2-24-103460/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kohtla-Järve linn, Ravi tn 5 korteriühistu avaldus rahuldada.

2. Välja mõista N. M.lt Kohtla-Järve linn, Ravi tn 5 korteriühistu kasuks võlg 1022 (üks tuhat kakskümmend kaks) eurot 44 senti.

3. Välja mõista N. M.lt Kohtla-Järve linn, Ravi tn 5 korteriühistu kasuks viivis alates 01.04.2024.a kuni põhinõude (975,78 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Menetluskulud jätta N. M. kanda.

4.1 Välja mõista N. M.lt Kohtla-Järve linn, Ravi tn 5 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulude katteks 454 (nelisada viiskümmend neli) eurot.

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juunil 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-103460 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Ravi tn 5 korteriühistu avaldus N. M. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja lepinguline esindaja:

Puudutatud isik:

Kohtla-Järve linn, Ravi tn 5 korteriühistu (registrikood 80183182, asukoht Ravi tn 5-2, Järve linnaosa, Kohtla-Järve, 30326)

vandeadvokaat Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, asukoht: Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41531 Ida-Virumaa, telefon: +372 337 6767, GSM: +372 5082311, e-postiaadress: hillar.villers@jewelex.ee)

N. M. (isikukood xxx, korteri asukoht xxx, elukoht Venemaa, e-post xxx, tegelik elukoht teadmata)

4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

5. Toimetada kohtulahendi ärakiri N. M.le kätte avalikult, avaldades lahendis resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn, Ravi tn 5 korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse N. M. vastu võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt on N. M. Kohtla-Järve linn Ravi tn 5 korteri nr x (registriosa number xxx) omanik. Seega on N. M. Kohtla-Järve linn, Ravi tn 5 korteriühistu liige. Kohtla-Järve linn, Ravi tn 5 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas korteriühistu puudutatud isikule igakuiselt arved. Esitatud arvetel kajastub haldusja hooldustasu, remondifond, vesi ja kanalisatsioon, kulu, üldkulu, elektrienergia, üldkulu, prügivedu, üldkulu, küttetasu, sissepääsude puhastamine. Maja hooldustasu ja remondifond arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast. Tariife kinnitab üldkoosolek. Vesi ja kanalisatsioon, üldelekter, prügivedu, küte, gaasi tasud on seotud kommunaalteenuste tarbimisega (arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid). Puudutatud isiku võlgnevus koosneb ajavahemikul veebruar 2023 – märts 2024 avaldaja poolt esitatud, kuid võlgniku poolt maksmata jäetud arvetest. Seisuga 31.03.2024. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 975,78 eurot. Korteriühistu palub N. M.lt välja mõista: - võlg 975,78 eurot; - sissenõutavaks muutunud viivis (kuni 31.03.2024.a) 46,66 eurot, - viivis TsMS § 367 alusel alates 01.04.2024.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude tasumiseni; Menetluskulud 454 eurot (millest 65 eurot riigilõiv, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu,

366 eurot õigusabikulu, 20 eurot menetluskulu) palun avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

2. Kohus saatis puudutatud isikule materjalid e-posti aadressil xxx, kuid vastus puudub. Kohus toimetas asjast puudutatud isikule menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest arvates avaldusele kirjalikult vastama. Puudutatud isik kohtule vastust ega vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab avalduse.

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

5. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et N. M. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kohtla-Järve linn, Ravi tn 5 korteri nr x (registriosa number xxx) omanik on N. M. (dtl 19), seega ta on Kohtla-Järve linn, Ravi tn 5 korteriühistu liige (vt korteriühistu põhikirja p 2.1, dtl 44).

6. Korteriomandija korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva KrtsS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).

7. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks korteriühistu põhikirja (dtl 43-53), kinnistusraamatu väljavõtte (detl 54), 28.03.2023-31.11.2023 korteriomanikule tasumiseks esitatud arved (dtl 55- 64), võla arvestus (põhinõue-viivis, dtl 65); 13.05.2023.a korteriühistu üldkoosoleku protokolli (dtl 66-70); 01.02.2021.a. üldkoosoleku protokoll (dtl 75-76); 10.02.2021.a üldkoosoleku protokolli (dtl 77); 17.06.2020.a. üldkoosoleku protokolli (dtl 81); 26.06.2020.a üldkoosoleku protokolli (dtl 83; otsus hooldusja haldustasu 0,25 m2 kohta, remondifond 0,30 EUR/m2); 17.06.2021.a. üldkoosoleku protokolli (dtl 86); 28.06.2021.a üldkoosoleku protokolli (dtl 88 jj; otsus hooldusja haldustasu 0,25m2 , remondifond 0,30 EUR/m2; sissepääsu puhastamine 3 eurot kuus); kirjavahetus korteriomanikuga (dtl 91 jj; tõlked eesti keelde dtl 144-152).

Avaldaja esitatu kohaselt on puudutatud isikule esitatud perioodil veebruar 2023 - märts 2024 arveid kokku 975,78 eurot. Avaldaja on arvestanud viivist kuni 31.03.2024.a 10,5% ja 12% aastas. Perioodil veebruar 2023 kuni 31.03.2024 on sissenõutavaks muutunud viivis 46,66 eurot. Avaldaja nõuab viivist vastavalt TsMS § 367 alates 01.04.2024.a. VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6).

8. N. M. ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks tal kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud ning rahuldab avaldaja nõude. Kuivõrd puudutatud isik ei ole vaielnud vastu nõudele, loeb kohus, et ta on avalduses toodud asjaolud omaks võtnud. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab korteriomanikult välja 1022,44 eurot (põhivõlg + sissenõutavaks muutunud viivis) ja lisanduva viivise ning jätab korteriomaniku kanda menetluskulud.

Menetluskulude jaotus

9. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 65 eurot, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, 20 eurot menetluskulu, õigusabikulu 366 eurot, kokku 454 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 454 eurot.

10. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §

177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik Kohtunik