2-24-5055/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2024, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-5055 Tsiviilasi O. P. hagi K. P. vastu elatise suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja O. P. (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja E. L. (isikukood xxx; e-post xxx) Kostja K. P. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Muuta Pärnu Maakohtu 13.10.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-27794 väljamõistetud elatist alates 28.03.2024. 3. Mõista K. P.lt välja O. P. kasuks elatis 609,03 eurot perioodi 28.03.2024 kuni 31.05.2024 eest. Kui kostja on nimetatud perioodil juba tasunud elatist eelmise lahendi järgi, s.o 177 eurot kuus, siis tuleb juba tasutud summad väljamõistetud elatisest maha arvestada. 4. Mõista K. P.lt välja O. P. kasuks alates 01.06.2024 kuni O. P. täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) välja igakuine elatis 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2(3) 7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tagaseljaotsuse tegemise alused 1. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 15.04.2024 määrusega ning kostja on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse võtnud KÄPO vahendusel vastu 20.04.2024. 2. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 06.05.2024. Kostja vastust hagile ei esitanud. 3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikes 1 sätestatule. 4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3(3) ASJAOLUD 5. Hageja seaduslik esindaja (ema) E. L. esitas 28.03.2024 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagiavalduse K. P. vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt palutakse siduda väljamõistetud elatis praegusel ajahetkel kehtiva elatisraha miinimummmääraga, kuna 2014. a väljamõistetud elatis 177 eurot ei ole ajakohane elukalliduse muutumist ja ootamatult tekkivaid kulutusi silmas pidades.

KOHTU SEISUKOHT 6. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. 7. Samas selgitab kohus siinjuures elatissumma 609,03 eurot kujunemist perioodi 28.03.2024 kuni 31.05.2024 eest. Elatist saab üldjuhul nõuda (sh suurendada) vaid alates hagi esitamisest, s.o alates 28.03.2024. Sel ajal oli miinimumelatis 260,33 eurot, alates 01.04.2024 on see 287,72 eurot. Seega kujuneb elatis 609,03 eurot järgmiselt: 1) 28.-31.03.2024: 260,33/31px4p=33,59 eurot; 2) 01.04.-31.05.2024: 287,72x2k=575,44 eurot. Edaspidi alates 01.06.2024 tuleb kostjal tasuda elatist 287,72 eurot kuus, kuni summa järgmise muutumiseni alates 01.04.2025. Menetluskulud 8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus ka menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 kohaselt. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik