2-23-6667/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.06.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-6667

Tsiviilasi

AS-i SEB Pank hagi Fassaadiplaat OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

22 187,57 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood: 10004252; asukoht:

Tornimäe 2, Tallinn 15010)

Hageja

lepinguline

esindaja:

Triin

Uukkivi

(e-post:

menetlus@seb.ee)

Kostja: Fassaadiplaat OÜ (registrikood: 12269641; asukoht:

Uusaru 18b, Saue linn 76505; e-post: xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Lentsius

(e-post: margus@lentsius.ee)

Asja arutamine 25.03.2024 istungil ja edasi TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AS SEB Pank osaline loobumine Fassaadiplaat OÜ vastu 10 000 euro nõudes

ning lõpetada eelnimetatud nõude osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.

2. Tagastada AS-le SEB Pank hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 210 eurot AS

SEB Pank arvelduskontole nr xxxx.

3. AS SEB Pank hagi Fassaadiplaat OÜ vastu rahuldada.

4. Mõista kostjalt Fassaadiplaat OÜ-lt hageja AS-i SEB Pank kasuks välja võlgnevus

12 187,57 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Menetluskulud jätta Fassaadiplaat OÜ kanda.

6. Välja mõista kostjalt Fassaadiplaat OÜ-lt hageja AS SEB Pank kasuks menetluskulud

(riigilõiv) 1050 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

2 / 9

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt AS SEB Pank palub mõista Fassaadiplaat OÜ-lt

kostjalt hageja kasuks garantiilimiidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus 22 187, 57 eurot ja jätta kõik

menetluskulud Fassaadiplaat OÜ kanda, sh mõistes Fassaadiplaat OÜ-lt AS SEB Pank kasuks välja

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 1260 eurot.

2. Hagi

aluses

olevata

asjaolude

kohaselt

hageja

ja

kostja

sõlmisid

19.11.2015

garantiilimiidilepingu nr xxxx (edaspidi garantiilimiidileping). Garantiilimiidilepingu ja kostja

taotluse alusel väljastas hageja 26.11.2015 garantiikirja nr xxxx summas 100 000 eurot garantiisaaja

Cidem Hranice A.S. kasuks ülemaailmse pankadevahelisele finantsinfo vahetamise kanali SWIFT

(Society for Worlwide Interbank Financial Telecommunication) kaudu kostja poolt taotluses määratud

krediidiasutusele. Garantiikirja pikendati korduvalt ning 22.04.2019 kostja poolt esitatud taotluse ja

garantiilimiidilepingu alusel pikendas hageja 29.04.2019 garantiikirja lisaga nr 6, mille kohaselt kehtis

garantiikiri kuni 30.04.2020. Garantiisaaja esitas 21.04.2020 hagejale nõude garantiikirja alusel

9599,16 euro väljamaksmiseks ning hageja tasus nõutud summa garantiisaajale 05.05.2020. Vastavalt

garantiilimiidilepingu punktile 5.1 tekib hagejal garantiikirja alusel esitatud nõude alusel hageja poolt

väljamakse tegemisel kostja suhtes tagasinõudeõigus väljamakstud summade ulatuses. Kostja

kohustub hagejale hüvitama garantiikirja alusel hageja poolt väljamakstud summad hageja esimesel

nõudmisel hiljemalt hageja poolt esitatud tagasinõudes märgitud tähtpäeval, järgides tagasinõudes

hageja poolt antud juhiseid. Hageja esitas 30.04.2020 kostjale teate garantiisumma väljamaksmisest

ja hüvitisnõude, mille kohaselt palus hageja kostjal tagada oma kontol piisavate rahaliste vahendite

olemasolu 05.05.2020, et hageja saaks tasumisele kuuluva summa ülekandejuhise alusel maha võtta

kostja kontolt. Kostja ei taganud oma kontol kohustuste täitmiseks vajaliku raha olemasolu ning kostja

kohustus 9599,16 euro hagejale hüvitamiseks on siiani täitmata.

3. Garantiilimiidilepingu alusel on kostjal hagejale tasumata garantiikirja nr xxxx alusel makstud

summa väljamaksmise tasu 150 eurot. Garantiilimiidilepingu punkti 11.3.5.1 kohaselt on kostja

kohustatud tasuma hagejale teenustasud ja hüvitama kulud, mis on ette nähtud lepingus või hageja

teenindussaalides tutvumiseks kättesaadavasse kohta paigutatud või hageja kodulehel nähtavaks

tehtud hinnakirjaga lepingus või hinnakirjas märgitud tähtpäeva(de)l ja summas. Hageja kodulehel

toodud hinnakirja (https://www.seb.ee/hinnakiri#garantiid) kohaselt tuleb kostjal tasuda garantiikirja

alusel esitatud nõude maksmise puhul 0.1% nõude summast, minimaalselt 150 eurot.

4. Garantiilimiidilepingu alusel on kostja poolt hagejale tasumata MES-i tagatistasud kokku

2839,25 eurot. Vastavalt garantiilimiidilepingu lisale nr 4 on MES-i tagatistasu 4,0% tagatisega

tagatud laenulimiidi osast aastas, mis kuulub tasumisele osade kaupa summades, mis vastavad

eelnevalt hageja poolt MES-ile tasutud summadele. Hageja on tasunud MES-ile garantiilimiidilepingu

tagatistasuna 2019.a III kvartali eest 800 eurot ja IV kvartali eest 800 eurot, 2020.a I kvartali eest 800

eurot, II kvartali eest 438,40 eurot ja III kvartali eest 0,85 eurot, mis vastavad garantiilimiidilepingu

lisas 4 kokku lepitud MES-i tagatistasu suurusele.

5. Garantiilimiidilepingu punkti 11.4 kohaselt on hagejal õigus nõuda mistahes maksete (v.a

viivis) tähtajaks mittetasumisel viivist 0,5% tähtaegselt tasumata makse summast iga viivitatud päeva

3 / 9

eest. Viivise arvestamine algab makse tasumise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt

tegemata makse tegemise päeval. Viivisearvestusest nähtub, et viivisemääraga 180% aastas on

9599,16 euro suuruselt põhiosa võlgnevuselt perioodi 06.05.2020-28.10.2022 eest viivise suuruseks

43 488 eurot. Hageja on nõudnud kostjalt ja käendajalt viivist 9599,16 eurot, s.o summas, mis ei ületa

põhinõuet (garantiisaajale välja makstud summat).

6. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale garantiilimiidilepingu alusel kokku 22 187,57

eurot. Hageja nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist hiljemalt 07.02.2022 vastavalt 19.01.2022 saadetud

pankrotihoiatusele

ning

teatas

viivisenõude

vähendamisest

04.05.2022

e-kirjas.

Garantiilimiidilepingust tulenevate kostja kohustuste täitmist tagab muuhulgas kostja juhatuse liikme

V. V. poolt antud käendus. Tsiviilasjas nr 2-22-16302 menetleb Harju Maakohus hageja poolt

käendaja vastu esitatud hagi, milles hageja palus käendajalt välja mõista 40 000 eurot, s.o kostjaga

sõlmitud arvelduslaenulepingust nr xxxx ja garantiilimiidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus

käenduslepingu nr xxxx järgse käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma ulatuses. Käendaja

vastutab hageja ees solidaarselt kostjaga. Kostja ega käendaja ei ole siiani võlgnevust hagejale

tasunud.

Kostja seisukoht

7. Kostja ei tunnistanud enda vastu esitatud garantiilimiidilepingu nr xxxx järgseid nõudeid ning

vaidleb nendele täies ulatuses vastu.

8. Kostja ei vaidle vastu garantiilimiidilepingu ja selle lisade 1 kuni 5 sõlmimise faktile. Küll ei

nõustu kostja hageja käsitlusega garantiilimiidilepingust tulenevate nõuete (nõuete) sissenõutavaks

muutumise osas, garantiilimiidilepingu kehtivuse osas peale 30. aprilli 2019.a, garantiisumma

väljamaksmise tasu ega MES-ile tasutud summade osas. Samuti vaidleb kostja vastu hageja

viivisearvestusele ja viivisenõudele, s.h vähendatud viivisenõudele

9. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, nagu tuleks garantiilimiidilepingust tulenevate nõuete

tähtaegade osas lähtuda garantiikirjast. Hageja ja kostja vahelise suhte aluseks on garantiilimiidileping

koos selle lisadega. 09. novembril 2018.a sõlmitud / allkirjastatud lisa nr 5 kohaselt oli garantiilimiidi

kehtivuse tähtaeg kuni 30. aprill 2019.a. Asjaolu, kas ja mis põhjusel väljastas SEB Pank AS

garantiikirja pikemaks perioodiks, kui kehtis pooltevaheline garantiilimiidileping, ei ole hageja

selgitanud. Kostja esitab garantiilimiidilepingust tulenevate nõuete osas aegumise vastuväite.

10. Samuti juhib kostja tähelepanu, et hagiavalduse lisaks oleva garantiikirja (garantiikiri nr xxxx

lisadega) leheküljel 1 on inglise keelne viide – AMENDMENT NO 6 TO THE PAYMENT

GUARANTEE. Lisa nr 6 ei ole kostja ja hageja vahel kunagi sõlmitud. Lisaks erineb nimetatud

garantiikiri eelmistest, kuna sellel pole märgitud garantiisummat. Võrdlusena, et kuni 30. aprillini

2019.a kehtinud garantiikirja kohaselt oli garantiisummaks 100 000 eurot ning enne seda 160 000

eurot. Samuti eelnes igakordselt garantiilimiidilepingu pikendamisele hageja ja kostja vaheline e-

kirjavahetus. Väidetava lisa nr 6 osas ei ole hageja esitanud mistahes suhtlust, millest tuleneks kostja

soov pikendada garantiilimiidilepingut täiendavalt aasta võrra ehk kuni 2020.a aprilli lõpuni.

11. Kostja märgib, et MES-i ja AS SEB Pank vahelise lepingu pooleks ei ole kostja, mistõttu ei saa

sellest lepingust kostjale kohutusi tuleneda. Samuti ei tulene kostjale kohustusi garantiilimiidilepingu

lisast nr 4. Pooltevahelises garantiilimiidilepingus ei ole kokku lepitud, et kostja kohustub hagejale

maksma MES-i tagatistasu. Hageja kui tüüptingimuse väljatöötaja ja kasutaja ei saa tugineda väitele,

et kuigi see kirjas ei ole, siis tuleks lepingut siiski selliselt tõlgendada. Tüüptingimus peab olema selge

ja üheseltmõistetav. Kui tüüptingimus seda ei ole, tõlgendatakse seda tüüptingimuse kasutaja kahjuks.

Kostja vaidleb tagatistasu maksmise nõudele täies ulatuses vastu.

12. Tulenevalt asjaolust, et hageja garantiilimiidilepingust tulenev nõue kostja vastu on aegunud,

on aegunud garantiisumma väljamaksmise tasu ja viiviste nõue kõrvalnõudena. Nimelt aegub TsÜS §

4 / 9

144 kohaselt koos põhinõudega ka sellest tulenev viivisenõue ehk kui on aegunud põhinõue, on

aegunud ka viivisenõue.

Kohtuotsuse põhjendused

13. AS SEB Pank esitas 04.05.2023 Harju Maakohtule hagi Fassaadiplaat OÜ vastu, milles palus

kostjalt välja mõista hageja kasuks garantiilimiidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 22 187,57

eurot ja riigilõivu 1260 eurot. Hagiavalduse kohaselt moodustas 22 187,57 euro suurusest

võlgnevusest 9599,16 eurot garantiisumma hüvitamise nõue, 150 eurot garantiisumma väljamaksmise

tasu, 2839,25 eurot MESi tagatistasud ja 9599,16 eurot viivis. Hageja poolt 10.06.2023 kohtule

esitatud hagist osalisel loobumise taotluse kohaselt kostja lepingute järgsete kohustuste täitmist

taganud käendaja (kostja juhatuse liige V. V.) tasus 06.06.2024 hagejale käenduslepingu järgse

käendussumma, millest 9599,16 eurot arvestas hageja garantiilimiidilepingu nr xxxx garantiisumma

hüvitamise nõude katteks ja 400,84 eurot MESi tagatistasude võlgnevuse katteks. Seega tulenevalt

käendaja poolt 06.06.2024 kostja võlgnevuse osalisest tasumisest võlgneb kostja hagejale

garantiilimiidilepingu nr xxxx alusel 12 187,57 eurot, millest 150 eurot on garantiisumma

väljamaksmise tasu, 2438,41 eurot MESi tagatistasud ja 9599,16 eurot viivis. Tulenevalt käendaja

poolt kostja kohustuse osalisest täitmisest hageja loobub hagist 10 000 euro osas ning palub seetõttu

kostjalt välja mõista garantiilimiidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse summas 12 187,57 eurot.

14. Kostjal ei ole vastuväiteid hageja poolt osaliselt nõudest loobumisele.

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 kohaselt juhul, kui hagist

loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise

otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib

menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei

võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist

loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega,

samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. TsMS § 431 lg 1 kohaselt

lõpetab kohus menetluse määrusega.

16. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, esitatud taotluse ja kostja seisukohaga, leiab, et hagist

osaline loobumine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku

menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Eeltoodu alusel võtab kohus hagist osalise loobumise vastu

ning lõpetab nimetatud osas tsiviilasjas nr 2-17-854 menetluse.

17. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks garantiilimiidilepingust nr xxxx tulenev

võlgnevus 12 187,57 eurot.

18. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada.

19. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud

tõendite alusel tuvastatuks:

− AS SEB Pank (edaspidi hageja) ja Fassaadiplaat OÜ (edaspidi kostja) vahel sõlmiti 19.11.2015

garantiilimiidileping nr xxxx ning hiljem selle lisad (dtl 8-24);

− Garantiilimiidilepingu ja laenusaaja taotluse alusel väljastas hageja esmakordselt 26.11.2015

garantiikirja nr xxxx summas 100 000 eurot garantiisaaja Cidem Hranice A.S. kasuks (dtl 33-

34). Nimetatud garantiikirja on hiljem korduvalt pikendendatud (dtl 25 -32);

5 / 9

− Garantiisaaja Cidem Hranice A.S. esitas 21.04.2020 hagejale nõude garantiikirja alusel

9599,16 euro väljamaksmiseks ning hageja tasus nõutud summa garantiisaajale 05.05.2020 (dtl

37-38).

20. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks garantiilimiidilepingust nr xxxx tulenev

võlgnevus 12 187,57 eurot, millest 150 eurot on garantiisumma väljamaksmise tasu, 2438,41 eurot

MESi tagatistasud ja 9599,16 eurot viivis. Kuigi hageja on loobunud garantiilimiidilepingus tulenevast

nõudest summas 9599,16 eurot ja kohus on nõudest loobumise vastu võtnud, siis seoses sellega, et

hageja nõuab garantiisumma väljamaksmise tasu 150 eurot ja viiviseid 9599,16 eurot, mis on otseselt

seotud ka garantiikirja alusel hageja poolt väljamakstud summas osas hageja poolt esitatud

tagasinõudega, siis kohus analüüsib kõigepealt hageja poolt esitatud garantiisumma väljamaksmise

nõude põhjendatust.

21. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

alusel on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega

viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 155 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii

andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel

garantiist tuleneva kohustuse. VÕS § 155 lg 5 sätestab, et kui garantii andja on garantiist tuleneva

kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb

nendevahelisest suhtest.

22. Hageja on hagiavalduse kohtusse esitamisel tuginenud sellele, et tal on garantiilimiidilepingust

tulenev nõue põhivõlgniku vastu summas 9599,16 eurot. Hageja on väljastanud 26.11.2015

garantiikirja nr xxxx, mida 29.04.2019 pikendati kuni 30.04.2020, mille alusel CIDEM Hranice a.s.-

le on hageja maksnud 9599,16 eurot. Kostja hinnangul on garantiilimiidilepingust tulenev nõue

aegunud. Kostja väitel garantiilimiidilepingu lisa 5 kohaselt oli garantiilimiidi kehtivuse tähtaeg kuni

30.04.2019. a. Hageja hinnangul ei ole nõue aegunud, kuna hageja väljastas garantiikirja

garantiilimiidi kehtivuse tähtaja jooksul. Kohus tuvastab, et vaidlusaluse garantiilepingu p 3.2.

kohaselt pank väljastab garantiikirju garantiilimiidi kehtivuse tähtaja jooksul. Lepingu p 3.3.1.

kohaselt rahalise kohustuse täitmise tagamiseks väljastatud garantiikirja (nn maksegarantiikiri)

maksimaalne kehtivuse tähtaeg on 1 aasta. Garantiilimiidilepingu lisa nr 5 kohaselt garantiilimiidi

kehtivuse tähtaeg oli 30.04.2019. a. Hageja väljastas garantiikirja 29.04.2019. a (dtl 25-34). Seega on

hageja väljastanud garantiikirja garantiilimiidi kehtivuse tähtaja jooksul. Kohus nõustub hagejaga, et

hagejal oli garantiilepingu punktist 3.2 tulenev alus garantiikirja pikendamiseks lepingu kehtivuse

tähtaja jooksul. Kuivõrd lepingu p 3.3.1. kohaselt garantiikiri kehtis 1 aasta, kehtis garantiikiri kuni

30.04.2020. a. Garantii saaja esitas hagejale nõude 27.04.2020.a. (dtl 37), mistõttu pidi hageja selle

välja maksma. Hageja maksis CIDEM Hranice a.s.-le nõutud summa 05.05.2020.

23. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Tähtaeg lõpeb

TsÜS § 135 lg 2 järgi tähtpäeva saabumisel. Tähtpäeva saabumine määratakse TsÜS § 136 lg 1 järgi

tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava

tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kui tähtpäeva

saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg

TsÜS § 137 lg 1 järgi tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus

on lahendis 3-2-1-35-09 selgitanud, et tähtajalise laenulepingu puhul muutub laenu tagastamise nõue

sissenõutavaks laenu tagastamise tähtpäeva saabumisel. Kuna hageja tasus CIDEM Hranice a.s.-le

9599,16 eurot 05.05.2020, siis muutus laenu tagastamise nõue sissenõutavaks 06.05.2020 Hageja

pöördus kohtusse 04.05.2023. a, seega kohtu hinnangul aegumise vältimiseks tähtaegselt. Seega ei ole

hageja nõue aegunud.

24. Kostja väitel on hageja 29.04.2019 pikendanud garantiikirja omaalgatuslikult. Kohus tuvastab,

et kostja juhatuse liige V. V. on esitanud hagejale 22.04.2019 garantiikirja nr xxxx pikendamise

6 / 9

taotluse tähtajaga kuni 30.04.2020 (dtl 36). Seega on ümber lükatud kostja väide, et hageja pikendas

garantiikirja omavoliliselt. Kohus nõustub hagejaga, et hagejal oli garantiilimiidilepingu alusel õigus

vaidlusalune garantiikiri väljastada.

25. Kohus ei nõustu kostja väitega, et lisaks garantiikirja andmisele oleks tulnud sõlmida hageja ja

kostja vahel ka garantiilimiidilepingu uus lisa. Kohus tuvastab, et garantiilimiidilepingu lisades nr 01

ja 05 leppisid pooled kokku, et garantiikirja kehtivuse tähtaja pikendamisel pikendatakse tähtaega

igakordselt maksimaalselt lepingus kokkulepitud garantiikirja kehtivuse maksimaalse tähtaja võrra,

kui pooled ei lepi kokku teisiti. Pooled ei leppinud garantiilimiidilepingus kokku, et lepingu alusel ei

tohi väljastada garantiikirja pikemaks perioodiks, kui kehtib garantiilimiit, nagu kostja on ekslikult

järeldanud.

26. Kohus leiab, et käesoleval juhul garantiilimiidilepingu alusel ei olnud eelduseks lisa sõlmimine,

kuna lepingu enda alusel oli võimalik garantiilimiidi kehtivuse viimasel päeval garantiikirja tähtaega

üheks aastaks pikendada või väljastada uus garantiikiri üheks aastaks ning sel juhul kehtib garantiikiri

kauem garantiilimiidi kehtivusest. Garantiilimiidi kehtivuse tähtaeg tähendab seda, mis ajani saab

pank lepingu ja kliendi taotluse alusel anda välja kuni üheaastaseid garantiikirju, mitte seda, mis ajani

kehtivad garantiikirjad.

27. Garantiilimiidilepingu punkt 5.1. kohaselt tekib hagejal garantiikirja alusel esitatud nõue alusel

hageja poolt väljamakse tegemisel kostja suhtes tagasinõudeõigus väljamakstud summade ulatuses.

Hageja on esitanud kostjale 30.04.2020 teate garantiisumma väljamaksmisest ja hüvitisnõude, mille

kohaselt palus hageja kostjal tagada oma kontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu 05.05.2020,

et hageja saaks tasumisele kuuluva summa ülekandejuhise alusel maha võtta kostja kontolt. Vaidlust

pole selle üle, et kostja ei taganud oma kontol kohustuste täitmiseks vajaliku raha olemasolu ja kostja

kohustus summas 9599,16 eurot oli hagejale kuni hagi esitamiseni täitmata. Seega oli põhjendatud

hageja nõue kostja vastu summas 9599,16 eurot.

28. Hageja palub kostjalt välja mõista garantiikirja nr xxxx alusel makstud summa väljamaksmise

tasu 150 eurot. Kohus tuvastab, et garantiilimiidilepingu punkti 11.3.5.1 kohaselt on kostja kohustatud

tasuma hagejale teenustasud ja hüvitama kulud, mis on ette nähtud lepingus või hageja

teenindussaalides tutvumiseks kättesaadavasse kohta paigutatud või hageja kodulehel nähtavaks

tehtud hinnakirjaga lepingus või hinnakirjas märgitud tähtpäeva(de)l ja summas. Hageja kodulehel

toodud hinnakirja (https://www.seb.ee/hinnakiri#garantiid) kohaselt tuleb kostjal tasuda garantiikirja

alusel esitatud nõude maksmise puhul 0,1% nõude summast, minimaalselt 150 eurot. Kohus on

eelnevalt tuvastanud, et hageja garantiisaaja Cidem Hranice A.S. esitas 21.04.2020 hagejale nõude

garantiikirja alusel 9599,16 euro väljamaksmiseks ning hageja tasus nõutud summa garantiisaajale

05.05.2020. Seega on kostja kohustatud garantiilimiidilepingu punkti 11.3.5.1 alusel kohustatud

tasuma hagejale garantiikirja alusel makstud summa väljamaksmise tasu 150 eurot. Vaidlust pole selle

üle, et garantiilimiidilepingu alusel on kostjal hagejale tasumata garantiikirja nr xxxx alusel makstud

summa väljamaksmise tasu 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostajalt hageja kasuks välja mõista

garantiikirja nr xxxx alusel makstud summa väljamaksmise tasu 150 eurot.

29. Hageja väitel garantiilimiidilepingu alusel on kostja poolt hagejale tasumata MES-i tagatistasud

kokku 2839,25 eurot. Hageja on tasunud MES-ile garantiilimiidilepingu tagatistasuna 2019.a III

kvartali eest 800 eurot ja IV kvartali eest 800 eurot, 2020.a I kvartali eest 800 eurot, II kvartali eest

438,40 eurot ja III kvartali eest 0,85 eurot, mis vastavad garantiilimiidilepingu lisas 4 kokku lepitud

MES-i tagatistasu suurusele.

30. Kostja vaidleb tagatistasu maksmise nõudele täies ulatuses vastu. Kostja väidab, et MES’i ja

hageja vahelise lepingu pooleks ei ole kostja, mistõttu on saa sellest lepingust kostjale kohustusi

tuleneda. Samuti ei tulene kostjale kohustusi garantiilimiidilepingu lisast 4. Kostja väitel

pooltevahelises lepingus ei ole kokku lepitud, et kostja kohustub hagejale tasuma MES-i tasu. Lisaks

7 / 9

ei saa hageja kui tüüptingimuse väljatöötaja ja kasutaja tugineda väitele, et kuigi see ei ole lepingus

kirjas, siis tuleb siiski selliselt tõlgendada.

31. Kohus tuvastab, et vastavalt garantiilimiidilepingu lisale nr 4 punktile 2 on MES-i tagatistasu

4,0% tagatisega tagatud laenulimiidi osast aastas, mis kuulub tasumisele osade kaupa summades, mis

vastavad eelnevalt hageja poolt MES-ile tasutud summadele (dtl 18-19). Kohus nõustub hagejaga, et

kuigi garantiilimiidilepingu lisade nr 02 ja 04 punktis 2 ei ole sõnaselgelt kirjas, et MES-i tagatistasu

kuulub tasumisele osade kaupa kostja poolt, siis tuleb seda siiski tõlgendada tulenevalt seadusest,

garantiilimiidilepingu punktidest 11.3.5.1 ja 11.3.5.2 ning pooltevahelisest praktikast pärast lepingu

sõlmimist. Garantiilimiidilepingu punkti 11.3.5.1 kohaselt on kostja on kohustatud tasuma pangale

teenustasu ja hüvitama kulud, mis on ette nähtud lepingus. Garantiilimiidilepingu punkti 11.3.5.2

kohaselt on kostja kohustatud kandma lepingu täitmise tagatiste seadmise, hoidmise ja valitsemise

kulud (dtl 54-65). MES-i garantii on garantiilimiidilepingu kohaselt lepingu täitmise tagatiseks ja

MES’i tagatistasu tuleb lepingu kohaselt kostjal hagejale hüvitada. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või

lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid

eksimuse tõttu. Kuigi garantiilimiidilepingu lisade nr 02 ja 04 punktist 2 on välja jäänud sõnad „kostja

poolt“, on ilmne, et pooled on selles punktis silmas pidanud kostja poolt osade kaupa tasumist. Kui

poolte tahe oleks olnud, et MES-i tagatistasud jäävad hageja kanda, poleks olnud

garantiilimiidilepingu lisade nr 02 ja 04 punktis 2 vaja reguleerida, et hageja poolt eelnevalt MESile

tasutud summad kuuluvad pärast osade kaupa tasumisele. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on

kostja tegevusest näha, et kostja on algusest peale mõistnud garantiilimiidilepingut selliselt, et MESi

tagatistasu kuulub tema poolt hagejale tasumisele. Seda, et poolte ühine tegelik tahe on olnud see, et

MESi tagatistasud kuuluvad kostja poolt hagejale tasumisele, tõendab ka see, et kostja on

garantiilimiidilepingu alusel tasunud hagejale MESi tagatistasusid perioodil 12.01.2016-18.04.2019

kokku summas 13 240,80 eurot (dtl 112-129).

32. Hageja on selgitanud, et garantiilimiidilepingu lisade nr 02 ja 04 punkt 2 ei ole tüüptingimus,

vaid lepingu oluline tingimus, mis lepiti kokku tulenevalt kostja soovist tagada lepingut MESi-i

käendusega ning MES-i poolt pakutud käenduse tingimustest. MES-i tagatistasu ei ole kõigis hageja

poolt klientidega sõlmitud garantiilimiidilepingutes, vaid see lepitakse kokku ainult juhul, kui klient

on soovinud lepingut tagada MES-i käendusega ja MES on otsustanud tagatise anda.

33. Vaidlust pole selle üle, et MES-i kodulehel (https://www.mes.ee/tagatistasud) on esile toodud,

et käendus on tasuline ning tasu määr otsustatakse iga taotluse osas eraldi, arvestades konkreetse

projekti riskisust ja ettevõtjat, jäädes seejuures üldjuhul vahemikku 1% kuni 7,5%. Kohus nõustub

hagejaga, et isegi juhul, kui lugeda garantiilimiidilepingu lisade nr 02 ja 04 punkt 2 tüüptingimuseks,

tuleb seda vastavalt VÕS § 39 lg-le 1 tõlgendada nii, et iga kostjaga sarnane mõistlik isik mõistaks

seda selliselt, et MES-i tasu saab kuuluda osade kaupa tasumisele üksnes kostja, mitte hageja või muu

isiku poolt. Mõistlik isik ei tõlgendaks nimetatud punkti selliselt, et MES-i tagatistasu kuulub hageja

poolt tasumisele osade kaupa summades, mis vastavad eelnevalt hageja poolt MESile tasutud

summadele. Kohus nõustub hagejaga, et selline tõlgendus oleks täiesti ebaloogiline. Kohus leiab, et

garantiilimiidilepingu lisade nr 02 ja 04 punkt 2 ei ole tühine tüüptingimus, kuna see ei kahjusta kostjat

ebamõistlikult.

34. Kostja on vaidlustanud hageja poolt MES-le tasutud tagatistasu suuruse. Hagiavalduse kohaselt

on hageja tasunud MES-ile garantiilimiidilepingu tagatistasuna 2019.a III kvartali eest 800 eurot, IV

kvartali eest 800 eurot, 2020.a I kvartali eest 800 eurot, II kvartali eest 438,40 eurot ja III kvartali eest

0,85 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, vastavalt garantiilimiidilepingu nr xxxx lisale nr 4 on MES-

i tagatistasu 4% tagatisega tagatud limiidi osast aastas. Kohus tuvastab, et vastavalt hageja ja MES-i

vahelise käenduslepingu nr 490T15-6 punktile 2.2 sihtasustus tagab laenulepingust tulenevate panga

nõuete täitmise 80% ulatuses põhiosast (dtl 146-147). Kohus tuvastab, et garantiilimiidi lepingu lisa

nr 5 punkti 1 kohaselt oli alates 09.11.2018 limiidiks 100 000 eurot (dtl 21-23). Seega oli MES’i

tagatisega tagatud limiidiks 80 000 eurot ning 4% suurune tagatisetasu sellest on 3200 eurot aastas

8 / 9

ehk 800 eurot kvartalis. Eeltoodust tulenevalt on 2019 .a. III ja IV kvartali 2020.a. I kvartali MES-i

tagatistasu 800 eurot.

35. Hageja on selgitanud, et MES võtab tagatistasude arvestamisel aluseks keskmise limiidi, mis

saadakse selliselt, et tasu arvestamisele eelneva kvartali limiidile tuleb liita tasu arvestamise kvartali

limiit ning jagada see kahega. Kuna garantiilimiidilepingu alusel väljastatud garantiikiri nr xxxx

summas 100 000 eurot kehtis 2020.a I kvartalis ning garantiisummast maksis hageja 2020.a II kvartalis

garantiisaajale välja 9599,16 eurot, siis oli 2020.a II kvartali MES-i tagatistasu arvestamisel

keskmiseks limiidiks varasemate kvartalite 100 000 euro asemel 54 799.58 eurot (2020.a I kvartali

limiidile 100 000 eurot tuleb liita II kvartali limiidi kasutatud osa 9599.16 eurot ning jagada see

kahega), millest MES-i tagatisega on tagatud 80% ehk 43 839.66 eurot ja 4% suurune tagatistasu

sellest on 1753.59 eurot aastas ehk 438.40 eurot kvartalis. Eeltoodust tulenevalt on 2020.a II kvartali

MES-i tagatistasu 438,40 eurot. 2020.a III kvartalis oli MES-i tagatistasu arvestamisel keskmine limiit

9599,16 eurot (s.o II kvartali limiidi kasutatud osale 9599,16 eurole tuleb liita III kvartali limiidi

kasutatud osa 9599,16 eurot ning jagada see kahega), millest MES-i tagatisega on tagatud 80% ehk

7679,33 eurot ja 4% suurune tagatistasu oleks sellest 307,17 eurot aastas ehk 76,79 eurot kvartalis.

MES-i tasude arvestamisel on kvartalis päevade arvuks 90 ning aastas on 4 kvartali päevade arvuks

360. 2020.a III kvartalis arvestati MES-i tagatistasu ühe päeva eest. Eeltoodust tulenevalt on 2020.a

III kvartali MES-i tagatistasu 0.85 eurot (s.o 307.17 eurot jagada 360-ga või 76.79 eurot jagada 90-

ga). Kohtule esitatud Katrin Tamre, kes töötab MES-is juristina, 14.02.2024 e-kirjaga on leidnud

kinnitamist, et hageja tasus MES-le Fassaadiplaat OÜ garantiilepingu nr xxxx täitmise tagamiseks

sõlmitud käenduslepingu nr 490T15 alusel käendustasusid kokku summas 16 680, 05 eurot (dtl 130).

36. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvavad

MES-i tagatistasud summas 2839,25 eurot. Hageja on loobunud summas 400,84 eurot MES-i

tagatistasu nõudest, seetõttu mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks MESi- tagatistasu summas

2438,41 eurot.

37. Hageja nõuab kostjalt viiviseid summas 9599,16 eurot.

21. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1

sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus tuvastab, et garantiilimiidilepingu punkti

11.4 kohaselt on hagejal õigus nõuda mistahes maksete (v.a viivis) tähtajaks mittetasumisel viivist

0,5% tähtaegselt tasumata makse summast iga viivitatud päeva eest. Viivise arvestamine algab makse

tasumise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Kohus on

eelnevalt tuvastanud, et hageja esitas 30.04.2020 kostjale teate garantiisumma väljamaksmisest ja

hüvitisnõude, mille kohaselt hageja palus kostjal tagada oma kontol piisavate rahaliste vahendite

olemasolu 05.05.2020, et hageja saaks tasumisele kuuluva summa ülekandejuhise alusel maha võtta

kostja kontolt. Kostja ei taganud vajaliku raha olemasolu kostja kontol ja kostja kohustus 9599,16

eurot hagejale hüvitamiseks on siiani täitmata. Seega muutus kostja kohustus sissenõutavaks

06.05.2020 ja hageja saab nõuda alates 06.05.2020 kostjalt viivist. Hageja on arvestanud viivist

perioodi 06.05.2020 -28.10.2022 eest määraga 180% aasta ja 0,5 % päevas summas 43 488 eurot.

Hageja nõuab kostjalt viivist summas 9599,15 eurot, so summas, mis ei ületa põhinõuet. Kostja ei ole

esitanud vastuväiteid hageja viivisearvestusele ega pole palunud viivist vähendada. Kohus leiab, et

hageja viivisenõu on seaduslik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja

kasuks viivised summas 9599,15 eurot.

9 / 9

38. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 12 187,57 eurot

(150+2438,41+9599,16).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

39. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

40. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja

hageja menetluskulud. Riigikohus leidis 27.05.2024 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-3088, et kuivõrd

hageja loobus hagist kostja kui käendaja vastu seetõttu, et põhivõlgnik tasus kassatsioonimenetluse

ajal võla, saaks menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 järgi kostja kanda üksnes juhul, kui hageja

pöördus kohtusse põhjendatult. Käesolevas tsiviilasjas pöördus hageja kohtusse põhjendatult, sest

kostja ega käendaja ei tasunud nõuet vabatahtlikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses

kostja kanda. Kohus leiab, et solidaarvõlgnike samaaegne hagemine oli põhjendatud, sest hagejal ei

olnud võimalik ette näha, kes solidaarvõlgnikest hageja nõude rahuldab. Hageja loobus osaliselt hagist

kostja kui põhivõlgniku vastu üksnes seetõttu, et pärast hagi esitamist on käendaja kohustuse osaliselt

täitnud.

41. Käesoleva kohtuotsusega Harju Maakohtus võttis vastu hagist osalise loobumise ning lõpetas

menetluse hageja nõudes summas 10 000 eurot. Kohus jätkas menetlust nõudes summas 12 187,57

eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 12 187,57 eurot. Seega tuleb hageja

menetluskulud jätta kostja kanda.

42. Seose hagist osalise loobumisega taotles hageja ka tasutud riigilõivu osalist tagastamist.

Tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13 tehtud Riigikohtu 19.02.2014 otsuse kohaselt on hagejal hagist osalise

loobumise korral TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi õigus saada tasutud riigilõiv osaliselt tagasi. TsMS § 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

Arvestades, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1260 eurot ning ta loobus hagist osalise täitmise

tõttu 10 000 euro ulatuses ning seega hageja nõudeks jäi 12 187,57 eurot, millelt tuleks tasuda

riigilõivu 840 eurot (s.t 420 eurot vähem, kui hageja tasus), siis tuleb seoses hagist osalise loobumisega

tagastada hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel riigilõivust 210 eurot (s.t pool 420 eurost). Vastavalt

hageja taotlusele tuleb tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 210 eurot AS SEB Pank

arvelduskontole nr xxxx.

43. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 1050 eurot. Kuna kohus jättis

hageja menetluskulud kostja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna

riigilõiv 1050 eurot

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik