3-24-1809/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2024. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-1809 Haldusasi X kaebus kohtutäituriga kohtumiseks kohustamiseks RESOLUTSIOON Tagastada X kaebus ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. X esitas 17.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib, et kohus garanteeriks kaeba- ja kohtumise kohtutäitur Rocki Albertiga nii, et kohtumisel osaleks ka kolmas isik. Kaebaja soovib ka kohtutäituri tegutsemise peatamist halduskohtumenetluse ajaks. Kohtutäitur ei anna kaebajale võimalust müüa võla katteks autot, samas kui korter ja kinnistu on arestitud. Samuti heidab kaebaja ette nelja kuud kaebuse jaoks Pärnu kohtus, ringkonnakohus ei võta kaebaja dokumente menetlusse ja Pärnu prokuratuur varastas kaebaja ostetud telefonist andmeid.

2. Kohtule nähtub kaebaja selge soov vaidlustada kohtutäituri tegevust ja/või tegevusetust. Haldus- kohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsu- gust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Kohtutäituri tegevuse vaidlustamist reguleerib täitemenetluse seadustiku (TMS) 7. osa. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täite- toimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tege- misest (§ 217 lg 1). Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub (§ 218 lg 1). Kohtutäituri otsuse või tegevuse vaidlustamine esmalt kohtu- täituri juures on kohustuslik (samas).

Seega on kohtutäituri tegevuse ja/või tegevusetuse üle peetavate vaidluste lahendamine esmalt koh- tutäituri enda ja seejärel maakohtu pädevuses ning kaebus tuleb selles osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

Kaebajal on võimalik pöörduda kohtutäitur Rocki Alberti otsuste või tegevuse vaidlustamiseks es- malt kohtutäituri enda poole ja seejärel, kui kaebaja kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsuse- ga ei nõustu, esitada kaebus Pärnu Maakohtusse.1

3. Kohtule ei nähtu esitatud kaebusest soovi vaidlustada muud peale kohtutäituri tegevuse.

1 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel töötab kohtutäitur Pärnu piirkonnas (https://kpkoda.ee/kohtutaiturids/rocki-albert/).

2(2)

Kohus selgitab aga täiendavalt, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-22-5482 me- netlus lõppenud ja Pärnu Maakohtu määrus jõustunud; Tallinna Ringkonnakohus on selles asjas kaebaja määruskaebust menetlenud. Tsiviilasjas nr 2-18-14922 kaebaja Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebust ei esitanud, kuid vaidlustas ringkonnakohtu määruse Riigikohtus. Seega on kaebaja tsiviilasjades oma edasikaebeõigust kasutanud. Liiga pika menetluse korral on võimalik esitada taotlus menetluse kiirendamiseks, kuid sellise taotluse saab esitada juhul, kui tsiviilasi on kohtu menetluses olnud vähemalt 9 kuud (TsMS § 3331).

Kohtul ei ole teavet menetluse kohta, mille raames kaebaja prokuratuurile etteheite tegi, sh ei nähtu sellist teavet ka kohtute infosüsteemist. Arvestades, et prokuratuuri tegevus on peamiselt seotud kriminaalmenetlusega (prokuratuuriseaduse § 1), viitab etteheite sisu toimingule, mida prokuratuur saaks teha kohtueelses kriminaalmenetluses. Sellise kaebuse lahendamine ei oleks halduskohtu pä- devuses. Kohtueelses kriminaalmenetluses tehtud prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale kaebamine toimub kriminaalmenetluse seadustiku alusel esmalt kaebuse esitamisega Riigiprokura- tuurile (§ 228 lg 2) ja edasi maakohtule (§ 230 lg 1).

4. Kaebuse lõpus on kaebaja avaldanud soovi, et kohus peataks kohtutäituri tegevuse halduskohtu- menetluse ajaks. Seda avaldust on võimalik käsitleda esialgse õiguskaitse taotlusena. Kuivõrd kae- buse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole ka esialgse õiguskaitse taotluse lahenda- mine halduskohtu pädevuses ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin