3-24-997/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-997

Haldusasi

X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.03.2024 otsuse

nr 12310080022-1 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti

kohustamiseks

vaadata

tema

rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X. X (Senegali Vabariigi kodanik, sündinud

xx.xx.xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Regina Lider

Asja läbivaatamise vorm

29. mai 2024 kinnisel kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Riigi kanda jäävad kaebajale riigi õigusabi osutamisega seotud tasu ja kulu ning

menetlusabi andmisega seotud kulud (riigilõiv ja tõlkekulud, mille tasumise

kohustusest kaebaja 25.04.2024 määrusega vabastati).

3. Muud poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

4. Tõlkida kaebajale kohtuotsuse resolutsioon ning põhjendav osa prantsuse keelde.

5. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.07.2024. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (edaspidi ka taotleja) on Senegali Vabariigi (edaspidi Senegal) kodanik, kes saabus

Eestisse 08.10.2023 Läti Vabariigist, kuhu ta sisenes ebaseaduslikult Valgevene Vabariigi

territooriumilt. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas taotleja 08.10.2023, kui ta peeti Tallinna

Lennujaamas kinni. Taotleja soovis jõuda Eesti kaudu Prantsuse Vabariiki (edaspidi

Prantsusmaa). Enda kinnipidamisel esitas ta võltsitud Prantsusmaa kodaniku isikutunnistuse.

Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel tõi ta põhjusena välja, et on homoseksuaal ning ta

soovis enda elu päästmiseks saabuda Euroopasse.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 06.03.2024 otsuse nr 12310080022-1 (edaspidi

06.03.2024 otsus), millega luges X. X 08.10.2023 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse selgelt

põhjendamatuks ning lükkas selle tagasi. Samuti tehti viidatud 06.03.2024 otsusega X. Xle

seadusliku viibimisaluse lõppemisel koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldati

sissesõidukeeldu Eestisse ning Schengeni viisaruumi 5-aastaks. PPA 06.03.2024 otsuse

põhjendused on kokkuvõetult järgmised:



taotleja kaitsevajadust tuleb hinnata võimalikku sotsiaalsesse gruppi kuulumise

(homoseksuaal) alusel. Ehkki Senegalis on homoseksuaalsus kriminaalkorras karistatav,

siis ei ole taotleja pagulane või isik, kes vajaks täiendavat kaitset;



taotleja homoseksuaalsust puudutavad ütlused ei ole usaldusväärsed ning on ajas

muutuvad ja sellest tulenevalt ebausutavad. PPA ei pea tõenäoliseks, et taotleja on

homoseksuaal ja et tal seetõttu oleks Senegalis probleeme olnud. Taotleja on tõenäoliselt

esitanud valeandmeid oma seksuaalse sättumuse kohta – ta ei ole rääkinud usutavalt

enese identifitseerimisest, lapsepõlvest, enesemõistmisest ja homoseksuaalsusega seotud

läbielamistest Senegalis. Taotleja ütlused mõistmise kohta, et ta on homoseksuaal, on

jäänud napisõnaliseks ja piirdunud väitega, et ta saab seksuaalset rahuldust ainult

meestega;



puudub alus arvata, et taotlejat ohustaks Senegali naasmisel surmanuhtlus, alusetu

kriminaalkaristus või mõni muu inimväärikust alandava kohtlemisviisi kasutamine;



põgenemisohu tõttu tuleb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) §

72 lg 2 punkti 1 alusel teha taotlejale koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist

lahkumiseks lahkumistähtaega määramata. Taotlejaga seotud asjaolusid arvestades

(ebaseaduslik saabumine, võltsitud dokumentide kasutamine, soov jõuda Prantsusmaale

sugulaste juurde, ametivõimude eest varjamine) on alust kahelda, et ta asuks

vabatahtlikult täitma lahkumisettekirjutust ega liiguks teistesse Schengeni viisaruumi

riikidesse.



aluseid sissesõidukeelu kehtestamata jätmiseks või selle vähendamiseks alla 5-aasta ei

esine.

3. X. X (edaspidi kaebaja) esindaja riigi õigusabi korras esitas 03.04.2024 Tallinna

Halduskohtule kaebuse PPA 06.03.2024 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata

kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja seisukoht

4.1. PPA otsus on õigusvastane ning tuleb tühistada. PPA järeldas õigesti, et kaebaja

tagakiusajaks tuleb pidada riiki ning tagakiusukartuse aluseks lugeda sotsiaalsesse gruppi

kuulumist (homoseksuaal Senegalis, kus homoseksuaalsus on kriminaalkorras karistatav).

Kaebaja kartust ja hirmu ei vähenda asjaolu, et tegemist oli ühe juhtumiga. Kaebajal on hirm, et

video saab avalikuks ja ta võidakse ära tunda ning teda homoseksuaaliks olemise eest karistada.

4.2. PPA argument, et kaebaja ei tea ühtegi Senegalis tegutsevat LGBT+ ühingut, jääb

arusaamatuks. Kaebajal puudub põhjus selliste ühingute teadmiseks, kuna ta tunneb end niigi

2 (7)

haavatavana. Arusaamatuks jääb ka PPA märgitu, et kaebaja ei oska enda seksuaalse

enesemääratlemise või selleni jõudmise kohta eriti midagi öelda. See ei saa olla põhjuseks seada

kaebaja ütlusi kahtluse alla. Kaebaja on pärit konservatiivsest moslemiperekonnast, kes peab

homoseksuaalsust keelatuks.

4.3. Päritoluriigi informatsioonile tuginedes saab öelda, et seksuaalvähemusi kiusatakse

Senegalis taga. Vastustaja viidatud Norra migratsiooniameti raport toob välja, et inimesi

peetakse kinni peamiselt pärast tavakodanikelt saadud vihjeid. See võib juhtuda ka kaebaja

puhul. Samuti tuuakse välja, et politsei sallib või soodustab LGBT+ kogukonna vastast

vägivalda.

4.4. Kaebaja mõistis enda homoseksuaalsust juba väikesest saati ning asjaolu, et kaebaja ei

osanud rääkida, kuidas ta taolise arusaamiseni jõudis või isiklikult läbi elas, ei tähenda, et

kaebaja ütlused oleks ebausaldusväärsed. Iga inimene jõuab enda seksuaalsuse ja seksuaalsete

eelistuste selguseni teatud aja jooksul (inimesiti erineva aja jooksul), kes kiiremini, kes

aeglasemalt, kes mil viisil. Vastustaja ei ole otsuses selgitanud, miks peetakse antud juhul

kaebaja ütlusi tema seksuaalsest sättumusest ebausutavaks ja valeks. Sel põhjusel ei ole ka õige

vastustaja hinnang, et kaebaja üldine usaldusväärsus on madal, ning et ei ole tõendamist leidnud

asjaolu, et kaebaja oleks homoseksuaal. Kaebaja pidi enda seksuaalsust päritoluriigis varjama

ning see põhjendab ka kaebaja väljendit, et ta tundis end rõhutult.

4.5. Kaebajale tehtud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutust Eestist lahkumiseks ei ole

põhjendatud ning vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebaja seotud asjaolusid

lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Arusaamatuks jääb, miks on kaebajat peetud

põgenemisohtlikuks. Samuti ei oma tähendust, et kaebaja suhtes ei esine majanduslikke,

sotsiaalseid ega tervislikke põhjusi, mis võiksid mõjutada kaebajale lahkumisettekirjutuse

tegemist. Kaebaja hinnangul on tema tagasisaatmine vastuolus VSS § 171 põhimõttega.

4.6. Põhjendamatu on ka kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld, mille aluseks ei saa olla kaebaja

ealisus või tervislik seisund. Samuti ei saa olla sissesõidukeelu kehtestamise aluseks asjaolu, et

kaebajal ei ole Eestis majanduslikke huve, vara või sugulasi. Kaebajale sissesõidukeelu

määramine 5 aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud. Kaebaja ei kujuta ohtu Eesti

Vabariigi julgeolekule.

5. Vastustaja seisukoht

5.1. Kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja ei kvalifitseeru

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 4 kohaselt pagulaseks

ega ka täiendava kaitse saajaks, kuna tal ei ole päritoluriigis põhjust vägivalda, alandavat

kohtlemist ega piinamist karta. Kaebaja ei ole homoseksuaal. Senegal on kaebaja jaoks turvaline

riik, kus kaebaja sai elada ja töötada. Ei ole alust arvata, et päritoluriiki tagasipöördumisel

kaasneks kaebaja suhtes vägivald. Kaebajal on võimalik Senegali tagasi pöörduda.

5.2. PPA seadis kahtluse alla kaebaja räägitud loo, kuidas tungiti korterisse ja tema

seksuaalvahekorda teise mehega filmiti. Iga taoline eraellu sekkumine peaks teenima kindlat

eesmärki. Kaebaja ootamatu tabamine seksuaalvahekorras ükskõik kellega eeldab, et kaebajat

tabanud isik omab detailseid teadmisi sellest millal, kus ja kellega kaebaja enda aega veedab.

Kogemata just vahekorra toimumise ajal kaebaja korterisse sissemurdmine ei ole eluliselt

usutav. Pärast väidetavat filmimist pole keegi kaebaja suhtes vägivalda kasutanud ega muud

moodi survet avaldanud. Eluliselt ei ole usutav, et meeste seksuaalvahekorra filmimiseks

korterisse sissemurdja olekski piirdunud video endale jätmisega. Samuti osutas PPA

põhjendatult asjaolule, et pole eluliselt usutav, et isik, kes oli sunnitud end varjama ega saa

3 (7)

Senegali tagasi pöörduda kartes, et tema homoseksuaalsus on saanud avalikuks, oleks jätkanud

tänavamüügimehena töötamist. Vastustaja on seisukohal, et ka antud vahejuhtumi kohta antud

selgitustes on nii palju vastuolusid, et see viitab ilmselgelt soovile kunstlikult luua

rahvusvahelise kaitse saamise aluseid.

5.3. Seksuaalse orientatsiooni kirjeldamist ei hinnata konkreetsete kriteeriumite järgi. Isik peaks

ise usutavalt suutma kirjeldada oma orientatsiooni täpselt nii nagu ta tunneb, mitte ei poeta

üksikuid termineid ega iseloomusta üldteada käitumist. Kaebaja selgitused oma sättumuse kohta

on niivõrd vastuolulised ja eluliselt ebausutavad, et nendele tuginedes ei ole võimalik jaatada

kaebaja kuuluvust LGBT kogukonda. PPA küsimusele, millal sai kaebaja teadlikuks enda

homoseksuaalsest orientatsioonist vastas kaebaja üldsõnaliselt, et viibides naisterahvastega koos

ei tunne end mugavalt. Kui kaebajalt uuriti, mis siis tema partneri juures kõige rohkem meeldib,

siis vastas kaebaja, et talle meeldivad inimesed, kellel on iseloomu. Vastustaja peab eluliselt

usutavaks, et inimene, kes tõepoolest identifitseerib ennast homoseksuaalina oskab kirjeldada

oma enesemääratlemiseni jõudmise teed palju detailsemalt. See, et mõni meesterahvas ei tunne

ennast naiste seltskonnas mugavalt ja mõni naine ei tunne ennast hästi meeste seltskonnas, ei

tee nendest homoseksuaale. Enesemääratlemine homoseksuaalina, eriti sellises konservatiivses

riigis nagu Senegal, on suure tõenäosusega pikkamööda arenev teadvus, kus inimene tunneb, et

tema on hoopis teiste väärtuste kandja, kui valdaval osal teda ümbritsevast ühiskonnast. Ka

enda partnersuhet ei osanud ta kirjeldada millegi muuga, kui üldise kirjeldamisega, et talle

meeldib inimestes iseloomu olemasolu. Kahtlemata on keeruline rääkida isiklikest ja sügavatest

läbielamistest, kui ise pole seda tegelikult kogenud.

5.4. Kaebaja ei ole suutnud selgitada, mis ajendas teda koduriigist põgenema, kui ta enda

sõnade kohaselt on homoseksuaal juba sünnist. Tähelepanu väärib ka see, et kaebaja olevat

suhtes praegu teise LGBT esindajaga, kes on jäänud Senegali, siis kogu menetluse jooksul pole

ta oma partneri üle muret tundnud ega väitnud, et tema armastatud inimene oleks samuti

tagakiusuohus nende koduriigis. PPA on pidanud põhjendatult ebausutavaks, et kaebaja ei kuulu

sotsiaalsesse gruppi oma soolise orientatsiooni tõttu, seega ei ole tegemist olukorraga, kus

kindlate tõendite puudumine eluliselt usutavate asjaolude kohta tooks kaasa vajaduse

tõlgendada kõik kaebaja ütlused tema kasuks. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja ütlused tema

soolise orientatsiooni ja Senegalis aset leidnud juhtumi kohta usutavad.

5.5. PPA on vaidlustava otsuse punktis II selgitanud välja seaduslikud alused ning põhjused,

miks kohaldada kaebajale sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld ning jääb nende

juurde. Kuna kaebaja päritoluriigis ei ole tegelikult kaebajale reaalset ohtu elule ega tervisele,

siis on 5-aastane sisenemiskeeld kohane meede, et kaebaja elaks oma päritoluriigis ega

kuritarvitaks rahvusvahelise kaitse süsteemi.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. PPA tuvastas

06.03.2024 otsuses1 õigesti, et kaebaja ei ole homoseksuaal2, mistõttu ei ole tal põhjust karta ka

sel põhjusel tagakiusu Senegalis. Kuna kohus nõustub PPA 06.03.2024 otsuses tehtud

järeldusega, et kaebaja ei ole pagulane ning ta ei vaja täiendavat kaitset, siis kooskõlas

halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-ga 2 ei pea kohus põhjendatuks

PPA otsuse vastavaid seisukohti (PPA otsuse punktid 6 ja 7) kohtotsuses korrata. Samuti ei ole

kaebaja esitanud tõendeid PPA kogutud päritoluriigi info ümberlükkamiseks.

1 Digitoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 14–31

2 PPA 06.03.2024 otsuse punkti 6.4.1 alapunktid „Hinnang taotleja tagakiusukartusele“ ja „Pagulasstaatuse

kokkuvõte“ ning punktis 8 tehtud kokkuvõte vastuseks kaebaja haldusmenetluses esitatud arvamusele ja

vastuväidetele

4 (7)

7. Vastuseks kaebaja väidetele, mis puudutavad tema pagulase staatust või õigust saada

täiendavat kaitset, märgib kohus järgmist:

7.1. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning

tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on

põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS §

22 lg 1). Homoseksuaalsetele inimestele suunatud karistusõiguslike õigusnormide olemasolul

moodustavad homoseksuaalsed inimesed sotsiaalse grupi VRKS § 4 lg 1 ja direktiivi

2011/95/EL artikli 10 lg 1 punkti d mõttes (Euroopa Kohtu otsus C-199/12, punkt 49).

7.2. Puudub vaidlus, et Senegalis kehtiva seaduse järgi on homoseksuaalsus kriminaalkorras

karistatav ja kaebaja taotlust tuli hinnata sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel.

Kohtumenetluses on peamine vaidlusküsimus, kas kaebaja väiteid oma homoseksuaalsuse kohta

saab lugeda usutavaks või kas on usutav, et homoseksuaalsust omistab kaebajale tema väidetav

tagakiusaja. Kui vastus neile küsimustele on eitav, ei ole alust järelduseks, et kaebajat ähvardab

Senegali tagasipöördumisel tagakius, mis kaebaja väidete kohaselt saab Senegalis osaks geidele.

7.3. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 09.04.2021 otsuse nr 3-20-2001 punktides 11–12

järgmist:

„11. Rahvusvahelise kaitse taotleja seksuaalne identiteet sõltub sellest, kuidas ta ise end

määratleb. Kui rahvusvahelise kaitse taotlus põhineb väitel, et taotleja on gei – nagu

praeguses asjas –, on taotleja väited enda seksuaalse sättumuse kohta menetluse

lähtepunktiks. Rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvituste vältimiseks tuleb siiski

haldusorganil ja kohtul hinnata muu hulgas seda, kas taotleja ütlused oma seksuaalse

sättumuse kohta on loogilised ja usutavad ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud

olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, samuti teha kindlaks taotleja üldine

usaldusväärsus (vt täpsemalt Riigikohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-990, p-d 16–21 ja seal

viidatud Euroopa Kohtu praktika; vt ka VRKS § 11 lg 2 ja § 18 lg-d 2, 4 ning direktiivi

2011/95/EL art 4).

12. Erialakirjanduses on peetud seksuaalse orientatsiooni väite usaldusväärsuse

kindlakstegemisel oluliseks taotleja intervjueerimist ja suunamist tema eneseleidmise

protsessi kirjeldamisel. Intervjuu läbiviimisel ei tohiks lähtuda stereotüüpidest, vaid isikust

ja temaga seotud asjaoludest; lähtuda tuleks isiku identiteedist, mitte tema (varasemast)

seksuaalsest käitumisest; eelistada tuleks mitmete intervjuude läbiviimist, et tekitada

taotlejas usaldust küsitleja vastu ja aidata nii kaasa taotleja n-ö avanemisele; taotleja

käitumist intervjuul tuleb hinnata tema võimaliku usaldamatuse, häbi, ebakindluse, vaimse

seisundi jmt kontekstis (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2021 otsus nr 3-19-990, p 16).“.

7.4. PPA 06.03.2024 otsus lähtub eeltoodud Tallinna Ringkonnakohtu antud suunistest ning

PPA on põhjalikult hinnanud kaebaja antud ütlusi, sh nende vastuolusid, ning jõudnud

põhjendatud järeldusele, et need ei ole loogilised ja usutavad. Kohus ei pea vajalikuks nendel

vastuoludel siinkohal peatuda, kuid ka kohtuistungil antud ütlused üksnes kinnitavad PPA

järeldusi.

7.5. Kaebaja ütlused haldusmenetluses olid enesemääramiseni jõudmisest väga üldsõnalised,

piirdudes põhimõtteliselt väidetega, et ta saab seksuaalset rahuldust ainult meestega ning

tüdrukute seltskonnas tundis ta end ebamugavalt. Sel põhjusel esitas kohus kaebajale

enesemääramisega seotud küsimusi ka kohtuistungil ning vastused kohtu küsimustele üksnes

kinnitasid, et kaebajal on stereotüüpne ettekujutus homoseksuaalsusest, mitte isiklik kogemus.

5 (7)

Samuti tõi kaebaja kohtuistungil välja asjaolusid, mida ta haldusmenetluses välja ei toonud ning

kohtu hinnangul on istungil esitatud väited liialdatud ning kantud soovist näidata oma eluolu

Senegalis dramaatilisemana kui see tegelikult on.

7.5.1. Nt asus kaebaja kohtuistungil väitma, et ta pärineb suurest marabout’e ja imaamide

perekonnast, kus homoseksuaalsust ei sallita3. Jääb arusaamatuks, et kui kaebaja on sedavõrd

suurest ja mõjukast suguvõsast, siis miks video tegija videot perele ei saatnud, sellega

politseisse ei pöördunud või muud sarnast ei teinud. Ka kaebaja ise toob kaebuses välja, et

üldjuhul karistatakse Senegalis homoseksuaale pärast tavakodanikelt saadud vihjet. Isik, kes

väidetava video tegi, ei olnud kaebaja tuttav. Tegemist oli võõra inimesega, mistõttu kui tema

eesmärgiks oleks olnud kaebaja seksuaalse sättumuse paljastamine, siis oleks sellele pidanud ka

midagi järgnema. Võõras isik ei tea, et kaebaja lahkus riigist või ta väidetavalt varjas end. Sel

põhjusel oleks ka loogiline, et kui video teinud isik oleks soovinud video avaldada või sellega

politseisse minna, siis oleks ta seda ka teinud ning sellisel juhul oleks käidud ka kaebajat kodust

otsimas. Kuna kaebajat filmiti üüripinnal, siis oleks kaebaja või tema partneri kontaktid olnud

hõlpsasti kättesaadavad toa üürinud inimeselt. Ometi videole midagi ei järgnenud. Seejuures

kirjeldas kaebaja istungil, kuidas video teinud isik hakkas teisi kutsuma ning intsidendiga oli

seotud rohkem inimesi. Ei saa olla eluliselt usutav, et sellises olukorras ükski inimene

ametivõimudele ei teata. Ka PPA tõi otsuses välja, et video tegemisega jääb arusaamatuks, miks

pidi keegi ukse maha murdma, et teha video, millega midagi ette ei võeta.

7.5.2. Küsimusele, kui vanalt kaebajal esimene homoseksuaalne suhe oli, vastas kaebaja, et oli

11–12-aastane ning see kõik juhtus vanemate äraoleku ajal kodus, ehkki enne seda selgitas

kaebaja istungil, et ta teadvustas homoseksuaaliks olemist 13-aastaselt. Hiljem selgitas kaebaja

veel ka seda, et tegi seda kodus pereliikmetega, kui vanemaid ei olnud kodus. Kaebaja ütlused

on olnud ajas sedavõrd muutuvad, et tema ütlusi homoseksuaaliks olemise kohta ei saa pidada

usaldusväärseks ega ka tõele vastavaks. Kui kaebaja oleks kodus avaldanud juba lapsena oma

homoseksuaalsuse pereliikmetele, siis oleks sellest pidanud teadma enam isikuid, kui

Prantsusmaal elav õde. Samas esindaja küsimusele enda suhete kohta vastas kaebaja, et tal on

homoseksuaalsed suhted olnud 17-aastasest saadik.

7.5.3. Kaebaja jutu muudab ebausutavaks ka kirjeldus, kuidas homoseksuaalid Senegalis suhteid

loovad. Kaebaja jutust jääb mulje, et suhete loomine on suhteliselt lihtne ning sisuliselt ollakse

valmis enda homoseksuaalsust avaldama suhteliselt kiiresti. Kaebaja kirjeldas homoseksuaalide

kogunemise kohti kui salajasi kohti, ent sellega kaebaja väited sisuliselt ka piirdusid. Kohus

märgib, et üldjuhul on riikides, kus homoseksuaalsus on karistatav, kogunemiskohad siiski

seotud LGBT organisatsiooniga, kuid kaebaja ei osanud ühtegi Senegali LGBT ühingut välja

tuua. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et isik, kes on enda seksuaalsust sedavõrd pika aja vältelt

teadvustanud ei oska ühtegi organisatsiooni välja tuua ning ei ole nende vastu isegi huvi

tundnud.

7.6. Seega nõustub kohus PPA-ga, et kaebajal ei ole alust karta tagakiusu Senegalis põhjusel, et

ta on homoseksuaal, kuna kaebaja väited homoseksuaaliks olemisest ei ole usutavad.

8. Sel põhjusel ei ole kaebajal alust karta ka Senegalis tõsist ohtu, mis on täiendava kaitse

andmise aluseks.

9. Õiguspärane on PPA otsus ka osas, millega otsustati kaebajale teha vabatahtlikku

täitmistähtaega määramata lahkumisettekirjutus ning kohaldada sissesõidukeeld 5-aastaks.

Kohus nõustub PPA põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata (HKMS § 165 lg

2). Vastuseks kaebuses märgitule, siis ei tuginenud PPA otsuses pelgalt VSS § 68 põgenemisohu

3 Kell 00:08:24–00:17:03

6 (7)

alusele, vaid PPA analüüsis kaebajast lähtuvat põgenemisohtu individuaalselt. Kaebaja ütlused

kogumis kinnitavad, et tema sooviks oli liikuda Prantsusmaale ning ükski teele tekkinud takistus

tema meelt ei muutunud. Seejuures kasutas kaebaja võltsitud dokumente ning varjas end

erinevates riikides ametivõimude eest. Kaebaja põgenemisohtu on korduvalt hinnatud ka tema

kinnipidamiskeskusesse paigutamise ning seal kinnipidamise menetluses4 ning need

põhjendused on asjakohased ka praegusel juhul.

10. Sissesõidukeeld kujutab endast Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise

vahendit, tagades, et pärast kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta

seaduslikult liikmesriikide territooriumile. Seega on sissesõidukeelu kohaldamisel preventiivne,

heidutav mõju. VSS § 74 lg 2 sätestab, kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise

tähtaega, kohaldatakse tema suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks. Lühemaks asjaks võib

sissesõidukeeldu kohaldada või jätta kohaldamata, kui eelnimetatud tähtaeg oleks asjaolusid

arvestades ebaproportsionaalne (VSS § 74 lg 3) või esineksid humaansed kaalutlused (VSS § 74

lg 4). VSS seletuskiri täpsustab, et Eestis on lubatud kohaldada sissesõidukeeldu kõikide

välismaalaste suhtes, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus. Riigil peab olema võimalik piirata

välismaalase, kes on kuritarvitanud talle antud riigis viibimis- või elamisluba, riiki sisenemist

ning kohaldada talle sissesõidukeeldu. Riigikohus selgitas 01.10.2019 otsuse nr 3-18-1891

punktis 16, et VSS § 74 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld

kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne.

Sealjuures tuleb juba lahkumisettekirjutuse tegemisel korrektselt kaaluda lahkumiskohustuse

vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, kuna sellega kaasneb imperatiivselt

sissesõidukeelu kohaldamine. Kohtu hinnangul on PPA seda teinud ning kaebaja ei ole toonud

välja asjaolusid, mis tingiksid sissesõidukeelu tähtaja lühendamise või selle täies ulatuses

kohaldamata jätmise. Asjaolu, et kaebaja hinnangul on see ebaproportsionaalne ei ole piisav, et

möönda otsuse õigusvastasust. Praegusel juhul on põhjendatud sissesõidukeelu kohaldamine mh

selleks, et heidutada isikuid rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi

mitte kuritarvitama.

11. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja enda kantud menetluskulud tema enda kanda ning

neid talle ei hüvitata. Riigi õigusabi tasu ja kulu ning samuti kaebajale 25.04.2024 määrusega

antud menetlusabi kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Vastustaja võimalikud kulud

jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

13. Kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust

kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse

kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse

varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka

ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

4 Haldusasi 3-23-2233, mis on kättesaadav kohtute infosüsteemist

7 (7)