2-22-6421/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

19.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-6421

Kohtuasi

IP avaldus RV vastu alaealise lapse KP suhtes ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ning lapse elukoha,

hariduse ja tervise üle otsustusõiguse andmiseks

avaldajale

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.09.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

IP määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (ema) IP (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa

Puudutatud isik I (laps) KP (isikukood xxxxxxxxxx), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kardo

Karon

Puudutatud isik II (isa) RV (isikukood xxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja Jelena Smorodina

Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta IP määruskaebusega koos esitatud dokumendid toimiku materjalide juurde

võtmata.

2. Harju Maakohtu 28.09.2023 määrus jätta muutmata.

3. Jätta IP määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud,

mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-22-6421

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. IP (avaldaja, lapse ema) esitas 01.05.2022 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud

03.04.2023) alaealise lapse KP (puudutatud isik I, laps) suhtes avaldaja ja RV (puudutatud

isik II, lapse isa) ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning lapse elukoha, hariduse ja tervise üle

otsustusõiguse andmiseks avaldajale.

1.1. Avalduse kohaselt on laps sündinud xx.xx.xxxx. Lapse isa isadus tuvastati 10.12.2021

kohtulahendiga tsiviilasjas nr x-xx-xxxx. Lapse ema ja lapse isa ei ole kunagi koos elanud.

Vanemate vahel on olnud keerulised suhted. Lapse isa ei ole esitanud lapse emale viisakas

toonis palvet tulla last vaatama ning lapsega tutvuma. Laps ei ole isa näinud ega saanud temalt

materiaalset toetust ja abi. Lapse isa ei pidanud last meeles ka tema sünnipäeval. Lapse ja lapse

emaga normaalsete suhete taastamise asemel on lapse isa esitanud avalduse suhtluskorra

määramiseks. Lapse isa käitumine, st ebajärjekindlus oma seisukoha kujundamisel sündivasse

lapsesse, hoolimatus ja egoistlik käitumismaneer, mõnitav suhtumine lapse emasse ja

absoluutne ükskõiksus lapse tegelike vajaduste, tervise ja arengu suhtes, on tekitanud lapse

emas veendumuse, et lapse isal puudub ettekujutus vanema hooldusõiguse põhimõtetest. Lapse

ema väitel kuritarvitab lapse isa alkoholi ning alkoholijoobes on agressiivne ja vägivaldne, mis

teeb lapse ema murelikuks lapse üldise arengu seisukohast, kuivõrd isa ühiskonnavastane

käitumine võib avaldada lapsele otsest kahjulikku mõju. Lapse isa elab lapsest eraldi, tema

alaline elukoht on teises asulas, tema töö (xxxxxxxxxxxxx) iseloomust lähtuvalt võib ta viibida

Eestist eemal kuni kaks kuud järjest. Viibides teises Euroopa otsas ei pruugi isa olla ka

telefoniga kättesaadav, kui lapse tervise suhtes tuleb vastu võtta viivitamatud otsused.

1.2. Avaldaja soovib lapsele anda eestikeelse hariduse, kuid arvestades lapse isa senist

suhtumist lapse vajadustesse ja tema poolt alalise Eesti elanikuna vabatahtlikult valitud

Xxxxxxxxx kodakondsust, võib see tekitada konflikte ja takistada lapse normaalset arengut.

Lapse isa ei valda eesti keelt ega ole kunagi ilmutanud huvi selle keele õppimise vastu. Avaldaja

on tegutsenud lapsele parema hariduse andmise nimel ja laps on paigutatud sõime

keelekümbluse rühma. Lapse isa ei ole olnud sellega rahul ja on avaldanud emale, et seda pole

vaja ning eesti keele õpe pole vajalik. Lapse ema soovib ka edaspidi tagada lapsele vajaliku

hariduse eesti haridusasutuste kaudu ning soovib vältida konflikte või lahkarvamusi selles osas.

1.3. Lapsel on ilmnenud tõsised füüsilise arengu mahajäämused, millega tegeleb avaldaja

üksinda, olles külastanud korduvalt erinevaid neurolooge, käies teiste arstide konsultatsioonidel

ning lapse ema on viinud last regulaarselt ujuma ja massaaži. Lapse tervisesse puutuvaid asju

on otsustanud lapse ema. Lapse isa ei ole kordagi ilmutanud huvi lapse tervise või arengu vastu

esimesel eluaastal, mil lapse elus toimuvad olulised ealised muutused. Lapse tervislik seisund

vajab pidevat hoolt ja järelevalvet. Lapsele võib tema tervislikust seisundist tingitult olla vajalik

osutada radikaalset meditsiinilist abi. Lapse isa ükskõiksus lapse tervise vastu, aga ka

soovimatus osaleda lapse tervise eest hoolitsemises võib tekitada probleeme ja jätta lapse ilma

vajalikust raviprotseduurist, kui lapse isa keeldub selleks nõusolekut andmast. Lapse isa

kaasamine igakordselt mingisse lapse tervisesse puutuva probleemi lahendamisse oleks lapse

2-22-6421

emale liigselt koormav ja võiks mõjuda lapse arengut pidurdavalt. Lisaks võib probleeme

valmistada lapse isalt nõusoleku saamisel asjaolu, et oma tööst tulenevalt ei pruugi lapse isa

olla kättesaadav.

1.4. Laps on elanud sünnist saadik koos emaga lapse ema vanemate korteris ning kõik

edaspidised lapse elukohta muutvad otsused teeb lapse ema lähtuvalt lapse huvidest. Lapse isa

on Xxxxxxxxx kodanik ja tal on hulgaliselt sugulasi Xxxxxmaal. Laps on Eesti kodanik ning

avaldaja soovib teda üles kasvatada Eestis. Arvestades lapse isa eelnevat agressiivset käitumist

ja üksnes nõudvas ning käsutavas toonis suhtlust lapse emaga, on avaldajal hirm, et Xxxxxx

kodanikust isa võib lapse röövida ja viia ta ema teadmata Xxxxxxxxx, kust lapse ema teda enam

kätte ei saaks. Lapse isa on korduvalt lapse ema ees avaldanud soovi valida elukohaks

Xxxxxxxxx, kui Eestis hakatakse pikaajalise elamisloa säilitamiseks nõudma temalt pingutusi

eesti keele omandamiseks, nii nagu see on praegu Lätis. Avaldajale otsustusõiguse andmine

lapse elukoha määramiseks võimaldaks sellist kahetsusväärset arengut vältida, samas annaks

see lapse emale võimaluse vajadusel muretseda endale ja lapsele mingi muu eluruum, vajamata

selleks igakordset lapse isa nõusolekut.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu; eestkosteasutus) leidis 26.05.2022

seisukohas, et vanemate vahel puuduvad vaidlused lapse viibimiskoha, tervise ja hariduse

küsimustes, mistõttu lähtudes lapse parima huvi esikohale seadmise põhimõttest ja arvestades

lapse huve lühemas ning pikemas perspektiivis, tuleks lapse arengu ja õiguste realiseerimise

huvides jätta avaldus rahuldamata. Eestkosteasutus muutis 27.05.2023 oma seisukohta ja leidis,

et avaldus tuleb rahuldada. Eestkosteasutuse seisukoha muutus oli tingitud sellest, et menetluse

käigus kogutud info põhjal selgus, et lapse ema on taganud lapsele stabiilse elu- ja

kasvukeskkonna. Üldiselt on lapse huvides, et lapse asju otsustaksid mõlemad vanemad ühiselt

ja kooskõlas lapse vajadustega. Samas on aga olukordi, kus ühine otsustusõigus ei saa lapse

huvides realiseeruda, kas füüsiliste asjaolude põhjal (otsustaja ei asu otsustamist vajava

küsimuse ajal lapse juures või vajaliku reageerimiskiiruse kaugusel või kui otsustaja ei mõista

otsuste vajadust ja sisu, takistades sellega lapse huvide ja õiguste realiseerimist), siis võib olla

lapse huvides, et teda teatud asjades esindab ja tema küsimusi otsustab üks vanem, kes sisuliselt

mõistab lapse vajadusi ja on lapse asjadega igapäevaselt kursis. Lapse isa viibib lapsest eemal

2/3 ajast. Lapse isa on avaldanud, et soovib osaleda lapse kasvatamises ning lahendada koos

emaga last puudutavaid küsimusi. Samas on lapse isa korduvalt väljendanud, et tema hinnangul

on lapse kasvatamisega seotud küsimustes kohustatud enam panustama lapse ema. Lapse isa

selline arusaam ja suhtumine ei toeta lapse huve ega õigusi, vaid tekitab põhjendamatuid

konflikte vanemate vahel, mis aga mõjuvad kahjustavalt just lapsele, tema arengule ja

psüühikale. Lapse huvide ja õiguste kaitse seisukohalt näitab taoline käitumine ja suhtumine

oma vanema kohustustesse sisulise huvi ja tahte puudust täita enda osa lapse hooldusõigusega

kaasnevate kohustuste kandmisel.

3. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toetanud avalduse rahuldamist. Vaikiva

eelduse järgi on lapse parimates huvides, kui tal on kaks hooldusõiguslikku vanemat. Sellest

kõrvale kaldumine on mõeldav ainult mõjuvatel põhjustel. Üldjuhul on selleks mõjuvaks

põhjuseks vanematevahelised ületamatud erimeelsused hooldusõiguse küsimustes. Mõningal

juhul võib mõjuvaks põhjuseks lugeda ka selle, kui vanem pikema aja jooksul ei ole lapse suhtes

üles näidanud mingit huvi ja kuidagi ei osale lapse elus. Lapsele määratud esindajale

teadaolevalt ei esine praegu ühtegi eeltoodud asjaolu. Suhtluskorra vaidlus on näidanud, et lapse

isa soovib lapse elus osaleda, otsuseid teha ja seejuures on perspektiiv pigem selline, et lapse

2-22-6421

kasvades lapse isa roll lapse elus veelgi suureneb. Sellises olukorras ühise hooldusõiguse

lõpetamine ei ole lapse esindaja meelest lapse huvides.

4. Lapse isa vaidles avaldusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Lapse isal ei ole vastuväiteid, et lapse elukoht on avaldaja juures.

Lapse isa sõnul ei saanud neil olla ka erimeelsusi lapse tervise ja hariduse küsimuses, kuna

avaldaja temaga ei suhtle. Lapse isa leidis, et vanemad peaksid tervist ja haridust puudutavaid

küsimusi arutama ühiselt. Õige on avaldaja väide, et lapse isa töötab xxxxxxxxxxxx ja seetõttu

on mõni aeg töölähetuses. Samas lapse vanemad töötavad ühes asutuses ja lapse isa on

avaldajale igal ajal kättesaadav kas telefoni või interneti teel. Selles on juba veendunud ka

lastekaitsespetsialist, kes on mitu korda võtnud lapse isaga ühendust. Vaatamata sellele ei soovi

lapse ema küsida lapse isalt nõu ühelgi lapsega seotud küsimuses. Lapse isa ei ole kunagi

takistanud lapsel enda ema juures elamist ja/või lasteaias käimist ja/või lapse tervisega seotud

küsimuste lahendamist. Seetõttu lapse isale jääb täiesti arusaamatuks avaldaja soov võtta temalt

ära otsustusõigus lapse elukoha, tervise ja hariduse osas. Lapse isa on lisaks märkinud, et elab

alates 2. eluaastast Eestis ja valdab eesti keelt B2 tasemel, oma Xxxxxxxxxs elavaid sugulasi

nägi viimati 1995-1996 aastal, mistõttu avaldaja väited lapse isa võimalikust ära kolimisest on

alusetud ning ka esitatud asjaolud ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Lapse eesti

keele oskuse osas on lapse isa seisukohal, et Eestis elavad isikud peavad valdama eesti keelt ja

oma kogemusest on ta veendunud, et see on igati kasulik nii hariduse omandamiseks kui ka hea

töö leidmiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 28.09.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata ja

lapse ema ning lapse isa menetluskulud nende endi kanda, lapsele määratud esindaja tasu ja

kulud Eesti Vabariigi kanda.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi

vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Lapse

emal ja lapse isal on ühine alaealine laps, kes on sündinud 11.04.2021. Kuigi rahvastikuregistri

andmetel on lapse emal lapse suhtes ainuhooldusõigus, on lapse isa isadus tuvastatud

10.12.2021 lahendiga, mis tähendab, et rahvastikuregistri kanne on ebaõige. Vanematel on

lapse suhtes ühine hooldusõigus.

5.2. Maakohus selgitas, et ei kuulanud last isiklikult ära, kuna laps on 2-aastane ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5521 lg 1 esimese lause järgi kuulab kohus last

puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Lisaks märkis maakohus, et määras lapsele esindaja riigi õigusabi korras,

mistõttu on lapse huvid kohtumenetluses kaitstud.

5.3. PKS § 137 lg 1 rakendamiseks, mis reguleerib ühise hooldusõiguse lõpetamist, peab leidma

tuvastamist, et vanemad ei suuda lahendada lapsega seotud küsimusi alaliste pingeteta ja

erimeelsusteta, kuna see ei ole kooskõlas PKS § 118 lg-st 1 tuleva põhimõttega, et vanemad

teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse

igakülgset heaolu. Maakohus selgitas menetluses avaldajale, et tal tuleks selgelt välja tuua, kas

ta soovib otsustusõigust mingi konkreetse ühekordse küsimuse lahendamiseks, mis on PKS

§ 119 mõtteks, või juhul, kui avaldaja pidas siiski silmas ühise hooldusõiguse lõpetamist

nimetatud küsimustes, siis tuli avaldajal see selgelt välja tuua ning selgitada, milles seisneb

suutmatus teostada hooldusõigust ühiselt ja miks ühise hooldusõiguse lõpetamine on lapse

huvides. Kuigi avaldaja on ka peale maakohtu selgitusi hooldusõiguse lõpetamise ja

2-22-6421

otsustusõiguse saamise erinevuste kohta ikkagi taotlenud lapse elukoha, tervise ja hariduse osas

otsustusõiguse andmist avaldajale, on maakohtu hinnangul avaldaja sooviks siiski ühise

hooldusõiguse lõpetamine lapse elukohta, tervist ja haridust puudutavates küsimusest ning

avaldajale üleandmine, mistõttu pidi maakohus otsustama, kas anda ainuhooldusõigus lapse

emale nimetatud küsimustes.

5.4. Lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus 26.05.2022 seisukohas ei toetanud avalduse

rahuldamist. Eestkosteasutus muutis oma seisukohta 27.05.2023 arvamuses. Lapse isa on

menetluses palunud jätta avalduse rahuldamata, sest leiab, et poolte vahel ei ole vaidlust lapse

elukohta, tervist ja haridust puudutavates küsimustes.

5.5. Lapse ema on avalduse esitamisel ning ka menetluse jooksul tuginenud peamiselt

järgmistele argumentidele: 1) lapse isa on xxxxxxxxxxxxx ja viibib palju komandeeringutes

ning teda võib olla kiireloomuliste last puudutavate küsimuste korral nõusoleku saamiseks

raske kätte saada, 2) lapse isa on Xxxxxxxxx kodanik ning avaldaja kardab, et lapse isa võib

soovida kolida Xxxxxxxxx sugulaste juurde ning lapse kaasa võtta, 3) lapse isa ei soovi, et laps

õpiks eesti keelt, 4) lapse isa ei tundnud huvi lapse tervise ja käekäigu vastu, 5) lapse ema on

hoolitsenud ainuisikuliselt lapse eest ja teab, mis on lapsele parim.

5.6. Maakohus märkis, et hooldusõiguse määramine on tulevikku suunatud nõue ja seeläbi ei

oma määravat tähtsust minevikus aset leidnud asjaolud. Antud juhul ei ole menetluses leidnud

tuvastamist, et lapse isa ei tunne lapse vastu huvi, ta ei osale lapse elus ega soovi oma

hooldusõigust teostada. Pigem vastupidi, lapse isa, mitte avaldaja, on esitanud kohtule hagi

isaduse tuvastamiseks, mille kohta tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx lahendi

10.12.2021 ja tuvastas, et laps põlvneb lapse isast. Samuti on lapse isa esitanud kohtule avalduse

lapsega suhtlemiskorra määramiseks ning maakohus on lapse isa ja lapse suhtluskorra

tsiviilasjas nr y-yy-yyyy kinnitanud 21.04.2023 määrusega, mida käesolevalt ka täidetakse. See

kõik kogumis näitab, et lapse isa soovib olla lapsega seotud ning osaleda tema elus, sh teostada

oma hooldusõigust.

5.7. Avaldaja väited lapse isa komandeeringus viibimise ajal tema kättesaamise raskuse kohta

ei ole tõendatud. Samuti ei ole avaldaja toonud kohtu ette tõendeid selle kohta, et lapse isa ei

oleks nõus, et lapse elukoht on avaldaja juures või et laps ei tohiks õppida eesti keelt ning

esineks oht lapse isa poolt lapsega Xxxxxxxxx kolimise kohta. Maakohus ei nõustunud

eestkosteasutuse arvamusega, et lapse isa käitumine ja suhtumine oma vanema kohustustesse

näitab sisulise huvi ja tahte puudust täita enda osa lapse hooldusõigusega kaasnevate kohustuste

kandmisel, sest vastav väide on paljasõnaline ega peegeldu kuidagi lapse isa käitumises (lapse

isa on seni esitanud mitmeid nõudeid kohtusse, et tal oleks õigus lapse elus osaleda).

Samasisulist seisukohta ei ole lapse isa esitanud ka kohtule esitatud menetlusdokumentides.

Maakohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ning võttes arvesse, et laps õpib tasapisi oma isa

tundma ning suhtleb käesolevaks ajaks mõlema vanemaga (isaga küll vähem isa töö iseloomu

tõttu) ja isa on näidanud üles huvi osaleda ka oma lapse elus, ei tuvastanud, et lapsevanemate

vahel valitseksid erimeelsused lapse hooldamise korraldamisel, sh elu- ja viibimiskoha, tervist

ning haridust puudutavates küsimustes. Seetõttu asus maakohus seisukohale, et antud juhul

puuduvad alused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse elukohta, tervist ja haridust

puudutavates küsimustes, mistõttu jättis maakohus lapse ema avalduse rahuldamata.

2-22-6421

Määruskaebus

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega avaldaja avaldus rahuldada kas osaliselt või täielikult, aga eeldatavasti

vähemalt selles osas, et avaldajale jääks ainuotsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha üle.

6.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole lapse isa oma vanema hooldusõiguste ja hoolsuskohustuste

täitmisesse suhtunud vastutustundega ega ole omavahelises suhtluses mingis lapsesse puutuvas

asjas olnud üksmeelsel arvamusel lapse emaga. Mitte ühtegi lapse hooldusõigusse või

kohustusesse puutuvat asja ei ole vanemad suutnud lahendada kohtuväliselt. Kokkulepete

sõlmimist omavahelises suhtluses takistab lapse isa põhjendamatult halvustav ja alandav

suhtlemisstiil lapse emaga, mis on jätkunud ka kohtumäärusega määratud suhtlemiskorra

teostamise ajal. Maakohus määras käesolevas asjas lepitusmenetluse, kuid see lõppes

tulemuseta just seepärast, et lapse isa ei pidanud seda endale vajalikuks, kuivõrd psühholoogi

seletusel ta üldse ei mõistnud, milleks ta peaks sellises asjas osalema ning leidis, et ta ei vaja

mingeid „moraaliõpetusi“. Lapse isa leidis, et see, kuidas ta suhtleb lapse emaga, on tema enda

asi ning et tal puudub igasugune vajadus oma suhtumist muuta. Kuna vanemate vahel puudub

pisimateski lapsega seotud küsimustes üksmeel ja teineteisemõistmine, on lapse huvid

kahjustatud ning lapse ema on esitatud avaldusega soovinud saavutada olukorda, kus vanemate

erimeelsused ei saaks takistada lapse ema tehtavaid otsuseid. Asjaolu, et lapse isa on käesoleval

ajal end praktiliselt lapsesse puutuvatest otsustest vabatahtlikult taandanud, ei saa olla lapse

ema avalduse rahuldamata jätmise aluseks. Lapse isa hoolimatut ja ignorantset suhtumist

ilmestab ka see, et lapse isa maksab lapsele elatist vähem, kui on kohtulahendiga välja

mõistetud.

6.2. Pärast maakohtu määratud lepitusmenetluse tulemusteta lõppemist ei määranud kohus uut

vanemate ärakuulamist, et selgitada vanemate isikliku ärakuulamise kaudu välja põhjused, miks

perelepitus tulemusi ei andnud ning võtta tarvitusele abinõud vanemate suunamisele koostööle

lapse huvides.

6.3. Lapse emale on kõige olulisem lapse elu- ja viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse saamine,

kuivõrd laps on sünnist saadik elanud koos emaga ning lapse ema soovib ka edaspidi lapse elu

selliselt korraldada.

Menetlusosaliste seisukohad

7. Lapsele määratud esindaja ei toetanud määruskaebust.

8. Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu.

9. Eestkosteasutus leidis, et määruskaebuse rahuldamine ei ole lapse huvides.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§‑ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2-22-6421

12. Esmalt lahendab ringkonnakohus lapse ema taotluse tõendite vastuvõtmiseks. Lapse ema

esitas koos määruskaebusega Harju Maakohtu 28.06.2022 määruse elatise osas kompromissi

kinnitamise kohta tsiviilasjas nr c-cc-cccc (lisa 1, dtl 261-262 ja 306-307), Harju Maakohtu

21.04.2023 määruse vanemate vahel kokku lepitud lapse ja lapse isa suhtlemise korra kohta

tsiviilasjas nr y-yy-yyyy (lisa 2, dtl 263–266 ja 308–311) ja tabeli elatise tasumise kohta (lisa 3,

dtl 267-268 ja312-313). Ringkonnakohus ei võta esitatud tõendeid asja materjalide juurde, kuna

lisana 2 esitatud suhtluskorra kohtulahend on juba toimikus olemas (dtl 181–184 ja 198–201)

ning elatisega seonduvad asjaolud ja tõendid ei ole praeguses hooldusõiguse vaidluses

asjakohased (TsMS § 238 lg 1 p 1).

13. Menetluslikult on lapse ema heitnud maakohtule ette, et kohus ei kuulanud menetlusosalisi

peale lepitusmenetlust ära. Maakohus kuulas nii vanemad, lapse esindaja kui ka

eestkosteasutuse esindaja ära 03.10.2022. Maakohus peatas menetluse 13.10.2022 määrusega

perelepituse läbiviimise ajaks ning uuendas asja arutamise 08.03.2023 määrusega. Maakohus

põhjendas vaidlustatud määruses, miks ta ei kuulanud menetluses ära last. Kuigi kohus ei ole

hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotlustega (TsMS § 477 lg 5), tuleb menetlusosaline

tema taotlusel ära kuulata (TsMS § 477 lg 4). Praegusel juhul ei palunud lapse ema ega ka teised

menetlusosalised, et maakohus kuulaks neid uuesti ära peale lepitusmenetluse luhtumist ja

menetluse uuendamist. TsMS § 361 lg 4 järgi jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli

jäi. Kuivõrd kohus oli vanemad juba menetluses isiklikult ära kuulanud ja ei pidanud vajalikuks

menetlustoimingut korrata, ei ole maakohus menetlusõiguse normi rikkunud.

14. Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised jätkuvalt selle üle, kas esinevad

eeldused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse elukohta, tervist ja haridust

puudutavates küsimustes, kuid eelkõige lapse elukoha määramise osas. Kuigi lapse ema on

jätkuvalt palunud anda talle nendes küsimustes ainuotsustusõigus, nõustub ringkonnakohus

maakohtu seisukohaga, et lapse ema avaldusest, menetluses esitatud seisukohtadest ja ka

määruskaebusest nähtub, et tema avaldus on suunatud ühise hooldusõiguse lõpetamisele ja

nimetatud küsimustes lapse emale ainuhooldusõiguse andmisele. Avaldaja soovib, et saaks

tulevikus igakordselt üksi otsustada lapse elukoha, tervise ja hariduse üle.

15. Ringkonnakohus märgib, et PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed

õigused ja kohustused. Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi

ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ning üksmeeles, pidades

silmas lapse igakülgset heaolu. Ka juhul kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise

hooldusõiguse korral otsustama lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2

järgi otsustab vanemate lahuselu korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem,

kelle juures laps parasjagu viibib. Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha

erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt

ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist. Vanemate vaidluse korral on võimalik

teha muudatusi ühises hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise (PKS § 119) või ühise

hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise (PKS § 137) kaudu (RKTKm 05.01.2022, 2-21-

233, p-d 13-14). Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et mõlema vanema ühine

hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses (vt RKTKm 05.01.2022, 2-21-233,

p 15; 19.05.2021, 2-20-1708, p 19; 12.02.2016 3-2-1-159-15, p 30).

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguses asjas ei ole vanemate vahel ületamatuid

erimeelsusi üheski nendes küsimustes, mille osas lapse ema taotleb ühise hooldusõiguse

lõpetamist ja lapse emale ainuhooldusõiguse üleandmist (PKS § 137). Samuti ei ole alust

nendes küsimustes anda lapse emale otsustusõigust (PKS § 119). Maakohus on jätnud

põhjendatult avalduse rahuldamata ja ei ole seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse

2-22-6421

norme ega väljunud kaalumispiiridest. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus

§-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Määruskaebusest nähtuvalt ei meeldi lapse emale lapse isa suhtlusmaneer, mis raskendab

vanemate läbisaamist. Lapse ema on lapse isa suhtlusstiili tõendamiseks kohtule esitanud lapse

isa sõnumid lapse emale (dtl 30–37, tõlge dtl 29; dtl 225–230, tõlge dtl 232–235). Kuigi

kolleegium mõistab, et lapse isa võimalik ebaviisakas suhtumine lapse emasse häirib lapse ema,

ei saa kohus praegusel juhul üksnes halva suhtlusstiili tõttu võtta lapse isalt osaliselt ära

vanemlikke õigusi või neid piirata. Lähtuvalt eespool viidatud Riigikohtu lahendist peaks ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks olema üldjuhul vanemate vahel sellised erimeelsused, mis

takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist.

Maakohus selliseid erimeelsusi vanemate vahel ei tuvastanud ning ka määruskaebusest ei saa

sellisele järeldusele jõuda. Praegusel juhul on kõik lapsega seotud olulised valikud nagu

lasteaed, arstid, huvialaringid ja elukoht langetanud lapse ema ning toimiku materjalidest

nähtuvalt ei ole lapse ema enne otsustamist neid küsimusi lapse isaga arutanud. Seega kuigi

lapse ema väitel ei ole vanemad suutnud üheski last puudutavas küsimuses olla ühel meelel, ei

ole lapse ema toonud veenvalt esile ega tõendanud, et vanemad oleks üldse mõnda lapse

elukohta, tervisesse või haridusse puutuvat küsimust arutanud ja jäänud selles osas

eriarvamusele. Vaatamata sellel, et eestkosteasutus toetas maakohtu menetluses viimases

seisukohas avalduse rahuldamist, leidis eestkosteasutus vastuses määruskaebusele, et kaebuses

ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaks kinnitust, et oleksid tekkinud reaalselt konkreetsed

vaidlused või pinged lapse elukohta, tervist ja haridust puudutavates küsimustes ning ei pidanud

seetõttu määruskaebuse rahuldamist lapse huvidega kooskõlas olevaks. Lapsele määratud

esindaja on läbivalt olnud avalduse rahuldamise vastu. Asjas esitatud seisukohtade järgi ei ole

lapse isa teinud ühtegi takistust lapse ema tehtud otsuste elluviimiseks ning ei ole nõudnud

nende otsuste muutmist, st näiteks et laps vahetaks lasteaeda või elaks lapse isa juures. Järelikult

ei ole lapse huvid sattunud ohtu ka vanemate ühise hooldusõiguse korral. Lapse isa ei ole teinud

sisulisi etteheiteid lapse ema tehtud valikute osas, kuid on soovinud, et lapsega seotud olulisi

küsimusi otsustaksid lapse vanemad koos. Kolleegium märgib, et lapse ema väited lapse isa

elatise tasumise kohustuse osalise rikkumise kohta ei ole praeguses hooldusõiguse vaidluses

asjasse puutuvad.

17.1. Lapse ema väited selle kohta, et lapse isa sooviks lapse panna xxxxxkeelsesse lasteaeda,

on jäänud ka määruskaebemenetluses üldsõnaliseks ning lapse isa on sellele vastu vaielnud.

Lapse tervisega seonduva osas on lapse ema põhiline seisukoht, et lapse isaga ei pruugi saada

tema töö tõttu ühendust, kui on vaja otsustada kiiresti näiteks lapse ravimise üle. Riigikohus on

leidnud, et ainuüksi see, et üks vanem viibib töökorralduse tõttu osa aega välismaal, ei anna

alust ühist hooldusõigust lõpetada. On oluline, et vanemad teostaksid ühist hooldusõigust

PKS § 118 lg 1 mõttes ühiselt ja üksmeeles selliselt, et mõlemal vanemal oleks võimalus last

puudutavates küsimustes kaasa rääkida. See aga ei tähenda, et vanemad peaksid ühise

hooldusõiguse korral otsuseid langetama ühiselt isiklikult kohal olles. Analoogselt PKS § 120

lg 1 kolmandas lauses viidatud vanemate võimalusele leppida kokku ühise esindusõiguse

teostamises, saavad vanemad kokkuleppel korraldada ka muude ühise hooldusõigusega seotud

küsimuste otsustamise (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794, p 16). Lapse ema ei ole esile toonud

ühtegi juhtumit, mil lapse ema oleks üritanud lapse isaga kiireloomulises küsimuses ühendust

võtta ja see ei õnnestunud. Lapse isa on märkinud, et ta on ka tööl olles kättesaadav nii telefoni

kui ka interneti teel ning seni on neid kanaleid pidi suhtlus toiminud nii lapse ema kui ka

eestkosteasutusega. Seega ei ole praegusel juhul alust arvata, et lapse isa ei saaks hooldusõiguse

teostamisega oma töö tõttu hakkama.

2-22-6421

17.2. Lapse elu- ja viibimiskoha osas, mis valmistab lapse emale kõige suuremat muret, samuti

vaidlused vanemate vahel puuduvad. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vanemate vahel

erimeelsust selles, et laps elab emaga. Lapse isa on korduvalt väljendanud, et tal ei ole lapse

elukoha suhtes pretensioone (nt dtl 120 ajamärk 00:03:39, dtl 177, dtl 292). Praegusel juhul on

lapse ema taotlus lapse elukoha osas ainuhooldusõiguse saamiseks eelkõige ajendatud hirmust,

et lapse isa võib lapse viia Venemaale. See asjaolu ei anna aga kolleegiumi hinnangul alust teha

muudatusi vanemate ühises hooldusõiguses. Lapse isa on selgitanud, et elab Eestis alates

2 aasta vanusest ja tal on siin ka kindel töökoht (dtl 178). Üksnes asjaolu, et lapse isa ei ole

Eesti kodanik, ei anna alust arvata, et ta tahaks lapse viia Eestist ära. Hooldusõiguse asja

lahendades peab arvestama hetkeolukorraga, mitte hindama seda, mis võib kunagi tulevikus

toimuda (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 21). Käesolevalt ei ole lapse isa käitumises olnud

märke sellest, et ta tahaks kolida Xxxxxmaale ja viia sinna koos endaga ka laps. Samuti ei ole

lapse isa väljendanud sellist soovi ei menetlusdokumentides ega ka toimikus olevates lapse

emale saadetud sõnumites.

18. Kolleegium märgib, et kui tulevikus peaksid vanemate vahel tekkima ületamatud

erimeelsused lapse hooldusõiguse teostamisel, saab vanem vajaduse korral otsustusõiguse

saamiseks või hooldusõiguse küsimuses muudatuste tegemiseks uuesti kohtusse pöörduda.

19. Kuna maakohtu määrus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda vaja

muuta ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3). Lapse ema ei ole määruskaebuses

menetluskulude jaotust vaidlustanud.

20. Arvestades vaidluse sisu ning seda, et lapse hooldusõigust puudutav lahend tehakse

eelkõige lapse huvides, on põhjendatud jätta ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda

(TsMS § 172 lg 1 ja 3).

21. TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)