2-13-6169/119 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-13-6169

Tsiviilasi

Vadim Habarovi kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. veebruari 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vadim Habarovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Vadim Habarov

(ik XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

Telia Eesti AS (rg-kood 10234957)

Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479),

lepinguline esindaja Ahto Järvela

Swedbank AS (rg-kood 10060701), lepinguline esindaja

Maria Kraav

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 2. veebruari 2024

määrus ja saata tsiviilasi Viru Maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Rahuldada

Vadim Habarovi

määruskaebus

osaliselt.

3. Avaldada

Ametlikes

Teadaannetes

teade

Viru Maakohtu 2. veebruari 2024 määruse, millega

jäeti Vadim Habarov pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamata, tühistamise kohta.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus kuulutas 17. aprilli 2013 määrusega välja Vadim Habarovi (võlgnik)

pankroti ja kinnitas 22. jaanuari 2016 määrusega jaotusettepaneku.

2. Maakohus lõpetas 14. detsembri 2016 määrusega pankrotimenetluse raugemisega pärast

pankroti väljakuulutamist, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas

võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi.

3. Maakohus lõpetas 22. juuni 2018 määrusega kohustustest vabastamise menetluse ja

keeldus

vabastamast

võlgnikku

pankrotimenetluses

täitmata

jäänud

kohustustest.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20. septembri 2018 määrusega võlgniku määruskaebuse,

tühistas maakohtu 22. juuni 2018 määruse ning määras, et kohustustust vabastamise menetlust

tuleb jätkata.

4. Maakohus pikendas 14. detsembri 2021 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetlust kuni seitsme aastani, s.o kuni 13. detsembrini 2023. Maakohus kohustas võlgnikku

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, ning

esitama kohtule aruandeid oma tulude ja võlausaldajatele väljamakstud summade kohta

hiljemalt 2022 ja 2023 mai viimasel tööpäeval ja 1. detsembril 2023.

Maakohus leidis, et pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-s 2 sätestatud kohustustest

vabastamisest keeldumise aluseid ei esine, sest võlgnikku ei ole mõistetud süüdi

pankrotikuriteos ning tuvastatud ei ole, et ta on süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi või kahjustanud võlausaldajate huve. Maakohus pikendas võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust PankrS § 175 lg 51 alusel, sest võlgnik ei ole võlausaldajate nõudeid

üldse rahuldanud.

Maakohus selgitas võlgnikule, et ta peab PankrS § 172 lg 2 alusel usaldusisikuna vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele raha välja maksma.

Maakohus selgitas võlgnikule veel kord PankrS § 173 sisu.

5. Võlgnik esitas 31. mail 2022 aruande, milles teatas, et on töötuna arvel, ja tõi välja

laekumised alates 2021 maist. 2023. aastal võlgnik aruandeid ei esitanud.

6. Maakohus määras 17. oktoobri 2023 määrusega võlgniku ärakuulamise 11. detsembril

2023, kohustas teda isiklikult ilmuma ärakuulamise ajaks kohtumajja ja hoiatas ilmumata

jäämisel kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja täitamata jäänud kohustustest

vabastamisest keeldumise eest. Maakohus kohustas võlgnikku esitama hiljemalt 1. detsembriks

2023 koondtõendi kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel saadud sissetulekute,

võlausaldajatele makstud summade ja maksmise aluseks olevate arvestuste kohta.

7. Võlgnik koondtõendit ei esitanud. Samuti ei ilmunud võlgnik ärakuulamisele, teatades

8. detsembri 2023 e-kirjaga, et on haige. Maakohus lükkas võlgniku ärakuulamise edasi,

selgitas ilmumata jäämise mõjuva põhjuse välja toomise ja selle põhistamise vajadusest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 järgi, kohustas võlgnikku esitama viie päeva

jooksul haiguse lõppemisest arstitõendi ning märkis, et otsustab uue ärakuulamise määramise

või mittemääramise pärast seda, kui võlgnik tõendab ärakuulamisele ilmumata jäämiseks

mõjuva põhjuse esinemist. Maakohus hoiatas võlgnikku, et võib jätta ta kohustustest

vabastamata, kui ta ei tõenda mõjuva põhjuse esinemist. Maakohus toimetas protokolli

võlgnikule kätte TsMS § 3141 lg 2 alusel, s.o protokoll tuleb lugeda kättetoimetatuks kolme

tööpäev möödumisel 11. detsembri 2023 e-kirjaga saatmisest.

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Maakohus lõpetas 2. veebruari 2024 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse ja keeldus teda vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, s.o

PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuetest 14 735 eurot 69 senti, sh:

1) Bigbank AS 10 643 eurot 20 senti; 2) Telia Eesti AS (Elion Ettevõtted AS) 160 eurot 1 senti;

3) Swedbank AS 3932 eurot 48 senti.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ilmunud võlgnik ärakuulamisele ega esitanud tõendit

ärakuulamisele ilmumata jätmiseks mõjuva põhjuse kohta. Korduvatele hoiatustele vaatamata

jättis võlgnik korduvalt aruanded esitamata, võlgnik ei esitanud aruandeid 31. maiks ega

13. detsembriks 2023. Ka ei teinud võlgnik võlausaldajatele ühtegi väljamakset ega tegelenud

mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgniku esitatud tõenditest nähtub üksnes, et ta oli teatatud

aja töötuna arvel. Samuti ei tõendanud võlgnik, et tegeles tulutoova tegevuse otsimisega.

Rahvastikuregistri andmetel elab võlgnik alates 15. maist 2023 Soomes. Võlgnik ei ole väitnud

ega tõendanud, et ka alates Soome elama asumisest ei tekkinud tal sissetulekut, millest

rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega varjab võlgnik kohtu ja võlausaldajate ees oma

sissetulekuid. Kohustuste mittetäitmine ja võlausaldajatele väljamaksete mittetegemine, sh

aruannete esitamata jätmine ja ärakuulamisest kõrvale hoidumine, on tahtlik tegevus, millega

võlgnik süüliselt kahjustas võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamise menetluse seadusega

lubatud maksimaalse tähtaja seitsme aasta saabumise tõttu lõpetab kohus võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse ja keeldub võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

MÄÄRUSKAEBUS

9. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub määruse üle vaadata, sest ei ole sellega nõus.

Võlgnik ei saanud aruannet õigel ajal esitada oma naise haiguse tõttu. Naisel oli haigusest

tulenev puue (parem käsi ei töötanud korralikult, kuulmisprobleemid) ning kodused toimetused

ja muud asjaajamised olid võlgniku kanda. Peres on kolm alaealist last, võlgnik pidi tegelema

ka nende kooliasjade ja koduse kasvatusega. Ajapuuduse tõttu unustas võlgnik saata aruande

õigel ajal.

Ärakuulamisele ei saanud võlgnik ilmuda haigestumise tõttu, millest teatas kohtule

8. detsembril 2023. Võlgnik oli haige 27. novembrist 2023 kuni 31. jaanuarini 2024 ega saanud

määruse tegemise ajaks veel haigusega seotud jm dokumente esitada, kuid esitab need koos

määruskaebusega.

Võlgnik lisas määruskaebusele arstitõendi, tõendid olmekulude kohta, töölepingu ja tõendi

töötatud aja kohta, Veronika Habarova töölepingu ja kontoväljavõtted, enda kontoväljavõtte.

VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD

10. Telia Eesti AS on võlgniku kohustustest vabastamisega nõus, sest tegemist on 2009. a

nõudega, mis esitati pankrotimenetlusse 2013. a.

11. Aktiva Finance Group OÜ, kellele Bigbank AS oli loovutanud 30. juuni 2022 lepinguga

oma nõude koos kõrvalkohustuste ja kõigi sellest tulenevate õigustega, ei pea määruskaebust

põhjendatuks. Võlgnik rikkus süüliselt oma kohustusi. Võlgniku olukorras oleks mõistlik isik

käitunud oluliselt hoolsamalt. Sissetulekute ja vara kohta teabe andmata jätmine, st aruande

esitamata jätmine (nagu ka vara varjamine), ei saa kohustuse olemusest tulenevalt olla muu kui

tahtlik.

12. Swedbank ei nõustu määruskaebusega ning leiab, et eksisteerib alus lõpetada kohustustest

vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik rikkus teabe andmise

kohustust PankrS § 173 lg 2 mõistes. Võlgnik jättis hoiatustest hoolimata esitamata usaldusisiku

aruanded ning esitatud aruanded olid tihti arusaamatud ja puudulikud. Kohustustest

vabastamise menetluse jooksul peab võlgnik olema keskmisest hoolsam ning korduv

unustamine ja eksimine ei ole lubatav. Lisaks ei ole võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova

tegevusega ega seda ka otsinud ning rikkus seega vähemalt teatud aja PankrS § 173 lg-st 1

tulenevat kohustust. Meditsiiniline hinnang on koostatud 2023 lõpus, kuid tõendamata on, miks

ei otsinud võlgnik sellele eelnevalt tulutoovamat tegevust. Võlgnik oli oma kohustuste täitmisel

vähemalt raskelt hooletu. Võlgnik kahjustas oma tegevusega võlausaldaja huve, sest

PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise tõttu ei laekunud võlgnikult kogu menetluse

jooksul võlausaldajale ühtegi väljamakset.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5, § 659 ja

§ 667 lg 2 alusel tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning saata asi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rahuldab võlgniku määruskaebuse

osaliselt.

14. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse 7. veebruaril 2013, seega kohaldub

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 alusel tema avalduse menetlemisele kuni

30. juunini 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.

15. PankrS § 175 lg 1 näeb ette, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 näeb

ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta

menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist

vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem

kui seitse aastat menetluse algatamisest. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab

võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

Maakohus pikendas 14. detsembri 2021 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetlust kuni seitsme aastani, s.o kuni 13. detsembrini 2023. Seega asus maakohus õigesti

pärast nimetatud tähtaja möödumist võlgniku kohustustest vastamise avaldust läbi vaatamata.

16. PankrS

§

lg

esimese

lause

järgi

kohaldatakse

pankrotimenetlusele

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477

lg 4 näeb hagita asja läbivaatamisel ette, et menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui

seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea

korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda

ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu

arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku

ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas

määruses. Vastavalt PankrS § 175 lg-le 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest

vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes

on selleks soovi avaldanud.

Maakohus kohustas võlgnikku 17. oktoobri 2023 määrusega ilmuma 11. detsembri 2023

ärakuulamisele. Võlgnik sinna ei ilmunud, teatades 8. detsembri 2023 e-kirjaga, et on haige.

Maakohus kohustas võlgnikku esitama viie päeva jooksul haiguse lõppemisest arstitõendi ning

määras, et otsustab uue ärakuulamise määramise või mittemääramise pärast seda, kui võlgnik

tõendab ärakuulamisele ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse esinemist. Maakohus hoiatas

võlgnikku, et jätab ta kohustustest vabastamata, kui võlgnik ei tõenda mõjuva põhjuse

esinemist.

Toimiku materjalidest ega maakohtu määrusest ei selgu, millistel asjaoludel otsustas maakohus

seejärel 2. veebruaril 2024 võlgnikku ära kuulamata lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse ja keelduda teda vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohtule oleks esitatud või et ta oleks küsinud asjaolusid

ja tõendeid, millest saaks järeldada, et mõjuva põhjuse tõendamiseks määratud tähtaeg oleks

möödunud. Võlgniku määruskaebuse kohaselt oli ta haige kuni 31. jaanuarini 2024. Seega

rikkus maakohus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet, jättes võlgniku enne kohustustest

vabastamata jätmist ära kuulamata või selgeks tegemata võlgniku ärakuulamisega seonduvad

olulised asjaolud, arvestades maakohtu enda 11. detsembri 2023 protokollis määratut.

17. Maakohus tugines võlgniku kohustustest vabastamata jätmisel PankrS § 175 lg 2 p-le 2,

§ 173 lg-tele 1 ja 2 ning tõi välja, et võlgnik jättis korduvalt aruanded esitamata, ei teinud

võlausaldajatele ühtegi väljamakset, ei tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega

tõendanud tulutoova tegevuse otsimist ning varjab oma sissetulekuid. Maakohus asus

seisukohale, et võlgniku kohustuste mittetäitmine ja võlausaldajatele väljamaksete

mittetegemine, sh aruannete esitamata jätmine ja ärakuulamisest kõrvale hoidumine, on tahtlik

tegevus, millega võlgnik süüliselt kahjustas võlausaldajate huve.

Lähtudes maakohtu põhjendustest ning PankrS § 175 lg 2 p-st 2, tuli võlgniku kohustustest

vabastamisest keeldumiseks tuvastada, et võlgnik:

-

rikkus PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida, ja/või PankrS § 173 lg-st 2

tulenevat kohustust viivitamatult teatada kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjata saadud tulusid ning vara, samuti anda kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta;

-

rikkus eelnimetatud kohustusi süüliselt;

-

kahjustas kohustuse süülise rikkumisega võlausaldaja huve.

Maakohtu põhjendustest ei nähtu asjakohaseid asjaolusid ja tõendeid, millest tulenevalt jõudis

maakohus järeldusele, et võlgniku varjab sissetulekuid. Sissetulekute varjamist ei saa järeldada

üksnes sellest, et võlgnik elab Soomes ja ei väida ega tõenda sissetulekute puudumist.

Selge ei ole ka, millistel asjaoludel jõudis maakohus järeldusele, et võlgnik hoiab tahtlikult

kõrvale ärakuulamisest ja kuidas see mõjutab võlgniku kohustustest vabastamata jätmist.

Toimiku materjalidest ei ilmne, määruse tegemise ajaks oli möödunud maakohtu enda antud

tähtaeg tõendada ärakuulamisele ilmumata jätmise mõjuvat põhjust (vt eelmine punkt).

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest ning kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Maakohus ei

kohustanud võlgnikku ilmuma ärakuulamisele nt PankrS § 175 lg 4 alusel vande all teabe

andmiseks.

Maakohus loetles üldsõnaliselt erinevaid rikkumisi, kuid põhjendustest ei selgu, miks asus

maakohus seisukohale, et tegemist on tahtlike rikkumistega, ja milles seisnes võlausaldajate

huvide kahjustamine. Mh ei ole maakohus tuvastanud, et võlgnik oleks varjanud või pidanud

olema võimeline teenima tulu üle määra, mida ei pea võlausaldajatele väljamaksmiseks üle

andma, millisel juhul seisneks võlausaldajate huvide kahjustamine selles, et neile jäeti välja

maksmata raha, mida nad olid PankrS § 172 lg-st 2 tulenevalt õigustatud saama. PankrS § 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa

pöörata sissenõuet. Ringkonnakohus märgib, et kui võlgnik rikkus tulu loovutamise kohustust,

võib olla tegemist ka PankrS § 173 lg-s 3 sätestatud kohustuse rikkumisega.

18. Eeltoodust tulenevalt rikkus maakohus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet, samuti

on määrus olulises osas põhjendamata. Arvestades rikkumiste ulatust, ei pea ringkonnakohus

võimalikuks ise puudusi kõrvaldada ja saadab asja läbivaatamiseks maakohtule. Võlgniku

kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise otsustamine eeldab käesoleval juhul

võlgniku ärakuulamisega seonduvate oluliste asjaolude väljaselgitamist ja hindamist ning

olenevalt sellest võlgnikule ärakuulamiseks täiendava võimaluse andmist. Võlgnik on lisanud

küll määruskaebusele erinevaid tõendeid, kuid see ei saa praeguses olukorras asendada

ärakuulamist. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel nõuetekohaselt analüüsida ja hinnata

PankrS § 175 lg 2 p-s 2 toodud asjaolude esinemist, arvestades ka määruskaebusele lisatud

tõendeid, ning vajadusel anda võlgnikule võimalus esitada täiendavaid selgitusi ning kohustada

teda andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest (PankrS § 175 lg 4).

19. Maakohus avaldas vastavalt PankrS § 175 lg-le 7 teate võlgniku kohustustest vabastamata

jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuna ringkonnakohus tühistab

võlgniku kohustustest vabastata jätmise määruse, tuleb ka selle kohta avaldada teade

Ametlikes Teadaannetes.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule,

seetõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel jätta menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)