2-23-16598/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

17.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-16598

Kohtuasi

XX avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks

ja

avaldajale

üleandmiseks

lapse

viibimiskoha

määramise,

tervise,

valvamise

ja

suhtlusringkonna määramise ning vara osas

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.03.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Annika Vait

Puudutatud isik: YY (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 11.03.2024 määrus osaliselt menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6) ning teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtu menetluses kantud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja

kulud, mis jäävad riigi kanda.

3. Harju Maakohtu 11.03.2024 määrus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas

XX avalduse osaliselt, lõpetas XX ja YY ühise hooldusõigus lapse MM suhtes

osaliselt ning andis XXle üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise ja

tervist puudutavate küsimuste otsustamise osas ning määras, et XXl on

kohtumääruse alusel eeltoodud küsimustes MM esindusõigus (maakohtu määruse

resolutsiooni p-d 1-4).

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada XX avaldus osaliselt.

2-23-16598

4.2. Lõpetada XX ja YY ühine hooldusõigus lapse MM suhtes osaliselt ning anda

XXle üle ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise ja tervist

puudutavate küsimuste otsustamise osas.

4.3. XXl on kohtumääruse alusel MM esindusõigus resolutsiooni punktis 4.2

nimetatud küsimustes.

4.4. Jätta XX avaldus muus osas rahuldamata.

4.5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud

esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

5. Määruskaebuskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste

endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja, lapse ema) esitas 23.11.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles taotles

alaealise lapse MM viibimiskoha (sh elukoha ja reisimise) määramise otsustusõiguse andmist

avaldajale.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja ja YY (puudutatud isik, lapse isa) kooselust sündinud MM

(laps). Pärast vanemate kooselu lõppemist leppisid vanemad 15.09.2023 kirjalikult kokku, et

avaldaja kolib koos lapsega Xxxxxxxx korterist ära elama avaldajale kuuluvasse korterisse

aadressiga Xxxxxxxx tn xx-xx, Tallinn. Samuti lepiti kokku, et lapse elukoha aadress

muudetakse vastavalt rahvastikuregistris. 15.09.2023 kolis avaldaja koos lapsega Xxxxxxxx

xx-xx aadressile, kus nad ka avalduse esitamise ajal elavad. Avaldaja on korduvalt püüdnud

rahvastikuregistris lapse elukoha aadressi õigeks muuta, kuid puudutatud isik ei ole selleks oma

nõusolekut andnud. Avaldaja palus lisaks puudutatud isikult nõusolekut lapsega Xxxxxxx

reisimiseks, mida puudutatud isik avaldajale ei andnud. Puudutatud isik ei tee avaldajaga lapse

viibimiskohta puudutavates küsimustes koostööd, andes mõista, et lapse elukoha

registreerimiseks ja lapsega reisile minemiseks peab avaldaja pöörduma kohtusse. Lisaks jälgib

puudutatud isik lapse ja avaldaja liikumisi ning jagab nendega seoses korraldusi ja keelde.

Näiteks ei luba puudutatud isik põhjendamatult lapse sõidutamiseks kasutada avaldaja

sugulaste ega avaldaja uue kaaslase autot ning jälgib avaldaja ja lapse viibimiskohti.

2. 09.01.2024 täpsustas avaldaja avaldust ning taotleb vanemate ühise hooldusõiguse osalist

lõpetamist ja avaldajale üleandmist lapse viibimiskoha määramise, tervise, valvamise ja

suhtlusringkonna määramise ning vara osas. Alternatiivselt taotleb avaldaja ainuotsustusõigust

lapse vara, tervise, valvamise ning suhtlusringkonna ja viibimiskoha (sh elukoha, reisimise ja

lastelaagrites osalemise ning elukoha aadressi registreerimise) osas.

2.1. Avaldaja selgitas, et puudutatud isik tarvitab vaimset vägivalda nii lapse kui ka avaldaja

suhtes. Puudutatud isik ei arvesta lapse heaoluga ning kuritarvitab vanema hooldusõigust.

2-23-16598

Seetõttu on avaldaja hinnangul lahenduseks vaid vanemate ühise hooldusõiguse osaline

lõpetamine ja avaldajale üleandmine. Puudutatud isik on keelanud lapse telefonis Family

Sharing rakenduse väljalülitamise, et ta saaks lapse liikumist pidevalt jälgida ja avaldajalt lapse

liikumiste kohta aru pärida. Puudutatud isik keeldus andmast nõusolekut lapse psühhiaatri

vastuvõtule minemiseks (mille ajad olid juba broneeritud), põhjendades seda asjaoluga, et

avaldaja varjas tema eest lapse tervist puudutavat teavet. Puudutatud isik on keelanud lapse

turvalisuse ettekäändel täiesti alusetult peaaegu kõigil isikutel lapse sõidutamise, sealhulgas

avaldaja uuel kaaslasel Indrekul ja kõigil avaldaja sugulastel. Samuti keelas puudutatud isik

avaldaja sugulastel lapsele koju külla tulemise, tuginedes enda õigustele korteri kaasomaniku

ja lapsevanemana. Puudutatud isik väitis lapsele, et nii avaldaja, avaldaja uus kaaslane Indrek,

kui ka kõik avaldaja sugulased on ohtlikud ja keeld on tingitud sellest, et avaldaja sugulased

teda (lapse isa) enda juurde külla enam ei soovi. Puudutatud isik nõuab avaldajalt, et viimane

kannaks lapsele üle 40 eurot taskuraha kohe pärast lastetoetuse makse tegemist, kuigi vastavat

kokkulepet vanematel ei ole, ähvardades teatada Sotsiaalkindlustusametile, et avaldaja ei kasuta

lapsetoetust lapse huvides. Seega kuritarvitab puudutatud isik ühist hooldusõigust ka lapse vara

puudutavates küsimustes.

3. Puudutatud isik (lapse isa) palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

3.1. Vanemate vahel sõlmitud kirjalikust kokkuleppest ei tulene, et lapse elukoha aadressi

muudetakse rahvastikuregistris. Puudutatud isik andis kohtumenetluse ajal nõusoleku

rahvastikuregistris lapse elukoha andmete muutmiseks, mistõttu on ära langenud avaldaja

algselt esitatud nõude alus. Põhjendatud ei ole lapse viibimiskoha määramise osas vanemate

ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale üleandmine.

3.2. Puudutatud isik ei ole keelanud lapsel reisimist üldiselt, vaid soovis enne reisiks nõusoleku

andmist teada, millal ning kuhu avaldaja ja laps plaanivad reisida. Lapse reisimise üle peaksid

vanemad ühiselt otsustama. Puudutatud isik muretseb lapse turvalisuse pärast ja soovib teada

lapse viibimiskohta, et tal oleks võimalik lapsele vajadusel appi minna.

3.3. Avaldus on põhjendamatu lapse valvamist ja suhtlusringkonna määramist puudutavas osas.

Kõnealused hooldusõiguse harud kuuluvad üldjuhul lapse igapäevaelu juurde ja neid otsustab

jooksvalt vanem, kelle juures laps parajasti on. Seega ajal, mil laps on avaldaja juures, on

avaldajal niikuinii õigus otsustada lapsega seotud igapäevaküsimusi, sh seda, kellega laps

parajasti suhtleb. Puudutatud isik ei keela lapsel tema sugulastega suhelda. Lapsel on

mobiiltelefonis rakendus Family Sharing, mis võimaldab vanematel teada lapse mobiili

asukohta. Vanemate kokkuleppel oli see üks abinõudest puudutatud isiku ja lapse suhtlemiseks

pärast vanemate lahku kolimist, samuti selleks, et tagada lapse turvalisus. Puudutatud isik

keelas lapsel istuda avaldaja uue elukaaslase autosse, muretsedes lapse turvalisuse pärast.

Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja elukaaslane agressiivne ja liiklusohtlik juht, kes paneb

liikluses ohtu nii enda kaassõitjad kui ka ülejäänud liiklejad.

3.4. Puudutatud isik ei ole keelanud lapsel psühhiaatri vastuvõtule minemist. Puudutatud isik

andis avaldajale teada, et ta ei anna nõusolekut psühhiaatri juurde minekuks enne, kui ta ei ole

teinud endale selgeks, mida see teema sisuliselt lapsele tähendab. Puudutatud isik ei öelnud, et

ta ei anna vastavat nõusolekut. Puudutatud isiku vastuse saatmise ajal oli vastuvõtuni aega 12

või 13 päeva, kuid avaldaja tühistas vastuvõtu aja juba järgmisel päeval. Seega jäi lapsel

psühhiaatri juurde minemata avaldaja tegevuse tõttu. Puudutatud isik tegi paari päevaga endale

lapse psühhiaatri vajaduse ja vastava protsessi selgeks ning üritas seejärel lapsele uut aega

broneerida, aga uusi aegu enam saada ei olnud.

2-23-16598

3.5. Lapse vara puudutavates küsimustes ei ole vanematel olnud vaidlusi, mis tingiksid selles

osas ühise hooldusõiguse lõpetamise.

4. Lapsele määratud esindaja toetas avaldust osaliselt – ühise hooldusõiguse lõpetamise osas

lapse viibimiskoha ja tervise küsimustes. Puudutatud isik ei lähtu või ei ole võimeline lähtuma

hooldusõiguse teostamisel lapse huvidest. Vanemad leppisid omavahel kokku, et lapse elukoha

aadress viiakse vastavusse lapse tegeliku elukohaga. Olenemata kokkuleppest ei andnud

puudutatud isik avaldajale infosüsteemis registreeringu muutmiseks vajalikku nõusolekut, vaid

soovitas avaldajal pöörduda nõudega kohtusse. Puudutatud isik ei ole menetluses toonud ühtegi

sisulist põhjendust, miks ei olnud võimalik lahendada lapse elukoha aadressi muutmine

kohtuväliselt. Samas on puudutatud isik kohtumenetluse ajal algatanud ise lapse elukoha

registrikande muutmise.

5. Tallinna linn (Xxxxxxxxx Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis, et avaldus on põhjendatud.

Pärast kohtusse pöördumist andis puudutatud isik nõusoleku lapse elukoha registreerimiseks,

selgitades lastekaitsespetsialistile, et see on lapse huvides. Sellisel juhul jääb arusaamatuks,

miks puudutatud isik varem nõusolekut ei andnud. Puudutatud isiku kirjast selgub, et vastuseks

avaldaja palvele anda nõusolek Xxxxxxx reisimiseks, soovitas puudutatud isik pöörduda

kohtusse. Puudutatud isiku poolt keeldumise põhjendamiseks toodud põhjendused ei ole

veenvad ega arvesta lapse huve. Vanematevahelise kirjavahetuse põhjal võib järeldada, et

puudutatud isikul ei ole valmidust konstruktiivseks aruteluks last puudutavatel teemadel, mis

annab aluse arvata, et ka edaspidi jääb puudutatud isiku nõusoleku saamisega olukord samaks.

Puudutatud isiku nõusoleku puudumise tõttu ei saanud laps reisida Xxxxxxx ning ei saanud ka

psühhiaatri abi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohtu 11.03.2024 määrusega rahuldati avaldus osaliselt, lõpetati vanemate ühine

hooldusõigus lapse suhtes osaliselt ning anti avaldajale üle ainuhooldusõigus lapse

viibimiskoha määramise ja tervist puudutavate küsimuste otsustamise osas. Maakohus jättis

menetluskulud puudutatud isiku (lapse isa) kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud,

mis jäid riigi kanda. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud

5022 eurot ning märkis, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugineb avaldaja vanemate ühise hooldusõiguse

osalise lõpetamise nõude esitamisel sellele, et vanematel on olnud erimeelsusi nii lapse elukoha

registreerimise, lapse välisriiki reisimise, lapse vara, lapse valvamise ja tema suhtlusringkonna

määramise kui ka vaimse tervise spetsialisti vastuvõtule minemise osas. Puudutatud isik on oma

vastuväidetes tuginenud sellele, et ta ei ole keeldunud vajalike nõusolekute andmisest, vaid on

palunud avaldajalt asjaolude täpsustamist või aega asjaolude selgitamiseks.

8. Maakohtu hinnangul esines praeguses asjas alus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

põhjusel, et vanemate ühise hooldusõiguse teostamiseks vajalik koostöö on raskendatud ning

mitmetes lapse hooldusõigust puudutavates küsimustes ei ole saavutatud kokkulepet.

Vanematel on hooldusõiguse teostamisel sageli ette tulnud erimeelsusi ja tülisid. Asja

materjalidest nähtub, et puudutatud isik on kuritarvitanud hooldusõigust ning see võib jätkuda

ka tulevikus.

9. Avaldajale tuleb anda ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas. Puudutatud isik

ei tee avaldajaga koostööd ning keeldub põhjuseta lapse elukohta ja reisimist puudutavate

nõusolekute andmisest. Puudutatud isiku vastused avaldajale, sh soovitused pöörduda kohtusse,

2-23-16598

aga ka kohtumenetluses esitatud otsitud põhjendused, annavad alust arvata, et puudutatud isik

võib ka edaspidi keelduda nõusolekute andmisest, mille tõttu ei saa laps näiteks reisile minna.

9.1. Avaldaja on tõendanud, et vanemad leppisid kirjalikult kokku, et laps asub elama aadressil

Xxxxxxxx xx-xx, Tallinn ning kokkuleppe alusel muudetakse lapse peamise elukoha aadressi

alates 15.09.2023. Lapse uude elukohta elama asumisel oli rahvastikuregistris tema aadressiks

märgitud Xxxxxxxx tn x-xx, Tallinn. Puudub vaidlus, et laps seal kokkuleppe sõlmimise ajal ei

elanud ega ole sinna ka hiljem elama asunud. Avaldaja algatas rahvastikuregistris kande lapse

elukoha muutmiseks, teavitades sellest 20.09.2023 puudutatud isikut. Puudutatud isik vastas

avaldajale, et sellega on aega kuni 30 päeva. Avaldaja 12.10.2023 e-kirjale, milles avaldaja

küsib uuesti puudutatud isiku nõusolekut elukoha kande muutmiseks, vastas puudutatud isik, et

nagu ta on eelnevalt öelnud, võib avaldaja pöörduda kohtusse. Kuna puudutatud isik nõusolekut

30 päeva jooksul ei andnud, ei õnnestunud lapse elukohta muuta. Puudutatud isikul puudus

mõjuv põhjus elukoha andmete muutmiseks nõusoleku mitteandmiseks. Puudutatud isik on

andnud kohtumenetluse ajal vajaliku nõusoleku (algatas vastava kande tegemise

infosüsteemis), põhjendades seda lapse huvidega. Kohtumenetluse ajal nõusoleku andmine ei

näita seda, et vanem on koostööaldis ja erimeelsused lapse hooldusõiguse teostamisel lapse

elukoha määramise osas puuduvad.

9.2. Avaldaja küsis 04.11.2023 e-kirjas kirjalikku nõusolekut lapsega reisimiseks. Avaldaja

märkis, et tal on plaanis lapsega mingil nädalavahetusel Xxxxxxx minna, kuid kuupäevad

selguvad jooksvalt, mistõttu ei tea ta neid öelda. Avaldaja lisas, et reisimise nõusolek ei pea

olema konkreetseks kuupäevaks, vaid selle saab anda ka pikemaks ajaks. Puudutatud isik palus

samal päeval saadetud e-kirjas saata talle seadusest tulenev info ja täpsed kuupäevad. Kui

avaldaja küsis üle, millist seadusest tulenevat infot ta peab puudutatud isikule saatma ning palus

puudutatud isikul selgitada, miks ta ei soovi anda ilma kuupäevadeta nõusolekut, arvestades, et

kuupäevad ei ole paigas ja nõusoleku saab anda pikemaks ajaks, vastas puudutatud isik, et kui

avaldajale midagi ei sobi, pöördugu kohtusse. Kohtumenetluses põhjendas puudutatud isik

lapsega reisimiseks nõusoleku andmisest keeldumist nii sellega, et laps olevat talle väitnud, et

ta ei tahagi reisida, kui ka sellega, et avaldaja ei öelnud talle konkreetseid kuupäevi. Vajadust

teada reisi sihtkohta ja kuupäevi põhjendab puudutatud isik lapse turvalisuse tagamisega. Kohtu

hinnangul puudus puudutatud isikul mõjuv põhjus keelduda nõusoleku andmisest. Veenev ei

ole puudutatud isiku põhjendus, et tal on vaja nõusoleku andmiseks teada reisi konkreetseid

kuupäevi seoses lapse turvalisuse tagamisega. Esiteks ei maininud puudutatud isik e-

kirjavahetuses lapse turvalisuse küsimust. Teiseks ei ole puudutatud isik välja toonud, mis

põhjusel oleks Xxxxxxx reisimine lapsele ebaturvaline ning miks avaldaja ei saa lapse

turvalisust tagada. Avaldaja ei teadnud öelda konkreetseid kuupäevi, kuid selgitas, et reis

toimuks nädalavahetusel, s.o mitte kooli ajal. Laps kinnitas nii oma esindajale kui ka kohtule

soovi reisida vähemalt lähiriikidesse nagu Xxxxxxx ja Yyyyyyyy.

9.3. Avaldajale tuleb anda ainuhooldusõigus lapse tervist puudutavate küsimuste otsustamise

osas. Vanemate erimeelsuste tõttu jäi lapsel minemata psühhiaatri vastuvõtule, mida olid

pidanud vajalikuks nii lapsega tegelev psühholoog kui ka tema perearst. Puudutatud isik ei ole

alati toiminud lapse huvisid arvestavalt, vaid on pidanud enda eesmärkide (anda avaldajale

mõista, et puudutatud isiku nõudmiste täitmata jätmisel on tagajärjed) saavutamist lapse

heaolust olulisemaks. 11.10.2023 e-kirjas kirjutas avaldaja, et psühholoog soovitas lapsel

pöörduda perearsti kaudu psühhiaatri poole, kuna tema emotsionaalse kurnatuse testid olid

depressiivsed. Puudutatud isik vastas avaldajale 12.10.2023 e-kirjas, et „mis puudutab M

viimist psühhiaatri juurde, siis sellele ma sulle täna nõusolekut ei anna. Arvestades kõike

eelnevat, kus sa oled M tervisega seonduvat informatsiooni minu eest otseselt varjanud ja

hiljem, kui ma olen küsinud, siis alles teada andnud kirjalikult. Viin ennast selles osas rohkem

2-23-16598

teemaga kurssi“. 12.10.2023 e-kirjas kirjutas avaldaja: „Saan ma õigesti aru, et see, et sa tunned,

et sinu eest on midagi varjatud, kaalub üle M vaimse tervise? Ja sa eksid faktidega, suuliselt

oled sa infot M kohta saanud juba eelnevalt. Aga selge, kirjutan arstile, et peame visiidid

tühistama“. Kohtumenetluses selgitas puudutatud isik, et ta ei keelanud lapsel psühhiaatri

vastuvõtule minemast, kuid vajas aega asjaolude selgitamiseks. Puudutatud isik selgitas

ärakuulamisel, et uuris lapse psühhiaatri vastuvõtule minemise vajaduse kohta ning veendus, et

laps vajab vastuvõttu. Selleks ajaks oli avaldaja aga vastuvõtu ajad juba tühistanud ja

puudutatud isikul ei õnnestunud lapsele uut aega panna. Kohus märkis, et arvestades, et laps oli

psühhiaatri vastuvõtule registreeritud perearsti kaudu psühholoogi soovitusel ning avaldaja e-

kirjas toodud põhjalikku teavet, jääb arusaamatuks, mis asjaolusid oli puudutatud isikul veel

vaja nõusoleku andmiseks välja selgitada. Puudutatud isik on 12.10.2023 e-kirjas üheselt

keeldunud psühhiaatri vastuvõtule minemiseks nõusoleku andmisest. Lausest „Viin ennast

selles osas rohkem teemaga kurssi“ ei ole võimalik selgelt aru saada, millega puudutatud isik

ennast kurssi viib ega seda, et see on vajalik nõusoleku andmise otsustamiseks. Seejuures vastas

puudutatud isik 12.10.2023 e-kirjale soovitusega kohtusse pöörduda (13.10.2023 e-kiri), mitte

ei palunud vastuvõttude tühistamisega oodata kuni ta otsustab, kas anda nõusolek psühhiaatri

vastuvõtule minekuks.

10. Lapse valvamise osas on avaldaja toonud välja selle, et puudutatud isik jälgib pidevalt lapse

liikumist ja viibimiskohta lapse telefoni paigaldatud mobiilirakenduse Family Sharing kaudu

ning pärib seejärel avaldajalt ja lapselt selle kohta. Puudutatud isik kinnitas ärakuulamisel, et

tal ei ole vastuväiteid, kui laps oma telefonis Family Sharing rakenduse välja lülitab. Laps ütles

kohtule 26.02.2024 ärakuulamisel, et ta on kõnealuse rakenduse välja lülitanud. Eeltoodut

arvestades puudus kohtu hinnangul vajadus lapse valvamise osas hooldusõiguse muudatuste

tegemiseks. Samuti ei ole alust anda selles osas avaldajale ainuotsustusõigust.

11. Suhtlusõiguse osas on avaldaja toonud välja selle, et puudutatud isik on keelanud lapsel

istuda avaldaja elukaaslase või ema sugulaste autosse, samuti keelanud avaldaja sugulastel last

tema kodus külastada. See, milline kolmas isik võib last sõidutada või teda kodus külastada, on

kohtu hinnangul tavahoolduse küsimus, mida lapsega koos elav vanem saab otsustada

ainuisikuliselt. Teisel vanemal ei ole üldjuhul õigust sellistesse otsustesse sekkuda. Ka

puudutatud isik nõustus ärakuulamisel, et tegemist on tavahoolduse küsimustega ja tal ei ole

õigust keelata lapsel sõita näiteks avaldaja elukaaslase või sugulase juhitavas sõidukis. Seetõttu

ei ole alust teha hooldusõiguses muudatusi lapse suhtlusringkonna määramist puudutavas osas

ega anda avaldajale vastavas küsimuses ainuotsustusõigust.

12. Lapse varahooldusõiguse üleandmise vajadust põhjendab avaldaja sellega, et puudutatud

isik on lapselt ära võtnud tahvelarvuti ning samuti on vanematel erimeelsused selle üle, kui

palju peaks avaldaja lapsele taskuraha andma. Puudutatud isik selgitas ärakuulamisel, et võttis

lapselt ära enda kingitud tahvelarvuti üheks nädalaks, kuna laps rikkus puudutatud isiku pandud

keeldu sõita avaldaja elukaaslase autos. Puudutatud isik möönis, et tema käitumine ei olnud

õige ja täna ta selliselt enam ei käituks. Ei ole vaidlust, et laps sai tahvelarvuti umbes nädala

möödumisel tagasi. Kohtu hinnangul ei puuduta see küsimus mitte niivõrd lapse vara, kui

kasvatusmeetodeid, s.o isikuhoolduse teostamist. Taskuraha osas nõustus puudutatud isik

ärakuulamisel, et kummalgi vanemal on õigus otsustada, kui palju ta lapsele taskuraha annab.

Puudutatud isik selgitas ka, et on teinud lapse kontolt ekslikult mõningaid ülekandeid, kuid on

selle avastamisel raha alati lapsele tagasi kandnud ning viimasel ajal ei ole seda enam juhtunud

(internetipangas on muudetud maksete tegemise tehnilist lahendust). Seega ei nähtu, et lapse

vara küsimuses esineksid sellised olulised erimeelsused, mis oleks aluseks lapse

varahooldusõiguse osas muudatuste tegemiseks. Tuvastatud ei ole, et puudutatud isik ohustaks

lapse vara. Puudub vaidlus, et puudutatud isik maksab lapsele regulaarselt elatist.

2-23-16598

13. Kuigi asjas on tuvastatud puudutatud isiku poolt hooldusõiguse kuritarvitamine ning see, et

vanematel puudub mitmetes aspektides üksmeel hooldusõiguse teostamise osas, ei tuvastanud

kohus, et vanemad ei suudaks üldse koostööd teha ja kokkuleppeid saavutada. Lapse huvisid

arvestavalt on praegusel juhul võimalik selline lahendus, et vanemate ühine hooldusõigus

lõpetatakse osas, mis on kõige enam vaidlusi tekitanud. Seetõttu ei ole vajalik vanemate ühise

hooldusõiguse täielik lõpetamine.

14. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik

(TsMS) § 172 lg 1). Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on

üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm

02.06.2008, 3-2-1-41-08, p 18). Seejuures tuleb arvestada ka kohtusse pöördumise põhjendatust

ning avalduse rahuldamise ulatust (RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-1-17, p 21). Hooldusõiguse ja

suhtluskorra vaidlusi peetakse lapse huvides ning praktikas jäetakse sellistes vaidlustes

menetlusosaliste menetluskulud enamasti nende endi kanda, sõltumata sellest, mis ulatuses

avaldus rahuldatakse. Kohus arvestas menetluskulude jaotuse määramisel siiski, et

kohtuvaidluse on põhjustanud puudutatud isik oma hooldusõigust kuritarvitava käitumisega,

seejuures on ta korduvalt ise soovitanud avaldajal kohtusse pöörduda. Seetõttu ei pidanud kohus

praegusel juhul määravaks seda, et avaldus on rahuldatud osaliselt. Selles osas, milles avaldus

jääb rahuldamata, on avalduse esitamise tinginud suuresti puudutatud isiku kohatu käitumine

ja nõudmised/keelud. Oma käitumise ekslikkust selles osas tunnistas puudutatud isik ka

ärakuulamisel. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, v.a lapsele riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Avaldaja põhjendatud

ja vajalikud menetluskulud on kokku 5022 eurot (lepingulise esindaja kulu 5000 eurot +

riigilõiv 10 eurot + parkimiskulu 12 eurot).

Määruskaebus

15. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ja teha asjas uus määrus, millega jätta lapse

ema menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isik palus jätta määruskaebusega seotud

menetluskulud poolte endi kanda.

16. Maakohus on rikkunud määruse põhjendamise kohustust ja kaalutlusõigust. Maakohus

jättis arvestamata, et puudutatud isik soovitas emal kohtusse pöörduda vaid nõusoleku

saamiseks lapse rahvastikuregistri aadressi muutmisel. Asjaolu, et puudutatud isik ei andnud

piisavalt kiiresti avaldajale nõusolekut psühhiaatri juurde minekuks, mistõttu tühistas avaldaja

psühhiaatri aja ära, ei anna alust asuda seisukohale, et puudutatud isiku käitumine oli aluseks

avaldaja poolt täiendavate nõuete kohtusse esitamisel. Õiglane ei ole jätta avaldaja

menetluskulusid puudutatud isiku kanda olukorras, kus puudutatud isik ei ole täiendatud

avalduse esitamiseks põhjendatud alust andnud. Kohus ei ole ka põhjendanud, miks jättis ta

avaldaja menetluskulud sisuliselt täies ulatuses puudutatud isiku kanda olukorras, kus esitatud

avaldus rahuldati kohtu poolt vaid ca 20% ulatuses. Sellises olukorras oleks olnud põhjendatud

jätta avaldaja kulud puudutatud isiku kanda vajalikus ja põhjendatud määras ja mitte suuremas

ulatuses kui 20%. Igal juhul on avaldaja menetluskulud põhjendamatult suured.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

17. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Maakohus

ei

ole

rikkunud

põhjendamiskohustust

ega

ületanud

menetluskulude

kindlaksmääramise osas diskretsioonipiire. Määruskaebemenetluse kulud tuleb jätta

puudutatud isiku kanda.

2-23-16598

17.1. Avaldaja poolt kohtusse pöördumine oli tingitud puudutatud isiku pahatahtlikust

käitumisest. Puudutatud isikul puudusid küsitud nõusolekute andmiseks tegelikud põhjused.

Tõele ei vasta väide, et puudutatud isik soovitas emal kohtusse pöörduda vaid nõusoleku

saamiseks lapse rahvastikuregistri aadressi muutmisel. Lapse reisimise nõusoleku küsimisele

vastas puudutatud isik e-kirja teel, et „Nagu ma varem olen kirjutanud, kui sulle midagi ei sobi,

pöördu kohtusse“. Eelnevalt nimetatud „pöördu kohtusse“ vastuse sai avaldaja ka siis, kui

puudutatud isik oli psühhiaatri vastuvõtule nõusoleku andmisest keeldunud. Selle peale küsis

avaldaja, et kas tõesti puudutatud isik tunneb, et see, et tema eest on midagi varjatud, kaalub

üle lapse vaimse tervise. Selliste e-kirjade kaudu andis puudutatud isik väga selgelt mõista, et

ükskõik millises last puudutavas küsimuses on avaldajal vaja saada puudutatud isiku nõusolek

ning see on eluliselt võimalik ainult kohtu kaudu.

17.2. Tõele ei vasta väide nagu avaldaja oleks ennatlikult avalduse esitanud, kuivõrd

puudutatud isik ei jõudnud „piisavalt kiiresti“ avaldajale nõusolekut psühhiaatri juurde

minekuks anda. Puudutatud isik on 12.10.2023 e-kirjas üheselt keeldunud psühhiaatri

vastuvõtule minemiseks nõusoleku andmisest. Seejuures vastas puudutatud isik avaldaja

12.10.2023 e-kirjale soovitusega kohtusse pöörduda (13.10.2023 e-kiri), mitte ei palunud

vastuvõttude tühistamisega oodata, kuni ta otsustab, kas anda nõusolek või mitte. Isegi kui

pidada visiitide tühistamist ennatlikuks, arvestades, et esimese visiidini oli jäänud enam kui 10

päeva, siis puudutatud isiku vastusest nähtus, et ainuke viis nõusoleku saamiseks on kohtusse

pöördumine.

17.3. Kuivõrd üldjuhul on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend

tehti ning kohus on tuvastanud, et puudutatud isik on hooldusõigust kuritarvitanud, millest

tulenevalt oli avaldaja sunnitud kohtusse pöörduma, on kohus õigesti leidnud, et menetluskulud

tuleb jätta puudutatud isiku kanda (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18; RKTKm

15.03.2017, 3-2-1-1-17, p 21).

18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6). Muus osas on maakohtu

määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 667 lg 2

esimese lause alusel tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis

jäävad riigi kanda. Puudutatud isiku määruskaebus tuleb rahuldada.

21. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus käesoleva määruse

resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

22. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

2-23-16598

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

23. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalisega hagita menetluses kohtule

ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude jätmine mõne menetlusosalise kanda, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane. Üldjuhul on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda,

kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14). Seejuures tuleb arvestada

ka kohtusse pöördumise põhjendatust ning avalduse rahuldamise ulatust (vt RKTKm

15.03.2017, 3-2-1-1-17, p 21). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus

diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni

piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794, p 12).

24. Ringkonnakohus leiab, et arvestades avaldaja esitatud nõuded ja nende rahuldamise ulatust,

saab maakohtule käesoleval juhul menetluskulude jaotuse määramisel ette heita

diskretsioonipiiride ületamist. Avaldaja palus lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus

ja anda avaldajale ainuhooldusõigus seoses lapse viibimiskoha määramisega (elukoha

määramine, reisimise õigus), tervise küsimuses (psühhiaatri juurde pöördumine), valvamise

õiguse osas, suhtlusringkonna määramise osas ning vara hooldusõiguse osas. Maakohus on

pidanud avaldaja avaldust põhjendatuks elukoha, reisimise ja tervise küsimustes ning on jätnud

avalduse rahuldamata valvamise õiguse, suhtlusringkonna määramise ja varahooldusõiguse

küsimustes.

25. Ringkonnakohus märgib, et kuna kohtul on TsMS § 172 lg 1 kohaldamisel lai

kaalutlusõigus, siis on põhimõtteliselt avatud kõik §-s 162 ja §-s 163 kirjeldatud

menetluskulude jaotuse viisid (TsMS I komm (2017), § 172, p 3.3.1). TsMS § 163 lg 1 järgi

hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et avalduse osalise

rahuldamise tõttu tuleb jätta menetluskulud maakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause ja § 163

lg 1 kolmanda alternatiivi kohaselt menetlusosaliste endi kanda (RKTKm 12.04.2023,

2‑20‑2549, p 19), v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

26. Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et selles osas, milles avaldus jääb rahuldamata, on

põhjendatud menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine, kuna avalduse esitamise on

tinginud suuresti puudutatud isiku kohatu käitumine ja nõudmised/keelud. Kui elukoha,

reisimise ja tervise küsimustes nähtub vanemate vahelisest e-kirjavahetusest, et vanemad

eeltoodud küsimustes kohtueelselt kokkuleppele ei jõudnud (maakohus tuvastas ka, et

nimetatud küsimustes pöördus avaldaja põhjendatult kohtu poole ning samuti pidas maakohus

põhjendatuks nendes küsimuses avalduse rahuldamist) ning seetõttu oli avaldaja sunnitud

pöörduma

kohtu

poole,

siis

valvamise

õiguse,

suhtlusringkonna

määramise

ja

varahooldusõiguse küsimustes vanematel kohtumenetluses vaidlus puudus. Seetõttu ei pidanud

maakohus nendes küsimustes põhjendatuks avalduse rahuldamist. Maakohus on märkinud, et

puudutatud isik kinnitas kohtulikul ärakuulamisel, et tal ei ole vastuväiteid, kui laps oma

telefonis Family Sharing rakenduse välja lülitab ning laps kinnitas ärakuulamisel kohtule, et ta

on kõnealuse rakenduse välja lülitanud. Suhtlusringkonna määramise osas nõustus puudutatud

isik ärakuulamisel, et tegemist on tavahoolduse küsimustega ja tal ei ole õigust keelata lapsel

sõita näiteks avaldaja elukaaslase või sugulase juhitavas sõidukis. Varahooldusõiguse osas

tuvastas maakohus, et asja materjalidest ei nähtu, et lapse vara küsimuses esineksid sellised

olulised erimeelsused, mis oleks aluseks lapse varahooldusõiguse osas muudatuste tegemiseks.

Samuti ei ole puudutatud isik ohustanud lapse vara. Seega, arvestades kohtuasja olemust

2-23-16598

(hooldusõiguse vaidlus) ning seda, et praegusel juhul rahuldas maakohus avalduse osaliselt, ei

ole õiglane jätta menetluskulusid täies ulatuses puudutatud isiku kanda.

27. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus määras

kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse,

millega jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja

tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Kuna menetluskulud maakohtus jäävad menetlusosaliste

endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, siis puudub vajadus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus menetlusosaliste väited,

mis puudutavad menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist maakohtus.

28. Eelpooltoodud põhjendustel peab ringkonnakohus põhjendatuks määruskaebemenetluse

kulud jätta samuti TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Tulenevalt kulude

jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

29. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 ja TsMS § 178

lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt