2-24-5009/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. juuni 2024. a

Tsiviilasja number

2-24-5009

Tsiviilasi

G. K. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: G. K. (isikukood xxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda G. K. maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest.

2. Tagastada avaldus koos lisadega G. K. .

3. Jätta menetluskulud G. K. kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

4. Määrus toimetada kätte G. K. .

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. G. K. (avaldaja, võlgnik) esitas 27. märtsil 2024 Tartu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

Tartu Maakohus jättis 12. aprilli 2024. a määrusega võlgniku avalduse füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1

ja § 3401 lg 1 alusel käiguta ja määras võlgnikule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva

määruse kättesaamisest alates. Kohus kohustas võlgnikku puuduste kõrvaldamiseks: esitada

selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta; maksejõuetusavalduse põhjuste

täpsustamiseks; täpsustada võlausaldajate andmeid ja nende nõudeid.

Kohus hoiatas võlgnikku, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus TsMS

§ 3401 lg 2 alusel keelduda määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastada selle.

2. Võlgnik sai kohtumääruse kätte TsMS § 3141 lg 2 alusel 18. mail 2024, seega lõppes

puuduste kõrvaldamiseks määratud 14-päevane tähtaeg 3. juunil 2024 (tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 135, § 136 lg-d 6 ja 8). Võlgnik ei ole kohtu määratud tähtajaks

puudusi kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda FIMS § 14 lg 1

p 1, § 19 lg 3 p 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 9, lg 2 p 2 ning § 3401 lg 2 alusel.

4. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad

FIMS-is või TsMS-is sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole

pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Nõuded

võlgniku maksejõuetusavaldusele on sätestatud FIMS §-s 11. FIMS § 11 lg 2 sätestab, et

maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed: 1) võlgniku põhistus

maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas selgitus makseraskuste ja nende

põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist,

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu otsustada; 3) kui võlgnik soovib

võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis võlgniku

kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada võlgade ümberkujundamise või

kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva seaduse §-s 23 või 47 sätestatud kohustusi

vastavalt sellele, milline menetlus tema suhtes algatatakse; 4) riigilõivu tasumise kontrollimist

võimaldavad andmed.

Kohus selgitas 12. aprilli 2024. a määruses, et võlgniku avaldus on esitatud puudustega ning

kohustas võlgnikku esitama selgitust makseraskuste ja nende põhjuste kohta ning täpsustama

võlausaldajate andmeid ja nende nõudeid.

TsMS § 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse

avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud

avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 12. aprilli 2024. a

määruses võlgnikku ülalmärgitud tagajärgede eest.

5. Võlgnik sai 12. aprilli 2024. a määruse kätte 18. mail 2024. Lähtudes TsMS § 62

lg-st 1 ja TsÜS § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks (nõuetekohase avalduse

esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks) antud tähtaeg 19. mail 2024, 14 päeva möödus TsÜS

§ 135 lg 2 ja § 136 lg-te 6 ja 8 järgi 3. juunil 2024.

Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu 12. aprilli 2024. a määrusega määratud tähtajaks (3. juuniks

2024) puudusi kõrvaldanud, s.o esitanud nõuetekohast maksejõuetusavaldust ega täpsustanud

riigilõivu tasumist, tuleb maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest FIMS § 14 lg 1 p 1 ning

TsMS § 371 lg 1 p 9, lg 2 p 2 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda.

6. Avaldusest nähtub, et võlgnik soovib võlgade ümberkujundamist. Võlgade

ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust.

Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

Selleks, et hinnata, kas praegusel juhul on võimalik FIMS-is märgitud eesmärke saavutada,

tuleb hinnata maksejõuetusavalduse esitanud isiku vara ja kohustuste olemasolu ja kohustuste

struktuuri. Maksejõuetusmenetluse algatamise ja usaldusisiku määramise eesmärk on

selgitada välja füüsilise isiku varaline seis ja kohustuste täitmise võimalused, kusjuures

üldjuhul tulekski maksejõuetusavalduse esitanud füüsilisele isikule usaldusisik määrata.

Usaldusisiku kogutud andmete põhjal on kohtul seejärel võimalik otsustada, kuidas

menetlusega edasi minna. Erandlikus olukorras, kus kohus on veendunud, et need asjaolud,

mida usaldusisik saaks välja selgitada ja mille alusel kohus otsustaks seejärel, kas pankroti

saab välja kuulutada ja kas saab algatada kohustustest vabastamise menetluse, on selged, võib

füüsilise isiku maksejõuetusavalduse jätta õiguskaitse vajaduse puudumise korral menetlusse

võtmata. Seejuures peab kohus lähtudes FIMS § 4 lg-st 2 selgitama välja võlgniku vara ja

kohustustega seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral usaldusisiku ülesanne

(vt Tartu Ringkonnakohtu 10. veebruari 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-16950, p-d 14–

15). Kohtu hinnangul kohalduvad vastavad põhimõtted ka võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamise otsustamise puhul.

7. Võlgniku avaldusest nähtuvalt puudub võlgnikul vara. Kohus on kinnistusraamatust

kontrollinud, et võlgnik ei ole praegu kinnisvara omanik. Võlgniku nimel oli varasemalt

kinnisvara, kuid viimane kinnistu võõrandati 2013. a.

Avaldusest nähtuvalt ei kuulu võlgnikule ühtegi sõidukit. Registriandmetel on võlgnik aga

sõiduauto xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ehitusaasta 1993, omanik. Sõidukile on

seatud keelumärked kohtutäiturite poolt. Arvestades sõiduki ehitusaastat ja seatud

keelumärkeid, ei ole sõiduki väärtus ilmselt suur või sõidukit ei pruugi enam alles olla. Kui

tegemist oleks aga väärtusliku varaga, siis võlgnik jättis selle vara kohta andmed esitamata.

Ebatäielikke andmete vara kohta esitamine annab kohtule õiguse jätta võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamata (FIMS § 19 lg 3 p 1).

8. Kohus selgitas avaldajale 12. aprilli 2024. a määruses, et avaldaja suurim nõue ligi 12 000

euro ulatuses on riigile elatisabi tagasimaksmise kohustus. Vastavalt FIMS § 21 lg 2 p-le 1

võimaldatakse elatisnõuete puhul üksnes täitmise tähtaja pikendamist ja osadena täitmist.

Kohtu hinnangul laieneb see säte ka riigi poolt tasutud elatisabi tagasimakse nõudele. See

tähendab, et riigile elatisabi tagasinõue avaldaja vastu ei vähene võlgade ümberkujundamise

menetluse tulemusel.

9. Avaldaja ei ole kõrvaldanud 12. aprilli 2024. a määruses osundatud puudused. Lisaks on

kohtu hinnangul avaldaja eesmärki ei ole võimalik saavutada, mistõttu on avaldaja taotlus

perspektiivitu ning selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

10. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub

hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Viidatud sätted kohalduvad ka

maksejõuetusmenetluses esitatud avaldustele. Seega on võlgnikul puuduste kõrvaldamise

järel õigus esitada maksejõuetusavaldus uuesti.

11. TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 tuleb menetluskulud jätta võlgniku

kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik