2-24-1947/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja

koht

19. juuni 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-1947

Tsiviilasi

I. O. avaldus Business Solutions Estonia UÜ pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja: I. O. (isikukood xxxx, elukoht xxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik (e-post

info@abkl.ee)

Võlgnik: Business Solutions Estonia UÜ (registrikood

12006290, asukoht Järveotsa tee 47, 13520 Tallinn, e-post

xxxx), seaduslik esindaja T. P.

Ajutine

pankrotihaldur:

Kalev

Mägi

(OÜ

Pankrotihalduribüroo Mägi ja Partnerid, asukoht: Purje 9,

11911 Tallinn, telefon 665 9955, 503 6854, e-post:

kalev@pankrotiekspert.ee)

Kohtumääruse resolutsioon

1. Rahuldada I. O. avaldus Business Solutions Estonia UÜ pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja Business Solutions Estonia UÜ (registrikood 12006290) pankrot 19. juunil 2024

kell 14.00.

3. Nimetada Business Solutions Estonia UÜ pankrotihalduriks Raivo Piirla.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 05. juuli 2024 algusega kell 10.00 Tallinnas

Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.

5. Kohustada Business Solutions Estonia UÜ seaduslikku esindajat T. P.a (isikukood xxxx) kohtus

vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse

kohta on neile teadaolevalt õiged enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 05. juulil 2024 kell

10.00. Kui viidatud isik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või

määrata arest kuni 3 kuud.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude

tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel

võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist

ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt

PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

8. Menetluskulud ja ajutise halduri tasu jätta võlgniku Business Solutions Estonia UÜ kanda.

9. Kohus määrab võlausaldaja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega

mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

10. Määrata ajutise pankrotihalduri Kalev Mägi tasuks 1976,40 eurot (käibemaksuga).

11. Hüvitada ajutise halduri Kalev Mägi tasu 1976,40 eurot I. O. poolt 13.02.2024 kohtu deposiiti

ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks tasutud ettemaksu arvelt ja kanda see

Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid arvelduskontole xxxx.

12. Tagastada võlausaldajale I. O. 13.02.2024 kohtu deposiiti enamtasutud 23,60 eurot I. O.

arvelduskontole xxxx.

13. Rahuldada I. O. taotlus Business Solutions Estonia UÜ pankrotimenetluses tasutud deposiidi

hüvitamiseks.

14. Mõista Business Solutions Estonia UÜ täisosanikult T. P.alt võlausaldaja I. O. kasuks välja

tasutud deposiit summas 5976,40 eurot.

15. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu

Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse

15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta

võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või

võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.

Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktidele 13 ja 14 võivad esitada määruskaebuse deposiidi

tasunud isik ja isik, kellelt deposiidina tasutud summa välja mõisteti, hiljemalt 15 päeva jooksul arvates

kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

Asjaolud

I. O. esitas 05.02.2024 Harju Maakohtule avalduse Business Solutions Estonia UÜ pankroti

väljakuulutamiseks. Kohtu 12.02.2024 määrusega kohustati võlausaldajat tasuma ajutise pankrotihalduri

tasu ja kulutuste katteks deposiidina 2000 eurot. Võlausaldaja tasus viidatud summa kohtu deposiiti

13.02.2024.

Kohus võttis 15.02.2024 määrusega avalduse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja seisukoha

esitamiseks. Kohtute infosüsteemi andmetel on menetlusdokumendid võlgniku seaduslikule esindajale

elektrooniliselt kätte toimetatud 23.02.2024. Võlgnik oma seisukohta kohtule ei esitanud. Kohtu

07.03.2024 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi.

Ajutine pankrotihaldur esitas 28.03.2024 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur edastas võlgniku täisosanikule T. P.ale korduvad teabepäringud ja

kohtumääruse pankrotiavalduse menetlusse võtmise kohta, nõudmaks raamatupidamis- ja muid

dokumente, millised on vajalikud võlgniku maksevõime hindamiseks ja varade ning võlgade

väljaselgitamiseks. Võlgniku täisosanik T. P. on küll teabepäringutele vastanud, kuid sisulist

informatsiooni äriühingu varade ja kohustuste kohta ei ole teabepäringu vastusest võimalik saada,

ilmselt on tegemist informatsiooni varjamisega või teadvalt valeandmete esitamisega. Võlgniku suhtes

on algatatud neli täitemenetlust. Täitmisel olevate nõuete kogusummaks on 79 221,77 eurot, millele

lisanduvad täitekulud ja viivis. Võlgnik ei ole perioodil 2011-2023 esitanud Äriregistrile mitte ühtegi

majandusaasta aruannet. Ajutise halduri aruande koostamise seisuga ei ole esitatud

raamatupidamisbilanssi ega ühtegi nõutud dokumenti. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku

maksuvõla suuruseks 1941,04 eurot. Eeltoodust tulenevalt võiks olla võlgniku teadaolevate kohustuste

suuruseks ligikaudu 82 000 eurot. Esialgselt on võlgniku varad kokku 0 eurot. T. P. ei ole järginud

äriseadustikus sätestatud korda pankrotiavalduse esitamise kohta. Äriühingu maksejõuetuse tekke aega

on raske hinnata, kuna äriühing ei ole koostanud kogu tegutsemise perioodil majandusaasta aruandeid ja

raamatupidamisbilanssi. Maksejõuetuse tekke põhjusena ei ole raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega

tegu välistatud, kuna võlgniku täisosanik ei ole esitanud andmeid äriühingu vara kohta või püüdnud neid

varjata pankrotimenetluse käigus. Võlgniku teadaolevad rahaliselt hinnatavad õigused ei kata

pankrotimenetluse kulusid. Ajutine pankrotihaldur tegi ettepaneku määrata pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiiti tasutava summa suuruseks 4000 eurot.

Kohus määras 02.04.2024 määrusega Business Solutions Estonia UÜ pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 4000 eurot, mis tuli

võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 17.04.2024. I.

O. tasus 16.04.2024 kohtu deposiitkontole 4000 eurot.

Võlausaldaja I. O. palub, et kohus kohustaks T. P.a hüvitama võlausaldajale viimase poolt deposiidina

tasutud summa 4000 eurot ning ühtlasi ka ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutud

summa 2000 eurot. Seejuures ei saa T. P.a kanda jätta suuremat summat kui võlausaldaja poolt tegelikult

ajutise halduri tasu ja kulude katteks makstud summa, millest on tagastatud summa maha arvatud.

Ühtlasi palub võlausaldaja talle tagastada enam makstud deposiidi jäägi.

Ajutine pankrotihaldur Kalev Mägi esitas 08.04.2024 täiendava seisukoha võlausaldaja 02.04.2024

taotluste osas.

Võlgniku juhatuse liige T. P. palub jätta rahuldamata võlausaldaja taotluse kohustada juhatuse liiget

hüvitama I. O. viimase poolt pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasutud deposiidi, kuna P. täitis

juhatuse liikme kohustusi ning tegutses heas usus majandusliku olukorra selgitamiseks. Jätta

rahuldamata võlausaldaja taotlus kohustada juhatuse liiget T. P.a pankrotti välja kuulutamata hüvitama

I. O. ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiidi, kuna P. tegutses heas usus ega soovinud

seadust rikkuda, esitades valeandmeid või puudulikke dokumente ametiasutustele. T. P.al puudus

ühinemise hetkel ja puudub praegu ülevaade ühinenud ühingute suletud pangakontodel olnud

tehingutest. Varasem juhatus ei andnud finantsdokumente ja varade nimekirju ega reaalset ülevaadet

uuele juhatusele üle. Endine juhatus ei olnud koostööaldis, mis takistas varade ja kohustuste täpse

ülevaate saamist. Uue juhatuse liikmena ei olnud T. P. teadlik endise juhatuse liikme ja võlausaldaja

omavahelisest suhtlusest ega võimalikest kokkulepetest või tingimustest, mis võisid mõjutada

võlausaldaja nõude tekkimise ja esitamise protsessi. Võlausaldaja nõue ei olnud uuele juhatusele teada

ning seetõttu ei olnud T. P.al selget ülevaadet ettevõtte majanduslikust seisust ega võimalust hinnata

maksejõuetuse reaalset seisu pärast juhatuse liikmeks saamist. Kui võlausaldaja suudab tõendada, et

antud võlgnevus muutus sissenõutavaks vähemalt 20 päeva enne ühinemislepingu sõlmimist või

ühinemise bilansipäeva, siis oleks püsiva maksejõuetuse esitamise kohustus olnud endisel juhatuse

liikmel, kes varjas seda kohustust uue juhatuse eest. Seega peaks pankrotiavalduse esitamise kohustus

lasuma endisel juhatuse liikmel vastavalt Pankrotiseaduse § 30 lg 3 nõuetele.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Business Solutions

Estonia UÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Raivo Piirla, kes on andnud selleks vastava

kirjaliku nõusoleku.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja

põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul

kohustusi vähemalt ligikaudu 82 000 euro ulatuses, kuid olemasolev vara puudub. Pankrotivara

moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole

käesoleval hetkel tuvastanud kindlaid tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on

käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui

võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS

mõistes.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab

kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava

summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus tegi 02.04.2024 ettepaneku väljaandes Ametlikud

Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiitkontole 4000 eurot. I. O. tasus 16.04.2024 kohtu deposiitkontole 4000 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on võimalik välja kuulutada võlgniku pankrot.

PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad

vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või

kutsetegevuse kohta. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle

valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku

töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse

esitamist. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel

võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS

§ 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19

lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, võlgniku juhatuse liiget tuleb kohustada

kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse

kohta on talle teadaolevalt õiged. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1, 3 võib kohus

vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel kohustatud isikut trahvida,

kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri

tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel

halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma

ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja

koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise

halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur

tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast.

Kohus jätab käesoleva tsiviilasja menetluskulud ja ajutise halduri tasu võlgniku kanda. Ajutine

pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1620 eurot (1140 + 480, lisandub käibemaks).

Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13,5 tundi. Kohus leiab, et

arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu

põhjendatud. Halduri tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) mahub kehtestatud piirmääradesse.

Kohus määrab halduri tasuks 1976,40 eurot (13,5 tundi x 120 eurot + käibemaks).

Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu 1976,40 eurot kuulub hüvitamisele I. O. poolt 13.02.2024 kohtu

deposiiti tasutud 2000 euro arvelt. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Kohus määrab võlausaldaja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale

käesoleva kohtumääruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

Enam tasutud deposiidi tagastamine

Pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 4 esimene lause sätestab, et deposiidina selleks ettenähtud kontole

tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt PankrS § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1

punktis 6 sätestatule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise

põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise.

I. O. tasus 13.02.2024 kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot, millest tasutakse

käesoleva kohtumääruse alusel ajutise pankrotihalduri tasuks 1976,40 eurot (käibemaksuga). Eeltoodust

tulenevalt jääb kohtu deposiiti tasutud summast 23,60 eurot kasutamata. Kuivõrd ajutine pankrotihaldur

saab käesolevaga enda tasu hüvitatud, siis langeb ära vajadus deposiiti tasutud 23,60 euro kasutamiseks.

Kohus leiab, et on põhjendatud võlausaldaja poolt tasutud, kuid kasutamata jäänud deposiidisumma

tagastamine. Kohus rahuldab võlausaldaja taotluse.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus võlausaldaja I. O. taotlusel enam tasutud deposiidi 23,60 eurot

arvelduskontole, millelt deposiit tasuti.

Deposiidi hüvitamise taotluse lahendamine

Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 lg 11 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku puhul võlausaldajal, kes on

teinud PankrS § 11 lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist

vastavalt PankrS § 30 lõikes 3 sätestatule. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise

tähtaja. PankrS § 30 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on pankroti

väljakuulutamisel teinud PankrS § 30 lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa

hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata,

esitades selleks kohtule avalduse. Kohus mõistab deposiidina tasutud summa pankrotiavalduse

esitamiseks kohustatud isikutelt välja, välja arvatud juhul, kui isik, kelle vastu nõue esitati, tõendab, et ta

ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kui pankrotiavalduse on

esitanud võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt

täitnud.

Seega on PankrS § 30 lg 3 alusel esitatud deposiidisumma nõude rahuldamise eelduseks see, et nõude

esitaja peab olema teinud PankrS § 11 lg 1 ja/või § 30 lg 1 järgse makse, pankrotiavaldus peab olema

jäetud õigeaegselt esitamata, kusjuures võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse puhul eeldatakse, et

pankrotiavalduse esitamise kohustust ei ole õigeaegselt täidetud ja pankrotiavalduse esitamise kohustus

peab olema selle isiku kohustus, kelle vastu nõue on esitatud. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab

vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi

rikkunud.

Võlausaldaja I. O. tasus kohtu deposiiti 13.02.2024 ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 2000

eurot ning 16.04.2024 pankrotimenetluse kulude katteks 4000 eurot. Seega on võlausaldaja tasunud

käesoleva tsiviilasja menetluses deposiidina kokku 6000 eurot.

Äriseadustik (ÄS) § 125 lg 1 sätestab, et usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut

tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest

kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma

sissemakse ulatuses. Sama sätte teise lõike kohaselt kohaldatakse usaldusühingule täisühingu kohta

käivaid sätteid, kui ÄS V osas sätestatust ei tulene teisiti. ÄS § 1121 lg 1 kohaselt kui täisühingu

majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peavad täisühingu

seaduslikud esindajad astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks,

kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma

saneerimisavalduse esitamist. Täisühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad täisühingu seaduslikud

esindajad viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel täisühingu maksejõuetuse

ilmnemisest, esitama täisühingu pankrotiavalduse. Sama sätte teise lõike alusel ei või maksejõuetuse

ilmnemisel täisühingu arvel enam teha muid kui asjaoludele vastavaid hädavajalikke makseid. ÄS § 1121

lg 1 sätestatud pankrotiavalduse esitamise ja 2. lõikes sätestatud kohustuse rikkumise korral vastutavad

avalduse esitamiseks kohustatud isikud rikkumisega tekitatud kahju eest solidaarselt. Avalduse

esitamiseks kohustatud isikud on kohustatud hüvitama täisühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist

täisühingu tehtud maksed, välja arvatud juhul, kui maksete tegemine vaadeldavas olukorras oli

kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõude aegumistähtaeg on viis aastat, alates kohustuse

rikkumisest (ÄS § 1121 lg 3).

Äriregistrist nähtub, et alates Business Solutions Estonia UÜ registreerimisest kuni käesoleva hetkeni on

vaid T. P. olnud võlgniku ainsaks esindusõiguslikuks isikuks. Seega oli T. P. terve aja võlgniku

täisosanik ja sh ka kohustatud isikuks õigeaegse pankrotiavalduse esitamiseks. Käesoleval juhul on

pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja I. O. ja sellest tulenevalt eeldatakse, et kohustatud isik ei ole oma

pankrotiavalduse esitamise kohustust õigeaegselt täitnud (PankrS § 30 lg 3 kolmas lause). T. P. ei ole

esitanud kohtule andmeid ega tõendeid, mille alusel kohus saaks järeldada, et ta oleks oma

pankrotiavalduse esitamise kohustust õigeaegselt täitnud. Eeltoodust tulenevalt on deposiidisumma

hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud ja võlausaldaja taotlus kuulub rahuldamisele. Samas

tuleb täisosanikult välja mõista ajutise halduri tasu katteks tasutud deposiidi summa üksnes ulatuses,

milles see makstakse välja ajutisele haldurile. Seega kohus mõistab võlgniku täisosanikult T. P.alt

võlausaldaja I. O. kasuks välja deposiidina tasutud summa 5976,40 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik