2-24-8492/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-8492 Tsiviilasi Hxxxx Pxxxxxx hagi Pxxxx Pxxxxxx vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja HxxxxxPxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx; Kostja Pxxxx Pxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx. Menetlus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Hxxxx Pxxxxx hagi Pxxxx Pxxxxx vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada Hxxxx Pxxxxx ja Pxxxx Pxxxx abielu, mille kohta on tehtud xxxxxxxxxxxx Tartu Maavalitsuses abielukanne nr 13-32-2011/111.

3. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast selle jõustumist kande tegemiseks rahvastikuregistrile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Hxxxx Pxxxxx (hageja) esitas 30. mail 2024 kohtule hagi Pxxxx Pxxxxxx (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

Avalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxxxxxxxxxx Tartus. Hageja soovib abielu lahutada.

2. Kostja võttis 16. juuni 2024 kirjalikus vastuses hagi õigeks ja nõustus lahutusega. Kohus kuulas kostja telefoni teel ära 17. juunil 2024. Telefonikõnes kinnitas kostja, et on lahutusega nõus, pooled elavad juba aastaid eraldi. Kostja soovib lahutuse järgselt säilitada perekonnanime Pxxxxx.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1).

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 65 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

6. Mõlema poole tahteavaldustest nähtub, et abielusuhted on lõppenud ja PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus on seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele täiendavad abinõud abielu taastamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada.

7. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

8. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik