliselt, et

kinnistu kaasomand lõpetatakse sellest järgmiste korteriomandite moodustamisega:

2-16-7052

3 (5)

• 507/830 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX, Tallinn asuvast maatükist ja

reaalosana eluruum nr 1, mille üldpind on 153,9 m2 ning mille tähistus elamu esimese

korruse plaanil on märgitud numbritega 1–9 ja 11–13, mis ei ole ühegi korteriomandi

reaalosaks, jääb hageja ainuomandisse. Kaasomandi teostamine on kitsendatud teise

kinnistul moodustatava korteriomandi koosseisu kuuluva reaalosaga seotud õigustega;

• 323/830 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX, Tallinn asuvast maatükist ja

reaalosana eluruum nr 2, mille üldpind on 96,9 m2 ning mille tähistus elamu esimese

korruse (ilmne ebatäpsus, eluruum nr 2 asub teisel korrusel – ringkonnakohtu märkus)

plaanil on märgitud numbritega 14–20, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, jääb

kostjate I–IV kaasomandisse selliselt, et kostjale I kuulub 1/2 kaasomandiosa ja

ühisomanikele kostjatele II, III ja IV kuulub 1/2 kaasomandiosa. Kaasomandi

teostamine on kitsendatud teise kinnistul moodustatava korteriomandi koosseisu

kuuluva reaalosaga seotud õigustega.

Maakohus otsustas need tahteavaldused asendada jõustunud kohtuotsusega.

Maakohus märkis, et kohtuotsuse lahutamatuks lisaks on asendiplaan.

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

7. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada resolutsiooni p-de 3–8 osas ja teha uus otsus, millega rahuldada hageja hagi ja

lõpetada poolte kaasomand kinnistule selliselt, et kostjad I–IV annavad kinnistu omandiõiguse

üle hagejale tingimusel, et hageja hüvitab kaasomandi lõpetamise eest kostjale I 35 298 eurot,

kostjale II 11 766 eurot, kostjale III 11 766 eurot ja kostjale IV 11 766 eurot. Hageja palus

alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Hageja

palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate I–IV kanda.

8. 12. mail 2022 toimus tsiviilasjas kohtuistung, mille käigus määras ringkonnakohus hagejale

soovi korral täiendava seisukoha ja tõendi esitamise tähtaja kuni 13. juuni 2022 ning juhtis

ühtlasi menetlusosaliste tähelepanu sellele, et nad võiksid kaaluda omavaheliste erimeelsuste

lahendamist kompromissi sõlmimisega.

9. 13. juunil 2022 esitasid pooled ühise taotluse tsiviilasjas menetluse peatamiseks kuni 30.

novembrini

2022.

Pooled

selgitasid,

et

menetlusosalised

on

pidanud

aktiivselt

kompromissiläbirääkimisi

ja

jõudnud

omavaheliste

erimeelsuste

lahendamise

osas

põhimõttelise kokkuleppeni, kuid vajavad aega vajalike detailide läbirääkimiseks, lõpuni kokku

leppimiseks ja kokkulepete elluviimiseks. Menetlusosaliste hinnangul oleks täiendav mõistlik

tähtaeg kõigi omavaheliste erimeelsuste lõplikuks lahendamiseks 30. november 2022.

Menetlusosalised tõid välja, et menetluse peatamine on kõigi menetlusosaliste ühine soov ja

nende hinnangul on see ka menetlusökonoomiliselt mõistlik.

10. Ringkonnakohus rahuldas 20. juuni 2022. a määrusega poolte taotluse ja peatas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 359 lg 1 alusel menetluse kuni 30. novembrini 2022.

11. Ringkonnakohus rahuldas 7. detsembri 2022. a määrusega poolte 29. novembri 2022. a

taotluse menetluse peatamise aja pikendamiseks ja peatas tsiviilasja menetluse kuni 28.

veebruarini 2023.

12. Ringkonnakohus rahuldas 20. märtsi 2023. a määrusega poolte 28. veebruari 2023. a

taotluse menetluse peatamise aja pikendamiseks ja peatas tsiviilasja menetluse kuni 31. maini

2023.

2-16-7052

4 (5)

13. Ringkonnakohus rahuldas 12. juuni 2023. a määrusega poolte 31. mai 2023. a taotluse

menetluse peatamise aja pikendamiseks ja peatas tsiviilasja menetluse kuni 1. septembrini

2023.

14. Ringkonnakohus rahuldas 22. septembri 2023. a määrusega poolte 30. augusti 2023. a

taotluse menetluse peatamise aja pikendamiseks ja peatas tsiviilasja menetluse 1. detsembrini

2023.

15. Ringkonnakohus rahuldas 7. märtsi 2024. a määrusega poolte 23. veebruari 2024. a taotluse

menetluse peatamise aja pikendamiseks ja peatas tsiviilasja nr 2-16-7052 menetluse kuni

1. juunini 2024.

16. Pooled esitasid 12. juunil 2024 ringkonnakohtule menetlusdokumendi, milles palusid

kinnitada poolte kompromiss kokkuleppe p-des 1–6 nimetatud tingimustel, lõpetada tsiviilasjas

nr 2-16-7052 kohtumenetlus, võtta vastu hageja avaldus hagist loobumiseks ja kostjate avaldus

vastuhagist loobumiseks. Kokkuleppe p-de 1–6 kohaselt:

16.1. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on hageja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

14. detsembri 2021. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-16-7052;

16.2. menetlusosalised on sõlminud omavahel kohtuvälise kompromissi, millega on lahendatud

tsiviilasjas nr 2-16-7052 vaidluse all olnud küsimused ja seetõttu soovivad pooled tsiviilasjas

kohtumenetluse lõpetada selliselt, et 14. detsembri 2021. a kohtuotsusest ei tuleks pooltele

mistahes siduvaid õiguseid ja kohustusi (st otsus ei jõustu);

16.3. hageja kinnitab käesolevaga, et ta loobub esitatud hagist ja apellatsioonkaebusest ja palub

tagastada 50% apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust tema arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXX;

16.4. kostjad I–IV kinnitavad, et loobuvad esitatud vastuhagist;

16.5. menetlusosalised on kokku leppinud, et kõik seoses kohtumenetlusega kantud

õigusabikulud jäävad poolte endi kanda ja neil pole seoses aadressil XXX (registriosa nr

XXXXXXX) kinnisasjal korteriomandite moodustamisega teineteise vastu nõudeid ja

pretensioone, välja arvatud 7. juuni 2024. a notariaalsest kokkuleppest tulenevad õigused ja

kohustused, mis jäävad kehtima;

16.6. menetlusosalised soovivad kokkuleppeliselt lühendada menetlust lõpetava määruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb uuendada ning esitatud kompromiss

kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu 14. detsembri 2021. a otsus TsMS §

430 lg 1, § 431 lg 2 ja § 645 lg 1 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4

ja § 645 lg 1 alusel lõpetada.

18. TsMS § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatatud menetluse poole taotlusel või omal

algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära

langenud. Kohus on peatanud poolte ühisel taotlusel siinse tsiviilasja menetluse kuni 1. juunini

2024. Kuigi pooled ei ole kohtule menetluse uuendamise taotlust esitanud, on menetluse

peatamise tähtaeg möödunud. Lisaks on pooled esitanud kohtule taotluse tsiviilasja menetlus

lõpetada, mille lahendamine on poolte huvides ja eeldab menetluse uuendamist. Eelnevat

2-16-7052

5 (5)

arvestades uuendab ringkonnakohus TsMS § 361 lg 1 alusel menetluse omal algatusel.

Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega (TsMS § 361

lg 3).

19. Oma 12. juuni 2024. a taotluses on pooled palunud lõpetada tsiviilasja menetluse poolte

kompromissi kinnitamisega, võtta vastu hageja loobumine hagist ja kostjate loobumine

vastuhagist; lisaks kinnitab hageja, et ta loobub esitatud apellatsioonkaebusest.

Menetlusdokumendist nähtuvalt on poolte ühine eesmärk lõpetada tsiviilasja nr 2-16-7052

menetlus selliselt, et maakohtu 14. detsembri 2021. a otsusest ei tuleks pooltele mistahes

siduvaid õiguseid ja kohustusi (st otsus ei jõustu). Arvestades, et pooled on leppinud kokku ka

menetluskulude kandmises ja selles, et neil pole teineteise vastu seoses kinnistul

korteriomandite moodustamisega nõudeid ja pretensioone peale 7. juuni 2024. a notariaalsest

kokkuleppest tulenevate õiguste ja kohustuste, käsitab ringkonnakohus poolte taotlust

kompromissi kinnitamise taotlusena, mille sisuks on poolte loobumine esitatud hagist ja

vastuhagist ning apellatsioonkaebusest.

20. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui

see on vastuolus heade kommete või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 2 esimese lause kohaselt, kui menetluse

lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või

lahendid. Ka TsMS § 645 lg 1 sätestab, et apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel

tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.

21. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks

kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita.

22. Vastavalt TsMS §-le 432, kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

23. Ringkonnakohus jätab kinnitatavast kompromissist välja poolte kompromissilepingus

sisalduvad selgitused ja kohtule suunatud taotlused.

24. Pooled leppisid kokku, et kõik seoses kohtumenetlusega kantud õigusabikulud jäävad

poolte endi kanda. Ka kompromissiga hõlmamata menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 3

alusel poolte endi kanda.

25. Hageja esitas taotluse tagastada temale pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivust, kandes see hageja pangakontole. Hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt

riigilõivu 420 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 ja § 150 lg 4 kolmandale lausele ning

hageja taotlusele tuleb tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ehk

210 eurot, kandes see hageja taotluses märgitud pangakontole.

26. TsMS § 433 lg 1 järgi saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse. Pooled

lühendasid kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4 menetlust lõpetava kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaja kolme päevani.

(allkirjastatud digitaalselt)