2-24-7513/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-24-7513; M.H. hagi M.H. vastu; elatise väljamõistmiseks Kohtunik Kalev Kuningas Hageja M.H. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx x-xx, xxxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxxx) Hageja esindaja K.A. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx x-xx, xxxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxxx; xxxxx.xxxxxxx@xxxxx.xxx) Kostja M.H. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxxxxxxx; xxxxxx.xxxx.xxxxxxxxx@xxxxxxx.xxx) Määruse tegemine eelmenetluses RESOLUTSIOON 1. Kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1. M.H. kohustub tasuma igakuiselt 25.-ks kuupäevaks elatist 150 eurot lapse M.H. kasuks tema ülalpidamiseks alates 13.05.2024 kuni lapse M.H. täisealiseks saamiseni. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui 52% käesoleva kokkulepe punktis 1.2 alusel arvestatud elatise määrast. Elatis kuulub tasumisele K.A. kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Elatis tuleb tasuda PKS § 100 lõige 4 järgi iga kalendrikuu eest ette. 1.2. Käesoleva kokkuleppe punktis 1.1 nimetatud elatissumma muutub iga aasta 1. aprillil ning moodustub 52% järgmiselt arvestatud seadusjärgsest elatise määrast: PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (käesoleval ajal 272,76 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (käesoleval ajal 54,96 eurot), millest on maha arvestatud pool M. H.le makstavast peretoetusest (käesoleval ajal 40 eurot) PKS § 101 lg 5 alusel, seega käesoleval ajal on elatise suuruseks 149,61 eurot, kokkuleppeliselt on elatis 150 eurot (52% 287,72 eurost). Saadav elatise summa ümardatakse täisarvuni. Esimene muutumine toimub 2025. aasta 1. aprillil. 1

1.3. Pooled on kokku leppinud, et lisaks eelnevates punktides kokkulepitule ostab M.H. Markus Hundile vajalikud riided ja kooliminekuks vajalikud esemed iga aastaselt. 1.4. Pooled on kokku leppinud, et K.A.l on ainuõigus alaealisele lapsele M. H.le kokkulepitud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks. 1.5. Nõuetekohane tasumine loetakse teostatuks eelnevates punktides sätestatud summade laekumisel K.A. kontole. 1.6. Kompromissis sätestatud mistahes kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja kõigi kompromissist (p-d 1.1 ja 1.2) tulenevate nõuete koheseks rahuldamiseks. 1.7. Hageja kinnitab, et temal ei ole Kompromissi kinnitamise järel kostja vastu mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudeid, mis võivad tuleneda hagi aluseks olnud õigussuhtest. 1.8. Pooled on kokku leppinud, et nende poolt kantud menetluskulud (s.h. õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda. 2. Seoses eelnevaga: 2.1 menetluskulud jätta poolte endi kanda; 2.2 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte. 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud 1.Seoses kompromissiga on menetlusosalised taotlenud menetluse lõpetamist. Kohtu põhjendused 2.TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 3.Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). 2

4.Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). 5.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). 6.TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud kompromissi kinnitamist välistavad alused puuduvad. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada. 7.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 8.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). 9.Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 3