3-24-91/48 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

17.06.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-91

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

KB

Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Merili Laansoo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.03.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.03.2024 määruse

haldusasjas nr 3-24-91 resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.03.2024 määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute (v.a menetlusosaliste esindajate)

nimed ja sünniajad tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas nn Dublini menetluse raames 04.01.2024 kinni

Soomest Eestisse saadetud India Vabariigi kodaniku X (sünd. XX.XX.XXXX, puudutatud isik).

Isik esitas 05.01.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse ning Tallinna Halduskohus andis

05.01.2024 määrusega nr 3-24-38 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 08.01.2024)

3-24-91

2(6)

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel

PPA-le loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse mitte kauemaks kui 05.03.2024.

Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses ilmnes 09.01.2024, et X on taotlenud Eestis

rahvusvahelist kaitset ka 19.07.2011 ja 12.12.2014 ning seega ei ole isikul VRKS § 24 lg 5

kohaselt õigust jääda korduva taotluse menetlemise ajaks Eestisse. PPA tegi Xle 10.01.2024

ettekirjutuse nr 1052275570 Eestist lahkumiseks (sundtäidetav alates 10.01.2024) ja kohaldas

tema suhtes sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks.

2. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 10.01.2024 taotluse anda väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel luba paigutada X

kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Tallinna Halduskohus andis 11.01.2024 määrusega

(täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 12.01.2024) VSS § 23 lg 1 p 1 alusel PPA-le loa

paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni,

kuid mitte kauemaks kui 11.03.2024. Puudutatud isik esitas halduskohtu 11.01.2024 määruse

peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.05.2024 määrusega

rahuldamata.

3. PPA esitas 04.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VSS § 25 lg 1 ja § 23 lg 1 p-de 1–3

alusel. Isik saabus esmakordselt Eestisse 02.02.2011 ühekordse äriviisa alusel ja lahkus

29.04.2011 Rootsi, kus esitas 03.05.2011 rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik saadeti Eestisse

tagasi ja ta esitas siin 19.07.2011 rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA jättis 17.01.2012 otsusega

nr 7001110048-1 taotluse rahuldamata, keeldus isikule elamisloa andmisest ja tegi talle

ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Kohtumenetluse lõppedes haldusasjas nr 3-12-167 jäi PPA

17.01.2012 otsus jõusse. Isik lahkus Belgiasse ning Belgia esitas Eestile 08.03.2013

tagasivõtmispalve, kuid selle alusel ei olnud isikut võimalik üle anda, sest ta oli kadunud. Isik

peeti 12.12.2014 kinni Tallinnas, kus esitas samal päeval rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA

jättis 06.03.2015 otsusega nr 7001410189-1 taotluse rahuldamata ja keeldus talle elamisloa

andmisest. Haldusasjas nr 3-15-629 jäi PPA 06.03.2015 otsus jõusse. PPA andis 10.02.2016

otsusega isikule tähtajalise elamisloa Eestisse abikaasa juurde elama asumiseks ja elamisluba

on kahel korral pikendatud, viimati 10.02.2018. Isik kuulati 03.08.2020 kahtlustatavana üle

kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ning talle esitati kahtlustus karistusseadustiku § 121 lg 2

p-de

2 ja 3 alusel. PPA tunnistas 19.02.2021 otsusega isiku elamisloa välismaalaste seaduse (VMS)

§ 135 lg 2 p 3 alusel kehtetuks. Prokuratuur kuulutas 12.08.2021 määrusega isiku

tagaotsitavaks, kuna tema asukoht oli teadmata. Isik lahkus Soome, kus ta esitas 14.09.2023

rahvusvahelise kaitse taotluse ja kust ta saadeti tagasi Eestisse.

VRKS § 24 lg 5 on taotlejal õigus jääda korduva taotluse menetlemise ajaks Eestisse, kui korduv

taotlus esitatakse esimest korda. Puudutatud isiku esitatud taotlus on teine korduv taotlus, seega

ei saa tema kinnipidamise aluseks olla VRKS § 361 lg 2 p-d 3–5, vaid isik tuleb kinni pidada

VSS alusel. Kinnipidamine on põhjendatud VSS § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel, sest esineb

põgenemise oht ning puudutatud isik ei ole teinud koostööd ega hankinud enda väljasaatmiseks

vajalikku dokumenti. Põgenemise oht tuleneb VSS § 68 p-st 6, sest isiku käitumisest ja

hoiakutest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on korduvalt taotlenud

rahvusvahelist kaitset erinevates Schengeni liikmesriikides (Rootsi, Belgia, Eesti ja Soome),

teda on korduvalt nn Dublini menetluse raames Eestisse tagasi saadetud ja ta on siit uuesti talle

sobivasse

liikmesriiki

lahkunud.

PPA

hinnangul

lahkus

isik

2020.

a-l

Soome

3-24-91

3(6)

kriminaalmenetlusest nr XXXXXXXXXXX kõrvale hoidmise eesmärgil. Kriminaalmenetlus

lõpetati

05.01.2024 kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lg 1 alusel ja seega isik nõustus, et on

kahtlustuses kirjeldatud tegudes süüdi. Isik jäi ebaseaduslikult Soome edasi ka pärast seda, kui

tema Eesti elamisluba oli kehtetuks tunnistatud. Isiku sõnul on tal Eestis elukaaslane ja laps,

kuid ta keeldus esialgsel küsitlusel nende nimede avaldamisest. Isik selgitas 05.01.2024

kohtuistungil, et tema elukaaslaseks on kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX kannatanuks

olnud naine ning teda ei ole ametlikes dokumentides kajastatud lapse isana. Kuna isiku enda

avaldatu kohaselt elavad tema teised lapsed Indias ja isik viibis viimased aastad Soomes, mitte

Eestis väidetava pere juures, puudub perekonnaelu riive. Isik ei ole kinnipidamiskeskuses

teinud koostööd endale dokumendi saamiseks. PPA esitas India saatkonnale isiku

dokumenteerimise taotluse 11.01.2024. PPA on korduvalt pöördunud India saatkonna poole, et

protsessi kiirendada, aga saatkonna sõnul on neil takistuseks tehniline rike. 01.03.2024 esitas

PPA veebiplatvormi kaudu koos isikuga passitaotluse. Isik ei soovi ise saatkonnaga suhelda ega

teha toiminguid enda dokumenteerimiseks. Leebemaid järelevalvemeetmeid ei saa kohaldada,

sest vabaduses viibides võib isik omavoliliselt lahkuda mõnda teise Schengeni riiki. Isik viibis

ka Soomes ilma kehtiva reisidokumendita, seega ei takista dokumentide puudumine isiku

Eestist lahkumist.

4. X selgitas 07.03.2024 kohtuistungil, et tal on Eestis 4-aastane laps ja tüdruksõber, kellega

ta tihti telefoni teel suhtleb. Ta elaks tüdruksõbra korteris. Ta soovib oma tüdruksõbraga

abielluda. X esindaja leidis, et kinnipidamine riivab isiku õigust perekonnaelule ja

põgenemisohtu ei esine.

5. PPA selgitas 07.03.2024 kohtuistungil, et kohtus koos isikuga istungi toimumise päeval

India saatkonnas konsuliga ning viimase sõnul võtaks isikule dokumendi väljastamine aega

vähemalt 2 kuud. Saatkond peab veenduma, et tegemist on India kodanikuga. Isikult küsiti

Indias elavate sugulaste kontakte, mida ta aga ei andnud. Isik ütles, et tal ei ole lisada ühtegi

dokumenti, mis tõestaks tema kodakondsust.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.03.2024 määrusega (resolutsiooni p 1) PPA taotluse

ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.07.2024.

Halduskohus asus 11.01.2024 määruses praeguses haldusasjas seisukohale, et puudutatud isik

ei ole enam käsitatav korduva taotluse esitanud rahvusvahelise kaitse taotlejana, kellele

rakenduksid VRKS-s sätestatud tagatised, vaid ta jääb VSS-i kohaldamisalasse. Puudutatud

isikule on 10.01.2024 tehtud sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldatud sissesõidukeeldu

5 aastaks. Seega on isik väljasaadetava staatuses. Teadaolevalt on isiku Indiasse väljasaatmine

takistatud tulenevalt tehnilistest probleemidest India saatkonnas.

Esineb põgenemisoht VSS § 68 p 6 alusel, sest isiku käitumisest järelduvalt ei soovi ta

lahkumiskohustust

täita.

Tõenäoliselt

ei

ole

isik

vabaduses

viibides

PPA-le

väljasaatmismenetluse toimingute tegemiseks kättesaadav ja asub ennast varjama, enda

väljasaatmist takistama või hoopis lahkub mõnda teise Schengeni riiki. Isik on juba korduvalt

Eestist lahkunud ja esitanud rahvusvahelise kaitse taotlusi eri riikides. Näib põhjendatud PPA

kahtlus, et Soome läks isik eesmärgiga vältida Eestis kriminaalmenetluses osalemist. Ka ei

tulnud ta tagasi Eestisse vabatahtlikult, vaid toimetati siia pärast Soomes kinnipidamist.

04.01.2024 küsitluse protokollist nähtuvalt ütles isik, et ta ei mäleta, et oleks varem

rahvusvahelise kaitse taotlusi esitanud, kuigi on teinud seda mitmeid kordi. Isiku soov elada

3-24-91

4(6)

Eestis perekonnaelu ei ole usutav. Kuigi isiku väitel on tal tüdruksõber, kellega on ühine laps,

ei ole too puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses kunagi külastanud. Samuti on väidetav

tüdruksõber kannatanu kriminaalasjas, milles puudutatud isik on süüdistatav. Isik ei ole lapse

isana kantud registrisse. Seega ei ole usutav, et vabaduses viibides hakkaks puudutatud isik

elama oma tüdruksõbra juures ning oleks sealt kättesaadav. Samuti ei ole lapse olemasolu

takistanud isikul varem Eestist lahkumist. Isiku käitumist arvestades on usutav, et vabaduses

viibides püüab ta leida võimalusi Eestist endale sobivasse riiki lahkuda, et vältida

väljasaatmismenetluse toiminguid. Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust arvestades

ei ole see keeruline.

PPA on taotluses viidanud ka VSS § 23 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alustele, kuid

ei ole nende osas esitanud põhjendusi. Isiku kinnipidamise lubatavuseks peab esinema vähemalt

üks kolmest kinnipidamise alusest, praegusel juhul on selleks põgenemisoht, mis on ülaltoodut

arvestades märkimisväärne. Leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu tõhusad.

Kuna isikul puudub kehtiv reisidokument, ei saa ka seda hoiule võtta.

Ei nähtu asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid. Isik on viidanud varem tekkinud

tervisemuredele, kuid kinnipidamiskeskuses on talle tagatud arstiabi ja isik on ka kinnitanud, et

ta on juba saanud kinnipidamiskeskuses arstiga rääkida. Pole ka ühtki muud puudutatud isikuga

seotud kaalukat asjaolu, mis välistaks tema edasise kinnipidamise. Selleks ei saa olla soov elada

koos Eestis elavate lähedastega. Isiku väljasaatmine võtab reisidokumendi puudumise tõttu

aega ja PPA on menetluse staadiumit arvestades piisavalt põhjendanud, miks ei ole praegu

võimalik täpset tagasisaatmise aega prognoosida. Kinnipidamise kestus ei ole tingitud PPA

viivitusest, vaid India saatkonnast tulenevatest asjaoludest. PPA kohtuistungil antud selgitusi

arvestades ei kujune isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses siiski pikaajaliseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 07.03.2024 määrus ja teha uus määrus,

millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Isiku 05.01.2024 esitatud rahvusvahelise kaitse taotlust

ei saa lahendada kui korduvat taotlust. Võrreldes varasemate taotlustega on asjaolud muutunud:

puudutatud isik sõlmis 26.01.2016 abielu Qga, mis on kaasa toonud tagakiusamise päritoluriigis

ning samuti on isikut taga kiusatud rahvuse tõttu. Seega peab PPA jätkama varasema taotluse

läbivaatamist ehk haldusmenetluse uuendama (vt direktiivi 2013/32/EL art 40 lg 1; VRKS § 24

lg-d 1 ja 2). Seetõttu ei saa isikut pidada kinni VSS-i alusel, vaid temale laienevad

rahvusvahelise kaitse taotleja normistik ja tagatised.

Kuna isikul on Eestis väike laps, siis tal puudub huvi ja vajadus põgeneda. Isiku varasemat

Eestist lahkumist ei saa talle ette heita, sest see polnud keelatud. Isik on olnud PPA-le

menetlustoiminguteks kättesaadav ning ta ei ole rikkunud oma kohustusi. PPA on märkinud, et

isik kuulati kahtlustatavana üle 2020. a augustis ja viibis Soomes tööl 2021. a veebruaris ning

kuulutati tagaotsitavaks alles 12.08.2021. PPA pole selgitanud, kuidas ta üritas isiku asukohta

kindlaks teha. Puudutatud isik möönab, et tal puudub isikut tõendav dokument, kuid see ei ole

piisav põhjus tema kinnipidamiseks. PPA ametnike üleoleva käitumise tõttu on koostöö

tegemine keeruline. Kohus ega PPA ei ole leebemate järelevalvemeetmete kasutamise

võimalust sisuliselt analüüsinud. Isiku kinnipidamine on ebaproportsionaalne ja riivab tema

põhiõigust perekonnaelule. Isikul on Eestis elukaaslane ja poeg (sündinud XX.XX.XXXX)

ning meelevaldne on PPA seisukoht, et isikute vahel puudub lähedussuhe. PPA ei ole lähedasi

küsitlenud ega selgitanud välja, milline on nende tegelik suhe puudutatud isikuga. Puuduvad ka

tõendid, et väljasaatmine viibiks saatkonna probleemide tõttu.

3-24-91

5(6)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 07.03.2024 määruse

resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1)

ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).

9. Ringkonnakohus selgitas 22.05.2024 määruses praeguses asjas, et puudutatud isiku

05.01.2024 rahvusvahelise kaitse taotlust ei saa VRKS § 24 lg-st 6 tulenevalt pidada korduvaks

taotluseks VRKS § 24 tähenduses. Isiku 12.12.2014 esimene korduv taotlus jäeti PPA

06.03.2015 otsusega sisuliselt läbi vaatamata põhjusel, et korduvas taotluses ei esitatud

täiendavaid selgitusi ega uusi asjaolusid või tõendeid (st taotlus ei vastanud tollal kehtinud

VRKS § 24 lg 2 nõuetele), mistõttu vastas korduva taotluse läbi vaatamata jätmine praegu

kehtiva VRKS § 21 lg 1 p 4 ja § 24 lg 3 tingimustele. VRKS § 24 lg 6 kohaselt juhul, kui taotlus

on jäetud vähemalt ühel VRKS § 21 lg-s 1 sätestatud alusel läbi vaatamata, ei käsitata sellele

järgnevat uut taotlust VRKS § 24 tähenduses korduva taotlusena. Järelikult tuleks isiku

05.01.2024 taotlus vaadata VRKS §-s 18 sätestatud korras sisuliselt läbi ja taotlejal on VRKS

§ 10 lg 2 p-st 2 tulenev õigus viibida Eestis kuni taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni (vt

täpsemalt Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 määrus nr 3-24-91, p-d 8–14). Ringkonnakohus

selgitas samas, et puudutatud isikut on PPA 10.01.2024 ettekirjutusega nr

1052275570 kohustatud viivitamata Eestist lahkuma (sundtäidetav alates 10.01.2024 – VSS §

72 lg 2 p 1) ning lahkumisettekirjutus on kehtiv ja seda ei ole vaidlustatud (sh ei ole ettekirjutuse

kehtivust esialgse õiguskaitse korras peatatud). Kuna väljasaatmist ei olnud puudutatud isikul

kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu võimalik 48 tunni jooksul lõpule viia ja PPA hinnangul

esinesid VSS § 23 lg-s 1 sätestatud kinnipidamise alused, võis PPA esitada halduskohtule

taotluse anda VSS § 23 lg 1 alusel luba paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse (vt

samas, p 15). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ka praegu. Seetõttu võis PPA taotleda

luba isiku kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VSS § 23 lg 1 ja § 25 lg 1 alusel. 10. VSS § 23

lg 1 p-de 1–3 alusel võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada, kui samas

seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, ja eelkõige

juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust;

3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine

vastuvõtvast või transiitriigist viibib. VSS § 23 lg 11 kohaselt peab kinnipidamine olema ka

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil

arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab

halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks väljasaadetava kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kui esinevad VSS § 23 lgs 1 sätestatud alus ja

sama paragrahvi lg-s 11 nimetatud põhimõtted. VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemise ohtu

iseloomustavad objektiivsed asjaolud on loetletud VSS §-s 68. PPA on 04.03.2024 taotluses

tuginenud VSS § 23 lg 1 p-des 1–3 sätestatud kinnipidamise alustele, kuid halduskohus andis

loa üksnes VSS § 23 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus VSS § 68 p-ga 6), kuna leidis, et teiste aluste

esinemist ei olnud taotluses sisuliselt põhjendatud.

11. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on andnud

teada või tema hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

Ringkonnakohus jääb 22.05.2024 määruses väljendatud seisukohale (vt p 17), et puudutatud

isiku varasemast käitumisest järeldub tema soovimatus täita lahkumiskohustust, mistõttu on

3-24-91

6(6)

õige halduskohtu hinnang põgenemisohu esinemise kohta VSS § 68 p-st 6 tulenevalt. Isikuga

seotud asjaolud viitavad rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamisele ning isiku eesmärgile

jääda iga hinna eest Euroopasse. Isik tuli 2011. a-l Eestisse äriviisa alusel ja liikus siit edasi

Rootsi, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, misjärel ta Eestisse tagasi saadeti.

Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise järel läks isik Belgiasse, kus esitas uue taotluse.

Pärast Eesti elamisloa kehtetuks tunnistamist 19.02.2021 ja tagaotsitavaks kuulutamist

12.08.2021 jäi isik ebaseaduslikult edasi Soome kuni Eestisse tagasisaatmiseni. PPA

ametnikuga 04.01.2024 peetud küsitlusel kinnitas puudutatud isik esmalt valmisolekut minna

tagasi Indiasse, kuid pärast seda, kui talle teatati lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu

tegemise kavatsusest, esitas ta järjekordse rahvusvahelise kaitse taotluse (vt PPA 04.01.2024

küsitluse protokoll, mis on esitatud haldusasja nr 3-24-38 toimikusse). Ringkonnakohus jagab

halduskohtu seisukohta, et isiku väidetava tüdruksõbra ja lapse olemasolu ei vähenda tema

põgenemisohtu. Laps sündis väidetavalt XX.XX.XXXX ja isik liikus juba 2019. a-l Soome

elama (vt halduskohtu 11.01.2024 istungi protokoll, dtl 72), seega ei ole lapse olemasolu

takistanud isikul varem Eestist lahkumist. Haldusasjas nr 3-24-38 esitatud kriminaalasja

materjalide põhjal saab järeldada, et isiku suhted väidetava tüdruksõbraga ei ole sellised, et

saaks eeldada lähedast suhet ja kooselamist. PPA on märkinud, et puudutatud isiku väidetav

tüdruksõber ei olnud teda ka kinnipidamiskeskuses külastanud ja puudutatud isik ei ole sellele

vastu vaielnud. Kuna PPAl tekkis juba olemasolevate tõendite pinnalt veendumus, et

perekonnaelu riivet ei esine, siis ei olnud vajalik väidetavaid lähedasi täiendavalt küsitleda.

Isiku väitel on ta suhelnud oma tüdruksõbraga pidevalt telefoni teel, seega oli tal võimalus

paluda tüdruksõbral kinnitada oma väiteid perekonnaelu kohta, kuid ta ei ole seda teinud ning

väited perekonnaelu riive kohta on jäänud paljasõnalisteks.

12. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudutatud isiku kinnipidamise tähtaja

pikendamine oli põhjendatud VSS § 23 lg 1 p 1 ja § 68 p 6 alusel, ei ole vaja täiendavalt

analüüsida, kas kinnipidamise pikendamise aluseks võinuks olla ka VSS § 23 lg 1 p-d 2 ja 3

ning § 68 p 2.

13. Ringkonnakohus jagab ka halduskohtu hinnangut, et puudutatud isiku jätkuvat

kinnipidamist ei olnud põhjust pidada ebaproportsionaalseks. Halduskohtu määruse tegemise

ajaks oli isik kinnipidamiskeskuses viibinud ligikaudu 2 kuud. Ringkonnakohtul puudub põhjus

kahelda PPA selgitustes, mis puudutavad dokumentide taotlemisel esinenud takistusi. PPA on

praeguseks ringkonnakohtule teada andnud, et puudutatud isik saadeti Indiasse 28.03.2024 (vt

dtl 225). Seda arvestades ei nähtu, et PPA oleks viivitanud isiku väljasaatmiseks vajalike

toimingutega.

14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 07.03.2024 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)