3-24-1555/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-1555

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X. paigutamiseks

Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24. mai 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet

Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja X.X., riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24. mai 2024. a määrus

muutmata.

2. Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nimi

tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse

Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas puudutatud isiku kinni 22. mail 2024 kell 15.40

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel. Isiku kinnipidamise

protokollist nähtuvalt pöördus isik PPA Tartu teenindusse, kus isiku kontrollimise käigus selgus, et

isikul ei olnud Eestis viibimiseks ühtegi reisidokumenti. Isiku sõnade kohaselt tahtis ta minna

Saksamaale ja ületas ebaseaduslikult Eesti – Vene riigipiiri 20. mail 2024 umbes 15.00. Protokollis

on märgitud isiku nimeks X.X., mis on tuvastatud isiku enda ütluste ja sünnitunnistuse koopia

alusel.

2. Isik esitas 22. mail 2024 kell 17.40 rahvusvahelise kaitse taotluse. Seejärel pidas PPA isiku 22.

mail 2024 kell 17.40 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel.

Isiku väitel otsustas ta Venemaa Föderatsioonist lahkuda, kuna elatustase on seal madal ja teda

kiusatakse taga. Ta on soovinud korduvalt loobuda Vene Föderatsiooni kodakondsusest. Isiku sõnul

soovis ta minna Saksamaale Dresdenisse, kuna seal on ilus arhitektuur ja pehme kliima. Sugulasi ei

ole Eestis ega ka Saksamaal. Isik selgitas, et läks piirilt Tartusse jalgsi, soovis jõuda Tallinnasse ja

sealt praamiga Saksamaale.

3. PPA esitas 23. mail 2024 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba X.X. kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Isiku kinnipidamine on kooskõlas

VRKS § 361 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega ja isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1-5

sätestatud kinnipidamise alused ja põgenemisoht VSS § 68 p-de 3 ja 8 mõttes. Taotluses on esitatud

järgmised asjaolud ja põhjendused.

3.1. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isik kinnitas, et

ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Tema sõnul ei aidatud teda piiri ületamisel.

Isiku senine käitumine ja ütlused kinnitavad, et tema puhul esineb põgenemisoht ning puudub alus

arvata, et vabaduses viibides poleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseni.

3.2. Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid. PPA-l ei ole võimalik veenduda, et tegemist on

isikuga, kellena ta väidab end olevat, ning milline on tema kodakondsus. Selgitamist vajavad tema

Eestisse saabumise ja siin viibimise alused.

3.3. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik

hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isik saabus Eesti Vabariiki

ebaseaduslikult ja ta ei pöördunud viivitamatult pärast saabumist politseisse ega esitanud

rahvusvahelise kaitse taotlust kohe. On alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud

väljasaatmise vältimiseks.

3.4. Seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada. Isikul

puudub kehtiv reisidokument, mida hoiule võtta. Tema elama suunamine kindlaks määratud

elukohta ei vähendaks põgenemisohtu ning PPA-le teadaolevalt pole isikul Eestis võimalikku

elukohta. Kuna isiku esialgne plaan ei õnnestunud ning Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemine oli

varuvariant, on põhjendatud alus arvata, et isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi

Saksamaale.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 24. mai 2024. a määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud

isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24. juulini 2024. Halduskohus leidis, et PPA taotluses

toodud asjaoludel ja põhjendustel on isiku kinnipidamine vajalik. Praeguseks teadaolevat

informatsiooni arvestades on vajalik täpsustada nii isiku identiteeti kui ka kodakondsust ning

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavaid asjaolusid, sh

isikut kodumaal esinevate ohtude ning tema tegelikke eesmärke.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 24. mai 2024. a määrus

tühistada ning teha uus lahend, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada puudutatud isik

kinnipidamiskeskusest. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.

5.1. Isik saab aru, et tema poolt toodud põhjendused vajavad täpsustamist, kuid selleks ei ole teda

vaja kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada.

5.2. Isik pöördus vabatahtlikult Tartus politseijaoskonda ja tal olid olemas dokumendid, mis

tõestavad isikut ja tema juttu, et ta on mitmel korral soovinud loobuda Vene Föderatsiooni

kodakondsusest. Pöördumise fakt tõendab, et isiku puhul puudub põgenemisoht.

5.3. Subjektiivne ja põhjendamata on halduskohtu veendumus, et isik ei oleks ametivõimudele

vabaduses viibides piisavalt kättesaadav ning koostööaldis.

5.4. Halduskohus on jätnud arvestamata, et isik tahab kõigest põgeniku staatust Euroopa Liidus, sest

Vene Föderatsiooni seadused ei arvesta inimõigustega.

5.5. Ebaseaduslik piiriületus või dokumentide puudumine ei viita automaatselt põgenemise ohule.

Kohus ei ole isikuga seotud asjaolusid õigesti hinnanud ning on jõudnud valede järeldusteni.

5.6. Puudub alus isiku kinnipidamiseks VRKS § 36¹ lg 2 p 5 alusel.

5.7. Isiku võiks lubada elama varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusesse. Isik võib kinnitada, et

varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses elamise ajal täidab ta kõik PPA esitatavad nõudmised.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesolevas asjas õigustavad isiku kinnipidamist

VRKS § 361 lg 2 p-des 1-5 sätestatud alused ja VSS § 68 p-des 3 ja 8 nimetatud põgenemisohu

tunnused.

8. VRKS § 361 lg 2 p-d 1-3 võimaldavad paigutada isiku kinnipidamiskeskusesse isiku

tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1) ja isiku kodakondsuse kontrollimiseks või

väljaselgitamiseks (p 2) või isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks

(p 3). PPA taotlusele lisatud isiku kinnipidamise protokolli kohaselt on isiku kinnipidamisel hoiule

võetud mobiiltelefon, puru minigrip kotis, laadimisjuhe, adapter, korteri võti, sünnitunnistuse

koopia, tööraamat, Soome Vabariigi asukortti (kehtetu), seitse fotot, paberkandjal dokumendid,

plastik purk kollase kaanega. Kuigi isikul oli kinnipidamisel kaasas paberkandjal dokumente ja PPA

on esialgu isiku tuvastanud isiku enda ütluste ja sünnitunnistuse koopia alusel, ei anna see veel alust

pidada isikut selleks, kellena ta väidab end olevat. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest, et

isikul oleks kinnipidamisel kaasas olnud isikut tõendavaid dokumente. Kuna määruskaebuse esitaja

puhul ei ole tõsikindlalt selge tema nimi, kodakondsus ega ka Eestisse saabumise ja siin viibimise

alused, siis sellest lähtuvalt tuleb puudutatud isiku esitatud andmeid kontrollida ka teistest allikatest.

Tegemist on asjaoludega, mida ei ole võimalik kontrollida 48 tunni jooksul.

9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et VRKS § 361 lg 2 p 5 praegusel

juhul ei kohaldu, sest puudutatud isikut ei peetud kinni Eestist lahkuma kohustamise menetluses.

VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu vajaduse korral

lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on

põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse

täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus

ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse

pärast hetke, mil kahtlus tema ebaseaduslikust viibimisest leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda

tagasisaatmine, on selgelt tegemist VRKS § 361 lg 2 p-s 5 kirjeldatud olukorraga (RKHKm

nr 3-23-2232, p 23).

Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt pidas PPA isiku kinni 22. mail 2024 kell 15.40 VSS

§ 15 lg 1 alusel, mille kohaselt PPA võib välismaalase ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48

tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning

selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus. Isik palus seejärel rahvusvahelist kaitset 22. mail

2024 kell 17.40. Isik on selgitanud, et ta ei soovi minna Vene Föderatsiooni ja soovib loobuda selle

kodakondsust ning on avaldanud, et soovis minna läbi Eesti Saksamaale. Asjaolust, et isikul oli

edasine reisiteekond planeeritud, saab järeldada, et tema tegelikuks sooviks ei olnud taotleda Eestis

rahvusvahelist kaitset. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjaolusid arvestades saab

pidada usutavaks, et isik taotles rahvusvahelise kaitset lähtuvalt tema kinnipidamisest VSS alusel,

millest tulenevalt suure tõenäosusega järgneb Eestist väljasaatmine. Seega on ringkonnakohtu

hinnangul ka käesolevas asjas tegemist VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud olukorraga.

10. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni

pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks,

eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud kinnipidamise

alusega seoses on kohtupraktikas selgitatud, et nimetatud alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et

isik oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt

ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja

edasiliikumise ennetamisele. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase

staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis

ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust

ja kättesaadavust. Samas ei ole asjaolude ebaselgus üksi piisav selleks, et võtta isikult vabadus. Küll

aga võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku

osaluseta ei ole võimalik. VRKS § 361 lg 2 p-de 1-5 kohaldamist saab põhjendada isiku põgenemise

ohuga (vt RKHKm nr 3-17-792, p-d 18.1, 18.2 ja nr 3-3-1-52-14, p 12).

11. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui

esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjas

esinevad VSS § 68 p-des 3 ja 8 nimetatud põgenemisohu tunnused. VSS § 68 p 3 kohaselt esineb

välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema

kodakondsuses ja VSS § 68 p 8 kohaselt kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri

ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.

Ringkonnakohus selgitab, et põgenemise ohu hindamisel annab kohus hinnangu isiku põgenemise

tõenäosusele ja tegemist on prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka

menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik

võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama. Ringkonnakohus on

seisukohal, et puudutatud isiku isikusamasust, kodakondsust ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid

tuleb põhjalikumalt kontrollida. Isiku senised selgitused võimaldavad järeldada, et ta tuli Schengeni

alale ebaseaduslikult ja ei soovinud esitada rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis. Kuigi isik pöördus

ise PPA-sse, siis tema selgitustest nähtuvalt oli isiku soov minna läbi Tallinna Saksamaale, mis

viitab tegelikult sellele, et isik soovis kasutada Eestit vaid transiitriigina. Asjast ei nähtu, et isik

oleks Eestis elu- või töökohta ja tal puuduvad sotsiaalsed või perekondlikud suhted, mis võiksid

soodustada isiku viibimist Eestis. Seega viitavad asjas kogutud materjalid sellele, et isikul ei ole

põhjust Eestisse jääda.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on isiku kinnipidamine proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.

Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise

ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (RKHKm nr 3-3-1-52-14, p 18). Leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine ei ole isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud ja ei tagaks isiku kättesaadavust

menetlustoimingute tegemiseks. Kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne ka selle kestuse või isiku

tervise ja turvalisuse aspektist.

13. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

14. Ringkonnakohus asendab halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel määruse

avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt)