4-24-1876/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-24-1876

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-1876 317,24,003657) (2 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi W.O ´i kaebus Põhja Prefektuuri Lääne

- Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 22.05.2024 otsusele nr 2317,24,003657

W.O ´i karistamises L 227 lg 3

S § , § 207 lg 1, § 242 lg 1 ettenähtud väärte KarS § 63 lg 1 gude toimepanemise eest alusel ja LS § 227 lg 3 sanktsiooni kohaldades põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväli Põhja prefektuuri Lääne ne menetleja: -Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp.

Menetlusalune isik: W.O ; ik: XXX kaebuse kohaselt postiaadress: xxx, ; kaebuses andmeid faktilise elukoha kohta esitatud ei ole. E-post: xxx. RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras 1. -Harju politseijaoskonna Jätta W.O ´i kaebus Põhja Prefektuuri Lääne menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 22.05.2024 otsusele nr 2317,24,003657 W.O ´i karistamises LS § 227 lg 3, § 207 lg 1, § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 227 lg 3 sanktsiooni kohaldades põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 22.05.2024 otsus nr 2317,24,003657 W.O ´i karistamises LS § 227 lg 3, § 207 lg 1, § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 227 lg 3 sanktsiooni kohaldades põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata. ,

3. -kuuline Vaidlustatud otsusega määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel. -

4. Vastavalt LS § 106 lg 6 sätetele kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistusena ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib isik

2 taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria– ja sõidueksami edukat

sooritamist.

5. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 17.06.2024. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on . Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei 17.07.2024 esitata, jõustub kohtuotsus 18.07.2024.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas

Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 22.05.2024 otsusega nr 2317,24,003657 karistati W.O ´it mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et tema 02.05.2024 kell 01.14 Harku vallas, Harju maakonnas, Tallinn- -Kloogaranna tee 3. kilomeetril juhtis Rannamõisa mootorsõidukit kiirusega 95 +/- 3 km/h, suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Juhtis mootorsõidukit, esmase juhiloa omajana puudusid autol ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid ning mootorsõiduk ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Sellisel viisil käitudes eiras menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud keeldu ja

LS § 73 lg 2 ja § 106 lg 3 sätestatud kohustusi ning pani toime LS § 227 lg 3, § 207 lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärteod.

Otsusele esitas menetlusalun

e isik alljärgneva kaebuse

Vaidlustatav haldusakt või toiming Väärteoasi nr: 2317,24,003657 :

Kaebuse sisu: Antud väärteoasjas on Joosep Tamm koostanud 02.05.2024 väärteoprotokolli, mille kohaselt toimepanemise aeg: 02.05.2024 kell 01:14 toimepanemise koht: Harku vald, Harju maakond, Tallinn - Kloogaranna tee, 3 Rannamõisa – km

Väärteo kirjeldus: - 3 km/h, suurim Juhtis mootorsõidukit kiirusega 95 +/ liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Juhtis mootorsõidukit, esmase juhiloa omajana puudusid autol ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid ning mootorsõiduk ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kohtuesindusgrupi uurija Aivar Hirs määras: Liiklusseaduse § 227 lg. 3 alusel võtta võtta W.O’i mootorsõiduki juhtimisõigus ära 6 kuuks.

Kaebuse nõue: väärteoasi otsuse muutmine – palun vahetada juhtimisõiguse äravõtmine

rahatrahviga.

Kaebuse faktiline põhjendus: Mina, W.O , kinnitan väärteo kirjelduse õigus. Kuid palun vahetada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga, võttes arvesse järgmisi tegureid:

1. Minu pere on suur, kokku on kuus last. Me elame perega xxxs, lasteaed, kool huviringid

asuvad Õismäel ja Mustamäel, Tallinnas tähendab et iga päev vanemad toovad lapsed - autoga edasi-tagasi mittu korda (autobussid ei ole hea lahendus) ja mõnikord ei jõua, sellega mina aitan palju ja juhtimisõiguse äravõtmine teeb pere elu keeruliseks.

3 2. xx Praegu lõpetan klassi ja plaan on et kooli lõpetamise pärast töötan kullerina/taksojuhina et ülikooli ajaks raha teenida et õppimise eest tasuda. Juhtimisõiguse äravõtmine teeb see plaan võimatuks ja võib minu tulevikule suurt mõju avaldada. Soovin kirjalikku menetlust toimiku materjalide põhjal.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Menetluse senine käik on olnud järgnev. 02.05.2024 koostas patrullpolitseinik. Joosep Tamm väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis W.O mootorsõidukit Harju maakonnas, Harku vallas, Tallinn- -Kloogaranna tee 3. kilomeetril kiirusega 95 +/- 3 km/h Rannamõisa ületades sellega lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Esmase juhiloa omajana puudusid temal juhitud autol ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid ning mootorsõiduk ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

22.05.2024 koostas uurija abi Aivar Hirs üldmenetluse otsuse, milles leidis, Et W.O on toime pannud talle väärteoprotokollis etteheidetavad rikkumised ja lähtudes KarS § 63 lg 1 sätetest määras menetlusalusele isikule karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Menetlusalune isik W.O kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja esitas 28.05.2024 Harju maakohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja tehtud otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kergendada talle määratud karistust. S.t asendada juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks rahatrahviga kohtu äranägemisel. W.O põhjendab oma taotlust sellega, et ta elab koos vanematega xxxs. Peres on koos temaga kokku

6 last ja kuivõrd teiste laste huviringid, kool ja lasteaed aga Tallinnas, siis aitab ta tihti oma vanemaid transpordiga. Samuti töötab ta kooli kõrvalt kullerina. Tegemist on tema ainukese sissetulekuga, mis aitab koguda raha ülikoolis käimise hõlbustamiseks. Menetlusalune isik palub kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses.

Puudub vaidlus selle üle, et W.O juhtis mootorsõidukit BMW 320d 02.05.2024 kell 01.14 ajal Harju maakonnas, Harku vallas, Tallinn- -Kloogaranna tee 3. Rannamõisa kilomeetril kiirusega 95 +/-3 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h, mis tähendab, et menetlusalune isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h.

Lisatud dokumentidest nähtuvalt on kiirust mõõtnud politseiametnik läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusemõõteseadet UltraLyte LTI 20-20 100LR seerianumbriga UX014762. Kiirusmõõteseade oli taadeldud ning tehniliselt korras. Kiiruse mõõtmisel järgiti mõõteseadme kasutamisel mõõtemetoodikat ja seega on saadud mõõtetulemuste tõendatud.

LS § 50 lõige 5

3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini p liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kuivõrd suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 kilomeetrit tunnis, siis tuleb asuda seisukohale, et juhtides mootorsõidukit kiirusega 95 +/- 3 km rikkus. W.O /h

p LS LS § 50 lõige 5

2 nõudeid ja talle etteheidetav tegu on õigesti kvalifitseeritud § 227 lg 3 järgi.

Samuti puudub vaidlus selle üle, et, ette menetlusalune isik on esmane juht, kuid tema juhitud mootorsõidukil puudusid nii ees kui taga algaja juhi tunnusmärgid ning mootorsõiduk ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Nimetatud rikkumised on õigesti kvalifitseeritud

07 lg 1 ja

LS § 2 LS § 242 lg 1 järgi.

Kuna

LS § 207 lg 1, § 227 lg 3 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe jätkuva teoga, iis määrati nende eest KarS § s

63 lg 1 sätestatust lähtuvalt karistus LS § 227 lg 3 alusel. LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on seadusandja maksimaalse karistusena ette näinud rahatrahvi kuni trahviühikut või juhtimisõiguse 200 (s.o 800 eurot)

4 äravõtmisega kuni 6 kuuks. Samuti on ette nähtud võimalus rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni 12 kuuks.

Otsuse tegija on W.O-le karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Kohtuväline menetleja on hinnanud menetlusaluse isiku süü suurust, tema rikkumiste ohtlikkust ning on arvesse võtnud ka karistuse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. Samuti on otsuse tegemisel arvestatud asjaolu, et tegemist on esmase juhiga, kellel on 1 kehtiv väärteokaristus liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest, kuid kelle suhtes on juba 6 korral kohaldatud mõjutustrahvi!

Kuivõrd menetlusalust isikut on varasemalt juba karistatud samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest, kuid rahatrahvid ei ole ilmselgelt mõju avaldanud ning ka isik ei ole enda jaoks nendest järeldusi teinud, siis teiste liiklejate turvalisuse tagamiseks tulebki menetlusalune isik ajutiselt liiklusest kõrvaldada.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et otsuse tegija on õigesti leidnud, et uue rahatrahvi määramine ei suuda menetlusalust isikut mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. M , ääratud karistus jääb sanktsiooni keskmise määra piiresse on kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga ja ei koorma menetlusalust isikut ebamõistlikult. Lähtudes kõigest eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 22.05.2024 oostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine ning palub k jätta kaebus rahuldamata.

Maakohtu seisukoht

kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas

Menetlusalune isik palub lahendada asi kirjalikus on kaebuses märkinud, et kaebuse esitaja menetluses. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. kirjaliku

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Väärteotoimikus asuvatest dokumentidest, s.h kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt kontrolliti 02.05.2024 kell 01.14 menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiirust kiirusmõõturiga Ultra-Lyte LTI 20-20 100 LR nr UX14762. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti teelõigul, kus oli liikluskorraldusvahendiga

95 km/h kehtestatud suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati

5 mõõtmisel laiendmääramatust +/ km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks -3 mõõtetulemuseks 92 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui

42 km/h.

Protokolli on märgitud mõõtmiskauguseks 195,1 meetrit.

M

õõteseaduse § 5 lg 1 p 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Käesoleval juhul kasutati mõõtmiseks mõõtevahendit, milline oli taatlustunnistuse nr TTRS-24/00038 kohaselt taadeldud 05.03.2024. Mõõtmist teostas sõidukiiruse kiirusmõõturiga mõõtmise koolituse läbinud Argo Jõgi ning mõõtetulemuse , saamisel arvest Seega on e ati asjakohast mõõtemetoodikat. mõõtetulemus jälgitavus tõendatud ning tuvastamist on

3 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik leidnud LS § 227 lg

ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui km/h võrra, 42 rikkudes LS § 50 lg 5 p 3 keeldu.

Lisaks sellele karistati menetlusalust isikut LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, kuivõrd menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 sätestatud kohustust, mille kohaselt peavad liikluses kasutatavad mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Menetlusaluse isiku juhitud sõiduk peatati 02.05.2024 kell 01.14 ning sõiduki andmete kontrollimisel ilmnes, et sõiduk ei olnud läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Sõiduki andmetest nähtuvalt kehtis eelmine teohnonõuetele vastavuse kontrolli tulemus kuni 30.04.2024. Seega pidanuks menetlusalune isik esitama sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli hiljemalt 30.04.2024, kuid menetlusalune isik jättis selle tegemata. Seejuures nähtub sõiduki andmetest, et sõiduk on kontrolli esitatud 02.05.2024, s.t samal päeval, mil menetlusalune isik oli kinni peetud. Menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses selgitanud, et tal ei õnnestunud tehnonõuetele vastavuse kontrolli aega broneerida varem kui 02.05.2024, kuna 01.05.2024 oli püha ja ülevaatuspunktid suletud. Kohus leiab, et selline selgitus ei ole tõsiseltvõetav. Menetlusalusele isikule oli teada mill l lõpeb tehnonõuetele vastavuse kontrolli a esitamise tähtaeg ning tal oleks olnud piisavalt võimalusi täita seda kohustust varem, mitte jätta seda kas viimasele päevale või broneerida aega ajaks, mil tähtaeg on ületatud. Kui juht tahab sõidukit kasutada, siis peab ta ka hoolitsema selle eest, et see kasutatav sõiduk võib osaleda liikluses. Kui sõiduki kasutaja seda teha ei soovi, siis peab ta arvesta a võimalike ma k tagajärgedega. Kohus leiab, et menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 sätestatud kohustust ja pani LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toime teadlikult, olles teadlik nii tehnonõuetele vastavuse kontrolliks esitamise tähtajast kui ka selle tähtaja ületamisest.

Peale selle karistati menetlusalust isikut ka selle eest, et ta rikkus LS 106 lg 3 sätestatud kohustust, s.o kohustust, mille kohaselt autol, mida juhib esmase juhiloa omaja, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Sõidukil, mida juhtis menetlusalune isik 02.05.2024, ei olnud ei ees ega taga algaja juhi tunnusmärki. Samas ei ole vaidlust selles, et menetlusalusel isikul on esmane juhtimisõigus ja menetlusaluse isiku juhtimisõigus kehtib alates 20.08.2023. Menetlusalune isik on põhjendanud algaja juhi tunnusmärkide puudumist sellega, et vahetas autot ja algaja juhi tunnusmärgid jäid teise auto külge. Kohus ei saa taolist põhjendust pidada kuigi usutavaks. Menetlusalune isik on teadlik sellest, et tal on esmane juhtimisõigus ning teist sõidukit kasutusse võttes tema esmane juhtimisõigus ei muutu. Kui ta on teadlik sellest, et ühe auto külge tuleb algaja juhi tunnusmärgid kinnitada, siis teab ta ka seda, et ka teist sõidukit kasutusse võttes tuleb need märgid teisele sõidukile samamoodi kinnitada. Sõidukit vahetades säilib tal endiselt vaid esmane juhtimisõigus ning ka LS § 106 lg

3 sätestatud kohustus. Kuna algaja juhi tunnusmärgid peavad olema nähtavalt kohal, siis peavad need ka algajale juhile nähtaval kohal olema ning algaja juht peab märkama ka nende puudumist. Kohus järeldab seda, et menetlusalune isik ei pidanud algaja juhi tunnusmärkide sõidukile paigaldamist vajalikuks ja väärtegu on toime pandud tahtlikult ega ole tingitud unustamisest.

6 Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg ettenähtud väärteona.

- 3 s Samamoodi on tuvastatud menetlusaluse isiku poolt LS § 207 lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemine. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud te on aset leidnud (§ 133 p 2) ning od need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit sisuliselt kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust ( 0 km/h) mitte vähem kui km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 5 42

50 lg 5 p 3 3 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud. Samuti rikkus menetlusalune isik LS § 73 lg 2 ja § 106 lg 3 sätestatud kohustusi ning tegemist on väärtegudega LS § 207 lg 1 ja § 242 lg 1 mõttes ja need süüteod on õigesti kvalifitseeritud

(§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politseija Piirivalveameti -Harju politseijaoskonna menetlustalituse Põhja prefektuuri Lääne kohtuesindusgrupi uurija abi, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 on p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg 3, § 207 lg s 1 ja § 242 lg -s - -s 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 227 lg 3 järgi põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. LS § 227 lg kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi 3 poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 20

0 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmis

es määra , mistõttu kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud s

kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Arvestades, et tegemist on lubatud sõidukiiruse ületamisega LS § 227 lg sätestatud vahemiku määras, millise 3 alumises süüteo toimepanemine liikluses on igapäevane ja massiline, ei saa kohus asuda seisukohale, et isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi VTMS § 30 tähenduses.

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik põhjendanud lubatud suurima sõidukiiruse ületamist sellega, et tegelikult oli ta juba linnast väljas, kuid peale silti, mis näitab, et linn lõpeb, on silt, mis näitab, et tegemist on 50 km/h alaga, kuid 200 meetri pärast on märk 70 km/h -300 ja politsei oli just selle märgi juures. Samuti oli öö ja minimaalne hulk autosid sõitmas, nii et ei seadnud kellegi elu ohtu.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku arusaamad liikluskorraldusvahendite kehtivusest ja tähendusest on puudulikud. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui liikluskorraldusvahendiga on kehtestatud sõidukiiruse piirang, siis tuleb ka sellest lähtuda. Kui liikluskorraldusvahendil ei ole kehtivuse kohta lisatud lisatahvlit päevade või kellaaegade kohta, siis kehtib see liikluskorraldusvahendil märgitud piirang ööpäevaringselt ja sõltumata ilmast, nähtavusest, liiklustihedusest kehtestatud piirang alates või muust asjaolust. Samamoodi kehtib liikluskorraldusvahendist kui liikluskorraldusvahendil olev lisainformatsioon ei anna muud

7 teavet. Seega ei ole tähtsust sellel, kus politsei kiirust mõõtis, sest kui liikluskorraldusvahendiga on kehtestatud lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h, mis kehtib alates liikluskorraldusvahendi asukohast kuni järgmise liikluskorraldusvahendi asukohani, lähtuda. siis tuleb sellest ka Samamoodi ei ole tähtsust sellel, kas on öö või päev, piirang kehtib samamoodi ööpäevaringselt ega saa olla sõltuvuses sellest, mida juht parasjagu arvab liiklusohutuse kohta. Kui on teelõigul kehtestatud sõidukiiruse piirang 50 km/h, siis tulebki sellest piirangust lähtuda, mitte lähtuda sellest, et öisel ajal lubatud suurimat sõidukiirust ületades kedagi ju ohtu ei seata. Selline menetlusaluse isiku seisukoht näitab seda, et menetlusalune isik tõlgendab liiklusnõudeid endale s Arvestades obivalt, kuid ei saa aru piirangu kehtestamise vajadusest ja tähendusest. seda, et lubatud sõidukiirust ületati peaaegu kahekordselt, saab järeldada, et lubatud sõidukiiruse ületamine sellises määras sai olla vaid eesmärgipärane ja teadlik tegevus. Samamoodi asub kohus seisukohale, et tehnonõuetele vastavuse kontrolliks sõiduki esitamata jätmine ja algaja juhi tunnusmärkide jätmine olid toime pandud tahtlikult. Kui paigaldamata lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on toime pandud kavatsetult, s.t isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja teadis, et see ka saabub, siis tehnõnõuetele vastavuse kontrolliks sõiduki esitamata jätmine ja algaja juhi tunnusmärkide

sõidukile jätmine on toime pandud otsese ta paigaldamata htlusega, s.t isik teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönab seda.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust 0 km/h mitte vähem kui 5

42 km/h,

50 lg 5 3

3 millega rikkus LS § p sätestatud keeldu ja pani toime LS § 227 lg ettenähtud väärteo. Samuti jättis menetlusalune isik sõiduki tehnonõuetele vastavuse

kontrolli

ks esitamata ja rikkus LS § 73 lg 2 sätestatud kohustust ja pani toime LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo. Samuti jättis menetlusalune isik tema juhitud sõidukile ette ja taha nähtavale kohale paigaldamata algaja juhi tunnusmärgi, millega rikkus LS § 106 lg

3 sätestatud kohustust ja pani toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo.

Karistuse määramine

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke.

Seadusandja on LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks 3 rahatrahvi kuni 20 , s.o kuni 800 eurot

0 trahviühikut , aresti kuni 30 päeva või mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 12 kuuks. Lisaks sellele on LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt võimalik kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 6 kuuni.

LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 20 trahviühikut.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 2 ähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS §

27 lg 3 etten 227 lg 3

sätestatud sanktsiooni alusel. Seda on kohtuväline menetleja ka teinud.

8 Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et 3 mõõdetavate suuruste puhul sõltuvad süüteo kvalifikatsioon ja süü suurus numbrilisest näidust. Käesoleval juhul on menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiiruse ületamise määra, LS § 227 lg- 3 nimetatud vahemikku, s.o kuni 41-60 s km/h ületanud 42 km/h võrra, s.o vahemiku alammääras. See omakorda tähendab, et karistuse määra valikul tuleks lähtuda eelkõige süü keskmisest keskmise suurusest ja seetõttu ettenähtud sanktsiooni st määrast, kuivõrd kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Samas, kuigi LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo puhul saab süüd hinnata keskmisena, siis pani menetlusalune isik toime kolm väärtegu üheaegselt, mis suurendab menetlusaluse isiku süüd ning taoline asjaolu annaks aluse määrata või mõista karistus, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, kuid ei kohtuvälises menetluses ega ka kaebemenetluses ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud, mistõttu ei ole ka asjaolusid, mis võiks kohaldatavat karistust mõjutada.

Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et on kaebuse esitajal kehtiv karistus LS § 227 lg 2 karistusregistri andmete kohaselt ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ning menetlusalust isikut karistati rahatrahviga 37 trahviühikut, s.o 148 eurot. Seega vaatamata sellele, et menetlusalune isik pani toime kaks väärtegu ühe teoga, määrati talle karistus määras, mis jääb alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Seejuures määrati lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistus teo eest, mis oli toime pandud 26.03.2024. Rahatrahv tasuti küll 09.05.2024, kuid menetlusesemeks olevad väärteod pani menetlusalune isik toime juba 02.05.2024 ning seekord ületati lubatud sõidukiirust oluliselt rohkem ja menetlusalune isik pani seekord toime juba kolm väärtegu üheaegselt. Seega on menetlusaluse isiku liiklust ohustav käitumine muutunud ajas ohtlikumaks. Lisaks nähtu väärteootsusest ja ka kohtuvälise menetleja kirjalikust seisukohast, b et menetlusalusel isikul on 6 mõjutustrahvi. Seega kuna menetlusalusel isikul on juhiluba olnud alates 20.06.2023 ning seisuga 22.05.2024 on menetlusalusel isikul juba kaks väärteootsust lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest ning 6 mõjutustrahvi, siis sellest saab järeldada, et isikut on liikluses peatatud liiklusnõuete rikkumiste tõttu kokku juba 8 korda, mis teeb 1 peatamise keskmiselt kuus. Kohus leiab, et selline liikluskäitumine viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik on liikluses ohtlik ja ei mõjutustrahvid ega ka väärteokaristus ei ole sundinud teda liikluses õiguskuulekusele. Seega on rahaline mõjutamine jäänud tagajärjetuks ning kohtu arvates on kohtuväline menetleja õigesti loobunud rahatrahvist kui tulemuseta jäänud karistusliigist ja eemaldas menetlusaluse isiku liiklusest, kohaldades põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Seega võiks eeldada, et kohaldatud karistuse liik ja määr mõjutava edaspidi liikluses õiguskuulekalt käituma d menetlusalust isikut , tehes seda arusaamises, et liiklusnõuete jätkuval eiramisel kõrvaldatakse ta taas liiklusest.

Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Antud juhul ületas menetlusalune isik liikluskorraldusvahendiga piiratud lubatud sõidukiirust peaaegu kaks korda. Arvestades vaidlusalusel l asetsevaid liikluskorraldusvahendeid, peaks igale teelõigu kirjaoskajale sõidukijuhile olema märgitud kiiruse piirangu tähendus üheselt ja numbritega

tõlgendamisruumita arusaadav. Kuivõrd sellel teelõigul ületatakse suhteliselt tihti lubatud sõidukiirust, teostatakse seal ka tihemini mõõtmist. Seega kiiruse mõõtmine, samuti sõidukijuhtide kinnipidamine ja karistamine peaks tekitama kõigi sõidukijuhtide s s arusaama piirkiirusest kinnipidamise vajalikkusest. Sellest tulenevalt on oluline ka see, kuidas teised

9 liiklejad tajuvad seda, et lubatud sõidukiirust ületanud, kehtestatud piirangutesse ja teistesse liiklejatesse hoolimatult suhtuvaid juh ka karistatakse. Seejuures on lubatud suurima te sõidukiiruse ületamise puhul tegemist massiliselt toime pandava liiklusalase väärteoga, mille toimepanemise tõkestamiseks kasutab riik erinevaid võimalusi, s.h väärteokaristusi. Selline teadmine teo karistatavusest suurendab ka teiste liiklejate turvatunnet kui nad näevad, et ohtlikult käituva , s.t sellega täidetakse ka üldpreventiivseid id kaasliiklejaid karistatakse eesmärke.

Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetl ja määratud karistuse e liigi ja määraga ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üldja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et keskmises määras karistus ja liiklusest eemaldamine sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja piirkiirusest kinni pidama.

Mis puudutab karistuse liiki, siis on menetlusalune isik märkinud kaebuses, et ta soovib kohaldatud karistuse liigi muutmist. Kohus viitab ülalmärgitule, et varasem kohaldatud karistuse liik, s.o rahatrahv ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ja menetlusaluse isiku käitumine on muutunud ohtlikumaks. Kaebuses on põhjendatud, et menetlusalune isik elab xxxs ja peres on kokku 6 last, kes käivad koolis ja huviringides Tallinnas, mistõttu aitab ta vanemaid transpordiga. Lisaks töötab ta kullerina, mis on ainsaks sissetulekuks, mis aitab koguda raha ülikoolis käimise hõlbustamiseks.

Kohus asub seisukohale, et kaebuses esitatud põhjendused tuleb jätta tähelepanuta. Väärteoasja materjalides koostatud dokumentidest ja kaebusest nähtub üheselt, et menetlusalune isik on oma elukohana või postiaadressina nimetanud . Seega ei ole üheski dokumendis viidet xxx elukoha kohta xxx xxxs asetseva elukoha s. Seejuures ei ole kordagi märgitud väidetava aadressi. Seega väide jäetud tõendamata ja xxxs elamise kohta on ka vastuolus menetlusaluse isiku enda kaebuses märgitud postiaadressiga. Lisaks on kaebuses märgitud, et peres kasvavat kokku 6 last, kuid ühtegi tõendit sellise asjaolu kohta esitatud ei ole. Samamoodi ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kus asuvad need lasteasutused, huviala ringid ja koolid, kuhu menetlusalune isik peaks lapsi Tallinnas transportima. Samamoodi ei ole kaebusele lisatud mingeid andmeid kullerina töötamise kohta. Seega on kõik kaebuses esitatud väited, mis peaks tingima karistuse liigi muutmise, jäetud tõendamata.

Puutuvalt juhtimisõiguse vajalikkusesse seoses vajadusega aidata vanemaid laste transportimisel, kullerina töötamisel jne, peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik. Selline teadmine ei olnud aga menetlusalusele isikule takistuseks uute gude toimepanemisel. Kohus leiab, et kaebuse väärte esitaja oli juhtimisõiguse vajalikkusest teadlik ka siis kui ta menetlusesemeks olevad liiklusalased d väärteo toime pani ja arvestades seda, et lubatud sõidukiirust ületas kaebuse esitaja mitte vähem kui 42 km/h, tehes seda teadlikult, pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks, et teda uuesti karistatakse. Kuna menetlusalusel isikul on esmane juhtimisõigus, peaksid tal värskelt meeles olema ka liiklusnõuded ja võimalikud karistused nende nõuete rikkumise eest. Seega ei saanud kaebuse esitajale järjekordse karistuse saabumine olla üllatuseks. Samamoodi ei saanud talle olla üllatuseks ka see, et kohtuväline menetleja loobub rahatrahvi kohaldamisest, sest tema karistusandmetest on näha, et rahatrahv teda ei mõjuta

. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks. Seega saanuks menetlusalune isik säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui ta oleks hoidunud temale inkrimineeritud järjekordse väärte te gude toimepanemisest. Teadmine, et menetlusalusele isikule on juhtimisõigus vajalik, ei tekkinud menetlusalusel isikul pärast väärteootsuse kättesaamist, vaid see teadmine oli tal oluliselt varem.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või - materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

10 tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/