2-22-113552/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-22-113552

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2024, Tallinn

Kohtuasi

OK Incure OÜ hagiavaldus R M vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

3789,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja A V

Kostja: R M (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OK Incure OÜ hagiavaldus R Me vastu osaliselt.

2. Mõista R Melt OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlg 243,79 eurot ja 30.08.2022 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 18,17 eurot. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue.

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 9,3% kostja kanda ja 90,7% hageja kanda.

4. Mõista R Melt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud 46,04 eurot. Kostjal tuleb

välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

2-22-113552

2/6

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. xxx ja kostja sõlmisid 11.02.2019 laenulimiidilepingu nr xxx, mille alusel tekkis kostjal õigus

võtta kasutusele kuni 5000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud krediiti

perioodil 11.02.2019 kuni 24.09.2021 summas 3448 eurot. Kostja kohustus igakuiselt tasuma

vähemalt

krediidiandja

poolt

väljastatud

arvel

näidatud

miinimumosamakse.

Miinimumsumma moodustas kas 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast

(laenust ja teenustasust) või 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

2. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis miinimumosamaksed tagastamata.

Krediidiandja edastas kostjale 21.05.2021 ja 21.05.2021 meeldetuletuskirjad võlgnevuse

kohta ning 09.09.2021 ülesütlemisavalduse. Leping loeti üles öelduks alates 24.09.2021.

Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest on kostjat teavitatud

18.03.2022.

3. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 2566,03 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot,

hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 1173,39 eurot.

Viivisemääraks on hageja arvestanud lepingujärgse intressimäära (49,09% aastas). Kostja on

teinud tagasimakseid põhiosa katteks lepingu kehtivusajal 448,47 eurot, pärast lepingu

ülesütlemist 68,67 eurot ning inkassomenetluses 364,83 eurot.

4. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.

5. Maakohus selgitas menetlusosalistele kohalduvat õigust ning tegi 06.03.2024 hagejale

ettepaneku selgitada ja tõendada lepingu krediidikulukuse määra, kuna maakohtul oli kahtlus

selle vastavuses seaduses kehtestatud ülempiirile. Samuti tegi maakohus ettepaneku hagejale

esitada selgitus ja tõendid selle kohta, kuidas kontrolliti lepingu sõlmimisel kostja

krediidivõimet. 6. Hageja 26.03.2024 selgituse ja tõendite kohaselt vastas krediidikulukuse

määr seadusele. Arvesse tuleb võtta krediidikulukuse ülempiiri muutmist ajas (s.o pärast

lepingu sõlmimist). Krediidiandja lähtus limiidi avamisel kostja taotlusest ja veendus, et

kostjal puudusid maksehäired. Ühtlasi esitas hageja andmed ja taotluse juhuks, kui kohus

peaks asuma seisukohale, et kostjale limiidikonto avamisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku 2839,38 eurot ning

2-22-113552

3/6

inkassomenetluses 364,83 eurot. Kui need arvestada põhivõla katteks, on nõude jääk 243,79

eurot. Sellest tulenevalt nõuab hageja alternatiivselt põhivõla tasumist summas 243,79 eurot,

seadusjärgset viivist kuni hagiavalduse esitamiseni summas 18,17 eurot ning

sissenõudmiskulusid 50 eurot.

7. Maakohus andis 15.05.2024 menetlusosalistele võimaluse esitada lõplikud seisukohad

ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 23.05.2024. Menetlusosalised seda õigust ei kasutanud.

Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavaldusele lisatuna, mille kohaselt on hageja

menetluskulud 495 eurot (riigilõiv 455 eurot ning kohtutäituri tasu menetlusdokumentide

kättetoimetamise eest 40 eurot). Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist. Kostja menetluses ei osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei

ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 243,79

eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 18,17 eurot.

Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kostjale

krediidilimiidi avamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal

õigust nõuda kostjalt muid tasusid ega viivist seadusjärgset määra ületavas osas.

9. xxx ja kostja sõlmisid 11.02.2019 laenulimiidilepingu nr xxx, mille alusel oli kostjal

õigus saada kuni 5000 eurot krediiti (dtl 45-72). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS §

402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

10. Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 3448 eurot (dtl 75-77, read tähistusega

„withdrawal“). Laenulepingu üldtingimuste p 10.2 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt

krediidiandja arvetele miinimumsummas. Miinimumsumma moodustab 5% kliendi poolt

krediidiandjale võlgnetav summa (laen + teenustasu) või 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on

suurem.

11. Eesti Panga poolt 28.12.2018 avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2018 seisuga

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse

määr 20,01% (kohaldus alates 01.01.2019 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,01% = 60,03%. Kostjale

antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt

59,87% aastas (dtl 58). Sarnase tulemuse (59,88%) annab Finantsinspektsiooni hallatav

minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et

krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

12. Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 2839,38 eurot ning

inkassomenetluses 364,83 eurot (dtl 75-77, 238), millest põhivõla katteks on lepingu

kehtivusajal arvestatud 448,47 eurot, pärast lepingu ülesütlemist 68,67 eurot ning

inkassomenetluses 364,83 eurot. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (2566,03 eurot),

sissenõudmiskulude (50 eurot) ja viivise tasumist 49,09% põhivõlalt aastas (hagiavalduse

esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1173,39 eurot).

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). 14.

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

2-22-113552

4/6

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi

tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13).

15. Kohus selgitas 06.03.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest

nähtub, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada.

16. Hageja 26.03.2024 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

16.1. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlusest, mille kohaselt

oli kostja igakuine netosissetulek 1120 eurot ja keskmised kohustused 131 eurot

kuus. Hageja väitel kontrollis krediidiandja teabe õigsust ning lepingu sõlmimise

ajal puudusid kostjal mis tahes maksehäired ja võlgnevused. Tõendeid, mis

kinnitaksid kontrolli läbi viimist (näiteks maksuametile, pensionikeskuse või

maksehäireregistri päringu vastust ega kostja kontoväljavõtet) kohtule esitatud

ei ole. Maakohus järeldab seetõttu, et krediidiandja lähtus kostja esitatud

ankeedist, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

16.2. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised

varalised

kohustused

ning

muud

hinnatavad

regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub,

et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei

kontrollitud kostja avaldatud sissetuleku suuruse õigsust.

16.3. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg

4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija

sissetulekute ja kohustuste suuruse kohta.

2-22-113552

5/6

16.4. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS §

4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse

määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS

§ 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

18. Hageja esitas 26.03.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on kostja teinud

tagasimakseid kokku 2839,38 eurot ning inkassomenetluses veel täiendavalt 364,83 eurot. Kui

kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks, on põhivõla jääk 243,79 eurot ning sellisel juhul

nõuab hageja lisaks seadusjärgset viivist.

19. Kostja sai lepingu alusel krediiti 3448 eurot ning on teinud tagasimakseid kokku

summas 3204,21 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu arvestab

maakohus kõik tagasimaksed põhivõla katteks (lepingu kehtivuse ajal oli seadusjärgne

intressimäär null). Sellisel juhul on tasumata põhivõla jääk 243,79 eurot.

20. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja

tasumata põhivõla 243,79 eurot. 21. Hageja viivisenõude rahuldab kohus 26.03.2024 esitatud

arvestuse alusel (dtl 241). Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mille alusel väita, et laenulepingu

ülesütlemine 09.09.2021 avaldusega olnuks tagajärjetu. Pooltevahelise lepingu üldtingimuste

punkti 10.2 kohaselt tekkis krediidiandjal õigus leping üles öelda, kui kostja viivitas kolme

järjestikuse osamaksega. Seetõttu lähtub maakohus 09.09.2021 avaldusest ja sellest, et leping

öeldi 24.09.2021 seisuga üles ning võlausaldajal on õigus nõuda viivist alates 25.09.2021.

Hageja nõuab viivist alates 25.09.2021 kuni 30.08.2022 (hagiavalduse esitamiseni), s.o 340

päeva eest. Seadusjärgne viivisemäär sel ajaperioodil oli 8% aastas. Viivisearvestuse aluseks

olev tehe on järgmine 243,79 * 8/365% * 340 = 18,17 eurot. Maakohus mõistab selle summa

kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel välja.

22. Täiendavalt nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 alusel pärast lepingu ülesütlemist saadetud

nõudekirjade eest sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. Hagiavalduse punkti 2.4

kohaselt on kostjale saadetud korduvalt meeldetuletus- ja nõudekirju nii SMSi, posti kui

elektronposti teel (täpsemalt saadeti kirjad 02.12.2021, 22.12.2021, 30.12.2021, 19.01.2022,

26.01.2022, 15.02.2022, 03.03.2022, 23.03.2022 ja 06.04.2022). Kohtule on esitatud vaid kolm

kirja (21.05.2021, 21.04.2021 ja 09.09.2021, dtl 112-114) ning need pärinevad lepingu

ülesütlemisele eelnevast ajaperioodist. Seetõttu on tõendamata hagiavalduse punktis 2.4

esitatud väide, et pärast lepingu ülesütlemist saadeti kostjale tasulisi nõudekirju. Sel põhjusel

jääb hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

23. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

2-22-113552

6/6

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline

nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

24. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

kogu põhivõla tasumist summas 2566,03 eurot ja sissenõudekulusid 50 eurot. Maakohus

mõistab kostjalt välja tasumata põhivõla 243,79 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu

9,3% (arvestuse aluseks olev tehe: 243,79 / 2616,03 * 100% = 9,3%). Seega jäävad

menetluskulud 9,3% ulatuses kostja kanda ning 90,7% ulatuses hageja kanda.

25. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 495 eurot

(riigilõiv 455 eurot, dokumentide kättetoimetamise kulu 40 eurot dtl 42, 118).

26. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (455 eurot) ning kohus mõistab selle

kostjalt hageja kasuks välja.

27. Lisaks nõuab hageja 40 euro hüvitamist dokumentide kättetoimetamise kuluna, mis on

TsMS § 143 p 4 alusel põhjendatud.

28. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 455 + 40 = 495 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 9,3% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,093 *

495 = 46,04 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei

mõista.

29. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

30. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult

05.10.2022 määruses toodud põhjendustel. Ka maksekäsuosakonnal ega kohtutäituril ei

õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole

asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta

ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik