3-23-2878/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

17.06.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2878

Haldusasi

XX kaebus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.02.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.02.2024 määruse

resolutsiooni punkti 2 peale haldusasjas nr 3-23-2878.

2. Tagastada määruskaebuse lisad.

3. Jätta rahuldamata XX taotlus kohtuistungi korraldamiseks.

4. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.02.2024 määruse

resolutsiooni punkt 2 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi

vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1

ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus menetles asjas nr 3-23-733 XX (kaebaja) kaebust Põhja-Tallinna

Valitsuse 23.03.2023 otsuse peale, millega jäeti kaebajale toimetulekutoetus määramata.

Kaebaja esitas 10.07.2023 ja 11.07.2023 halduskohtule kaebuse täienduse uute nõuetega, milles

palus kohustada Tallinna linna maksma talle hüvitist tema surnud vanemate mõnitamise eest ja

tema väärikuse alandamise eest. Kaebaja palus ka valuraha talle selle kohtumenetlusega

tekitatud kannatuste eest. Halduskohus jättis 30.08.2023 määruses kaebaja kaebuse muutmise

taotluse rahuldamata, sest esitatud kahjunõuded ei olnud seotud menetluses oleva asjaga.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.10.2023 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu 30.08.2023 määruse muutmata, selgitades, et kaebajal on võimalik esitada

täiendavad nõuded eraldi kaebusena.

3-23-2878

2(6)

2. Kaebaja esitas 13.12.2023 kaebuse, juhindudes ringkonnakohtu 20.10.2023 määruses

toodud selgitusest, et kaebaja võib esitada uue kaebuse. Kaebuse kokkuvõtlikud põhjendused

on järgmised.

Kaebaja taotles YYle tekitatud kahju hüvitamist, tema hooldamise eest tasu 15 eurot tunnis

alates septembrist 2023 ja profülaktilisi taastusvahendeid summas 50 000 eurot. YY sai pärast

Tallinna linna poolt 2023. a juulis korraldatud kodukülastust infarkti ja insuldi ning kaebaja on

pidanud pärast seda kogu aeg tema hooldamisega tegelema.

Kaebaja kandis kulusid selleks, et tõendada, et tema vanemad ei maksa tema arveid, sest nad

on surnud ja maetud Väike-Maarjasse. Kaebaja tahab nende kulude hüvitamist Tallinna linnalt

või kohtult.

Kaebaja vanemaid on mõnitatud ja kaebaja väärikust alandatud väitega, et vanemad maksavad

kaebaja arveid. Kaebaja vanemad on surnud.

Tallinna Ringkonnakohus on kaebajale alates 2015. a-st tervisekahjustusi tekitanud. Kaebaja

toetuse taotlused ja kaebused on jäetud rahuldamata, kaebaja on pidanud sööma rämpstoitu, tal

on tekkinud tervisehädad (diabeet, tromboos), ta on viibinud erakorralise meditsiini osakonnas

(EMO), kus ta oli aastaid teadvuseta. Ta vigastas teeauku kukkudes jalga. Kaebaja ei ole

suutnud aastatel 2015–2021 midagi vaidlustada, sest oli pidevalt juhitaval hingamisel ja viibis

korduvalt EMO-s.

Kaebaja ei ole saanud sügava puudega isiku hooldamise eest tasu.

Politsei eraldusmärkidega kaubik sõitis 2023. a jaanuaris Ädala tn 2c ees kaebajast mööda

selliselt, et vigastas kaebajat.

Tallinna linn on püüdnud kaebajat muul viisil tappa.

2023. a juulis murti MTÜ Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda ruumidesse sisse ja

korter rüüstati. Seal ei olnud enam võimalik elada. Kaebajal ei olnud raha remondi tegemiseks.

Tallinna linn ei aidanud kommunaalkulude tasumisega ega tasunud laenuna võetud

remondikulusid. Tasumata arvetelt jookseb intress.

Kohtud terroriseerivad kaebajat, saates talle hulgaliselt lahendeid, mida kaebaja ei suuda

lugeda. Juulis 2023 läks kaebaja jalg uuesti paiste ja ta pidi kasutama hingamiseks

hapnikuballooni. Kui kaebaja saaks raha, siis ta leiaks võimaluse, et kohtutele vastata ja

edasikaebusi koostada.

Kohtud on korrumpeerunud ja teevad meelega kaebaja kahjuks otsuseid, kaebaja tõenditega

arvestamata.

Politsei jälitab kaebajat, tekitades kaebajale veelgi suuremaid tervisekahjustusi. Elmar Vaherit

õigeks mõistev kohtuotsus oli viimane tilk kaebaja kannatuste karikas.

Tallinna linn ei ole kaebajale ravimeid kompenseerinud summas 250 eurot. Kaebaja jalg on

paistes ja erinevat värvi.

Tallinna linn on võlgu kaupade ja toodete eest, mis kaebajaga seotud ettevõte on Tallinna

linnale rentinud või liisinud. Tallinna linn ei ole kaebajale võlga tasunud, vaid on kaebaja

ettevõtetest nii palju varastanud, et kaebaja ei ole saanud maksta palka endale ega oma

töötajatele.

3. Tallinna Halduskohus võttis 03.02.2024 määrusega asja juurde kohtu kogutud

dokumendid (resolutsiooni p 1) ning tagastas kaebuse järgmistes nõuetes: hüvitada YYle

tekitatud kahju ja profülaktilised taastusvahendid summas 50 000 eurot ning maksta kaebajale

YY hooldamise eest tasu 15 eurot tunnis alates septembrist 2023; hüvitada mittevaraline kahju

3-23-2878

3(6)

seoses Tallinna linna väitega, et kaebaja arveid tasuvad tema vanemad; hüvitada kaebajale

vanemate surma tõendamisega kaasnenud kulud; hüvitada MTÜ Abikeskuse Spetsialistide ja

Haritlaste Koda ruumides tehtud remondikulud ja kommunaalkulude võlgnevus; seoses

väidetava tapmiskatsega Tallinna linna poolt; seoses kohtute korruptsiooniga; seoses politsei

poolt liiklusõnnetusega põhjustatud tervisekahjuga; seoses politsei poolt kaebaja tervise

kahjustamisega ja jälitamisega; seoses sellega, et kohtud saadavad kaebajale hulgaliselt

lahendeid (resolutsiooni p 2). Halduskohus jättis kaebuse muus osas käiguta, andes täpsustavate

selgituste esitamiseks 15-päevase tähtaja määruse kättetoimetamisest arvates (resolutsiooni p

3).

HKMS § 121 lg 1 p 3 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on

halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus

on kohtu menetluses. Nõue maksta kaebajale YY hooldamise eest tasu on kohtule esitatud juba

asjas nr 3-23-2848. Seega on tegemist korduvalt esitatud nõudega, mis tuleb kaebajale

läbivaatamatult tagastada.

Kaebaja ei saa nõuda YY asemel viimasele tekitatud kahju hüvitamist endale ning YYle

vajalikke taastusvahendeid enda nimel. Selline kaebeõigus on vaid YYl. Seega tuleb kaebus

neis nõuetes tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Kaebaja väidab, et tema vanemaid on mõnitatud ja kaebaja väärikust alandatud väitega, et

kaebaja vanemad maksavad kaebaja arveid, kuid kaebaja vanemad on surnud. Kaebaja soovib

saada mittevaralise kahju hüvitist. HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Mittevaralise kahju hüvitamine

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel eeldab, et kaebaja väärikust oleks süüliselt

alandatud. Ei saa nõustuda sellega, et Tallinna linna väidet, nagu maksaksid kaebaja vanemad

tema arveid, saaks pidada kuidagi kaebaja väärikust alandavaks. Kaebaja ei ole mittevaralise

kahju tekkimist usutavalt põhjendatud ja selle tekkimist ei saa pidada ilmselgeks. Seega oleks

kahju hüvitamise nõude rahuldamine ebatõenäoline. Teiseks ei ole näha, nagu oleks Tallinna

linn käitunud süüliselt ja tahtnud kaebajale mittevaralist kahju tekitada. Rahvastikuregistrist

nähtub, et kaebaja isa H.S on surnud, samas kaebaja ema YY elab (vt dtl 35–38). Seega ei vasta

kaebaja väide, et tema mõlemad vanemad on surnud, täielikult tõele. Tallinna linn võis oma

väite esitamisel pidada silmas kaebaja ema. Seega on kaebaja arusaam, nagu oleks tema surnud

vanemaid mõnitatud ja sellega kaebajale mittevaralist kahju tekitatud, ilmselgelt otsitud ja

ebausutav.

Kaebaja tahab, et Tallinna linn või kohus hüvitaks kaebajale kulutused, mis tehti tõendamaks,

et kaebaja vanemad on surnud ja maetud Väike-Maarjasse. Nimelt väitis Tallinna linn asjas nr

3-23-733, et kaebaja arveid tasuvad mh tema vanemad. Kaebaja pidas vajalikuks tõendada, et

see väide ei vasta tõele, mistõttu saatis kellegi Väike-Maarjasse oma surnud isa hauda

pildistama. Sellega kaasnesid mitmed kulud. Tegemist on kohtuasjas nr 3-23-733 tekkinud

menetluskuludega, st tõendi saamise kuludega HKMS § 102 p 2 tähenduses, mille hüvitamist

tuleb taotleda asjas nr 3-23-733. Haldusasi nr 3-23-733 on hetkel Tallinna Ringkonnakohtu

menetluses, seega ei ole asja menetlus lõppenud ja kaebajal on jätkuvalt võimalik vastav nõue

viidatud asja menetluses esitada. Tegemist ei ole kahju hüvitamise nõudega, mida saaks esitada

eraldiseisvas haldusasjas. Seetõttu tagastab kohus praeguses asjas esitatud nõude

läbivaatamatult (HKMS § 121 lg 2 p 1).

Kaebusest võib aru saada, et kaebaja tahab saada Tallinna linnalt MTÜ Abikeskuse

Spetsialistide

ja

Haritlaste

Koda

ruumides

tehtud

remondikulude

hüvitamist

ja

kommunaalkulude võlgnevuse tasumist. Samad nõuded on kaebaja esitanud haldusasjas nr 3-

23-2644. Seega on tegemist korduvalt esitatud nõuetega, mis tuleb kaebajale läbivaatamatult

3-23-2878

4(6)

tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 3).

Kaebaja väidab kaebuses, et Tallinna linn on püüdnud kaebajat muul viisil tappa. Halduskohtu

pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette

teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Tapmine ja selle katse on süüteod (vt

karistusseadustiku § 113). Süüteomenetlust reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS)

ning süütegusid on pädevad lahendama uurimisasutus, prokuratuur ja maakohus (KrMS § 16 lg

1). Järelikult ei kuulu süüteo arutamine halduskohtu pädevusse ja kaebus tuleb selles osas

läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1).

Kaebaja väidab kaebuses, et kohtud on korrumpeerunud ja teevad meelega kaebaja kahjuks

otsuseid, kaebaja tõenditega arvestamata. Ka korruptsioon on süütegu, mille lahendamise

pädevus on Kaitsepolitseiametil ja maakohtul (korruptsioonivastase seaduse § 21 lg-d 2 ja 3).

Järelikult ei ole halduskohus pädev kaebust selles osas lahendama ja kaebus tuleb

läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). Teiseks see, et kaebaja kohtulahendites

toodud põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et kohtud teevad meelega kaebajale kahjulikke

lahendeid. Kaebajal on alati võimalus kohtulahendi peale edasi kaevata. Kolmeastmeline

kohtusüsteem ongi ette nähtud selleks, et kohtu poolt tehtavaid võimalikke vigu parandada.

Samuti tuleb kaebajal aktsepteerida asjaolu, et kaebuse rahuldamata jätmine tähendab, et

kaebaja õigusi ei ole rikutud või ta ei ole oma õiguste rikkumist piisavalt tõendanud.

Kaebaja tõi kaebuses välja, et politsei eraldusmärkidega kaubik sõitis 2023. a jaanuaris Ädala

tn 2c ees kaebajast mööda selliselt, et vigastas kaebajat. Mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju

või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine on liiklusseaduse (LS) § 223 järgi väärtegu,

mille menetlemise pädevus on LS § 263 lg 1 järgi Politsei- ja Piirivalveametil. Pädevaks

kohtuks väärtegude menetlemisel on maakohus (väärteomenetluse seadustiku § 13). Seega ei

ole halduskohtul süüteo menetlemise ja süüteo käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude

lahendamise pädevust. Kaebus tuleb selles osas läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p

1).

Kaebaja tõi kaebuses välja, et politsei jälitab kaebajat, tekitades talle tervisekahju. Samuti

ärritab kaebajat Elmar Vaherit puudutav kohtulahend. Elmar Vaherit puudutav kohtulahend ei

puuduta kuidagi kaebaja õigusi, seega ei saa kaebaja sellega seoses kaebust esitada (HKMS §

44 lg 1) ja kaebus tuleb talle selles osas läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).

Kaebaja väited politsei jälitamise ja talle tekitatud tervisekahju kohta on ilmselgelt ebausutavad

ning kaebaja poolt välja mõeldud. Kaebajat ei saa pidada isikuks, kes võiks politseile huvi

pakkuda ja kelle jälitamiseks oleks põhjust piiratud avalikke ressursse kulutada. Kaebaja ei ole

esitanud sellega seoses ühtegi usutavat põhjendust, veel vähem tõendeid. Kaebuse menetlemist

selles osas ei saa pidada võimalikuks (HKMS § 121 lg 2 p 21).

Kaebaja toob kaebuses välja, et Tallinna Ringkonnakohus on kaebajale alates 2015. a-st

tervisekahjustusi tekitanud, sest on jätnud kaebaja kaebused toetuste osas rahuldamata. Kaebaja

on pidanud sööma rämpstoitu, tal on tekkinud tervisehädad, ta on viibinud EMO-s, kus oli

aastaid teadvuseta. Kaebaja ei ole suutnud aastatel 2015–2021 midagi vaidlustada, sest oli

pidevalt juhitaval hingamisel ja viibis korduvalt EMO-s. RVastS § 15 lg 1 järgi võib isik nõuda

kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui

kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kohtule teadaolevalt ei ole ühtegi

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunikku kriminaalkorras süüdi mõistetud.

Seega puudub kaebajal kaebeõigus kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja kaebus tuleb

läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kahju hüvitamise nõuet ei saa esitada kohtu

vastu üksnes asjaolu tõttu, et kaebaja ei nõustu kohtute tehtud lahenditega. Kohtulahendiga

mittenõustumise puhuks on ette nähtud edasikaebamise võimalus. See, kas kaebaja

edasikaebamise võimalust kasutab, oleneb temast endast. Vajadusel saab kaebaja kasutada

3-23-2878

5(6)

selleks esindaja abi. Lisaks ei vasta tõele kaebaja väide, nagu oleks ta olnud aastaid teadvuseta,

sest kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud alates 2013. aastast igal aastal

haldusasjades kohtutele kaebusi, enamikel aastatel mitu kaebust aastas (vt dtl 39–46). Seega on

kaebaja kasutanud aktiivselt oma kaebeõigust ja edasikaebe võimalust. Kohus ei vastuta selle

eest, et kaebajal on kehv tervis. See ei anna kohtule alust teha kaebajat soosides temale

kasulikke otsuseid. Kohus peab kaebuse lahendamisel lähtuma seadusest ja tuvastatud

asjaoludest, vastasel korral ei ole kohtulahend seaduslik.

Kaebaja toob kaebuses välja, et kohtud terroriseerivad kaebajat, saates talle hulgaliselt

lahendeid, mida kaebaja ei suuda lugeda. Kaebaja ei ole esitanud sellega seoses ühtegi

konkreetset nõuet. Mis iganes tema nõue ka oleks, ei pea kohus selles osas kaebuse menetlemist

võimalikuks. Kohtud teevad lahendeid kaebaja enda esitatud kaebuste kohta, mitte ei algata

menetlusi iseseisvalt kaebaja selja taga. Kohtul puudub võimalus jätta kaebaja esitatud kaebus

tähelepanuta. Kui kaebaja ei soovi kohtutelt dokumente saada, siis on tal võimalik oma

kaebustest loobuda ja edaspidi kaebusi mitte esitada. Kohtul ei ole võimalik lahendada kaebaja

esitatud kaebusi selliselt, et kaebajalt ei nõuta täiendavat teavet, sest kaebaja koostatud

avaldused on alati väga segased ega vasta nõuetele. Samuti ei ole võimalik lahendada kaebusi

selliselt, et kaebajale tema kaebuse kohta koostatud lahendeid ei edastata, sest menetlusosalisel

on õigus tutvuda toimikuga ja saada dokumendina vormistatud kohtulahend (HKMS § 27 lg 1

p-d 1 ja 9). Kui kaebaja leiab, et tal on raske dokumentide koostamisega hakkama saada, on tal

võimalik võtta endale esindaja. Samuti on kaebajal vajadusel võimalik taotleda kohtu antud

tähtaja pikendamist, kui kaebaja ei jõua mõjuval põhjusel vastamise tähtaega järgida. Kaebus

tuleb selles osas läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 21).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. XX palub määruskaebuses saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse

keskmeks on sissemurdmise fakt, kaebajal on selle kohta politsei tõend ja algatatud on ka

kriminaalmenetlus. Vastustaja on üles tunnistanud, et sissemurdmisel osalesid Tallinna linna

ametnikud. Esmatähtis on remondi ja materjalide eest raha tagasi saamine. Seega palub kaebaja

võtta kaebus menetlusse remondikulude osas. Kaebaja soovib vaidlustada määruse p 2 ka muus

osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse halduskohtu 03.02.2024

määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt

lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning

vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Määruskaebusele lisatud dokumendid tuleb kaebajale tagastada, sest need ei oma

määruskaebuse lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2) või on juba samas menetluses

halduskohtule esitatud.

7. Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et soovib avalikku istungit halduskohtu määruse

vaidlustamiseks. HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui

kohus ei pea vajalikuks korraldada kohtuistungit. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korraldada

kohtuistungit, sest vaidluse all on üksnes küsimus, kas halduskohus tagastas kaebuse

õiguspäraselt. Määruskaebus on võimalik lahendada kaebaja määruskaebuse ja toimiku

materjalide põhjal. Seega jääb kaebaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

3-23-2878

6(6)

8. Halduskohus ei võinud tagastada kaebust Tallinna Ringkonnakohtu tekitatud kahju

hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kui isik on

esitanud kaebuse teda puudutanud kohtumenetluse käigus kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks,

ei saa kaebeõigust välistada pelgalt viitega, et RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud kahjunõude

rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Kaebeõigus ei seondu mitte kaebuse rahuldamise

võimalikkusega, vaid kaebaja õiguste rikkumise võimalikkusega (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 11.07.2022 määrus nr 3-22-495, p 6). Ringkonnakohtu hinnangul saab

kaebuse kõnealuses nõudes tagastada siiski HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, s.o põhjusel, et

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. RVastS § 9 lg 1 alusel võib isik nõuda mittevaralise kahju

hüvitamist mh süüliselt tervise kahjustamise eest. RVastS § 15 lg 1 järgi võib isik nõuda

kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui

kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Halduskohus osutas õigesti, et

teadaolevalt ei ole ühtegi Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunikku

kriminaalkorras süüdi mõistetud. Seega oleks ringkonnakohtu tekitatud kahju hüvitamise

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega siis, kui

isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et

kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt

väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu

seaduseelnõu 496 SE seletuskiri, lk 22). Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse puhul võib

õiguste riivet pidada väheintensiivseks HKMS § 121 lg 2 p 21 tähenduses eelkõige juhul, kui

mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt

välistatud või äärmiselt ebatõenäoline (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2023 määrus nr 3-

22-2021, p 23). Seejuures tuleb arvestada, et RVastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju rahaline

hüvitamine on Eestis erandlik ja võimalik vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete

korral (nt Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13). Asjakohane on halduskohtu

märkus, et kaebaja väited oma tervisekahjustuste (teadvuseta oleku) kohta ei vasta tõele.

Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohtule äratuntav, et kohtu tegevus võiks kaasa tuua mittevaralise

kahju rahas hüvitamise. Eeltoodud osas muudab ringkonnakohus seega halduskohtu määruse

põhjendusi.

9. Ülejäänud osas on kaebuse tagastamine põhjendatud ja õiguspärane. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 201 lg 4, § 203

lg 2).

10. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 03.02.2024 määruse

resolutsiooni p 2 muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)