2-23-141355/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.06.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-141355

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

J. K. hagi A. K. vastu elatise nõudes

2342,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: J. K. (isikukood xxxx)

Hageja seaduslik esindaja: N. P. (isikukood xxxx, e-post

xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Olga Väina-Kesler (e-post

ramstor.ou@mail.ru)

Kostja: A. K. (isikukood xxxx, e-post xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva (e-post

jurist@irinavassiljeva.eu )

Eelistung 06.03.2024, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A. K.lt J. K. kasuks alates 10.10.2023 kuni 31.03.2024 elatis 121,50

eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 50,55 eurot ning proportsionaalselt vähendatud TsMS § 101 lg 6

alusel 8 ööpäeva võrra).

3. Välja mõista A. K.lt J. K. kasuks alates 01.04.2024 kuni J. K. täisealiseks

saamiseni (s.o xxxx) elatis 134,28 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud

pool lapsetoetust 40 eurot ning proportsionaalselt vähendatud TsMS § 101 lg 6

alusel 8 ööpäeva võrra).

4. Resolutsiooni p-s 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 10.ndaks

kuupäevaks N. P. arveldusarvele xxxx, selgitusega: elatis.

6. Juhul, kui A. K. on kohtumenetluse kestel J. K.le maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h oktoober 2023

eest tasutud elatis summas 139 eurot (dtl 71) ning veebruari 2024 kuni mai 2024

eest tasutud elatis summas 346,33 eurot

7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

07.01.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt on A. K. (kostja) J. K. (hageja) isa. Hageja ja kostja

elasid koos kuni 2019a. Alates augustist 2023 maksab kostja elatist oma äranägemise järgi

vahelduvalt 50 eurot ja 150 eurot. Hageja igakuised keskmised vajadused ja tema tavaline

elulaad materiaalses väljenduses (aastaringi võttes) kokku on 705 eurot, sh eluase

(kommunaalkulud) 100 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot,

kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused vabale

ajale 40 eurot, lasteaia kulud 20 eurot, lasteaia jalgpalli- ja lauluring 35 eurot, logopeediga

seansid toimuvad kuus 8 korda ja iga tund maksab 30 eurot, kokku 240 eurot kuus.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest, s.o 10.10.2023.a edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt 260,33 eurot (s.o igakuine elatis

baassummas 249,78 euro, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast millest on maha

arvatud Perehüvitiste seaduses § 17 märgitud ½ lapsetoetusest) kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja vastus

Kostja palus oma vastuses jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja pole kunagi keeldunud hageja

ülalpidamisest, kostja osaleb igakuiselt lapse ülalpidamises. Kostja teeb seda vabatahtlikult ja ei

näe põhjust, miks peaks see olema sätestatud kohtu poolt. Kostja selgitab kohtule, et kuna laps

viibib tema juures rohkem kui 7 päeva igakuiselt, siis on kostjal mõjuv asjaolu elatise

vähendamiseks. Kostja maksab elatist vastavalt kalkulaatorile. Kostja tasus elatist juulis vastavalt

vanemate kokkuleppele juuni eest 250 eurot, augustis 75 eurot (arvestades, et juulis oli laps

tema juures 12 ööpäeva), septembris 139 eurot (arvestades, et augustis oli laps tema juures 7

ööpäeva), oktoobris 139 eurot (arvestades, et septembris oli laps tema juures 7 ööpäeva),

novembris 139 eurot (arvestades, et oktoobris oli laps tema juures 7 ööpäeva).

Kostja on seisukohal, et hageja kulutused on ülepaisutatud.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele

osaliselt.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5

kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta

on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2023 kuni

31.03.2024 oli baassummaks 249,78 eurot ning alates 01.04.2024 on baassummaks

272,76 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja N. P..

Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on

seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes

materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid

peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku

ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on

õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada

tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse

ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse

ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt on ta 2023 jaanuari eest kuni septembri 2023

eest tasunud elatist kokku 1953 eurot, s.o keskmiselt 217 eurot kuus (dtl 65). Arvestades

miinimumelatise suurusega, on seega elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest

õiguslikult põhjendatud.

5. Hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt

moodustavad hageja igakuised kulud kokku 705 eurot, sh eluase (kommunaalkulud) 100

eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused

hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused vabale

ajale 40 eurot, lasteaia kulud 20 eurot, lasteaia jalgpalli- ja lauluring 35 eurot,

logopeediga seansid toimuvad kuus 8 korda ja iga tund maksab 30 eurot, kokku 240 eurot

kuus.

Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile

märgitud suurus mõistlik. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema

võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel.

Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks

vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see

vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas

oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et

inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on

usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades

hageja vanusega on ka lasteaia ja vaba aja kulud usutavad. Lapse ema on esitanud

menetluses ka tõendi, millest nähtuvalt on ta kandnud igakuiseid kulusid seoses

haridusega (dtl 98, 100). Iseenesest ei saa pidada ebamõistlikuks ka kulusid erinevatele

huivalaringidele, kuna need on lastele arendavad ja kasulikud. Lapse ema on esitanud ka

tõendi muusikaringi külastamise kulude olemasolu kohta (dtl 99). Samuti märgib kohus,

et aeg-ajalt võivad tekkida ka muud ettenägematud kulutused, millega saab elatise

väljamõistmisel arvestada.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Seega asub kohus

seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele seaduses

sätestatud elatise baassummale vaatamata asjaolule, kas hagejal on täiendavaid kulusid

seoses logopeediga või mitte. Kohus ei pea seega vajalikuks anda oma hinnangut ka

poolte esitatud tõenditele seoses logopeediga (dtl 97, 111-114).

6. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

06.03.2024 eelistungil on hageja seaduslik esindaja kinnitanud, et hageja viibis oktoobris,

novembris ja detsembris 2023 kostjaga 7 päeva ning jaanuaris ja veebruaris 2024 10

päeva (dtl 87). Tsiviilasjas xxxx on määratud kompromissi korras poolte vahel

suhtluskord, mille kohaselt hageja viibib üldjuhul kostjaga üle ühe nädala neljapäeva

koolipäeva lõpust uue nädala esmaspäeva hommikuni ning lisaks on suvevaheajal kostja

puhkuse ajal hageja üle ühe nädala isa juures esmaspäevast pühapäevani (dtl 133-135).

Kohus asub seega seisukohale, et hageja on viibinud ja viibib eelduslikult ka edaspidi

kostjaga aastalõikes ca 8 ööpäeva kuus. Seega on põhjendatud elatise summat vähendada

proportsionaalselt 8 ööpäeva võrra.

Kohus märgib siinkohal, et jätab tähelepanuta kostja esitatud kirjavahetuse seoses hageja

võimaliku viibimisega tema juures, kuna antud kirjavahetus on venekeelne (dtl 128-131).

7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on 06.03.2024 toimunud eelistungil kinnitanud, et on võimeline elatist iseenesest

miinimumelatises tasuma (dtl 88). Seega puudub alus täiendavalt elatise vähendamiseks.

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista elatis alates 10.10.2023 kuni 31.03.2024 summas 121,50 eurot kuus

(baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55

eurot ning proportsionaalselt vähendatud TsMS § 101 lg 6 alusel 8 ööpäeva võrra)

ning alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) elatis 134,28

eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot

ning proportsionaalselt vähendatud TsMS § 101 lg 6 alusel 8 ööpäeva võrra).

Elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3

ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud

määrata, et elatis kantaks üle 10ndks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja

arveldusarvele. Seega on põhjendatud, et elatise summad tuleb tasuda hageja seadusliku

esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 10ndaks kuupäevaks.

Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud

summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h oktoober 2023 eest tasutud

elatis 139 eurot (dtl 71) ning veebruari 2024 kuni mai 2024 eest tasutud elatis summas

346,33 eurot (dtl 127).

9. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

10. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

Kohtunik