2-23-125778/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2024, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-125778 Tsiviilasi Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu avaldus A. D. vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 8 korteriühistu, rk 80280835, lepinguline esindaja Ülli Kastepõld Puudutatud isik:

A. D., ik xxxx, kehtiv elukoht RR-s xxxx; tegelik elukoht teadmata Suuline menetlus - istung 12.06.2024

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Välja mõista puudutatud isikult A. D.elt avaldaja Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu kasuks perioodi 01.10.2016 – 31.08.2023 eest tasumata majandamiskulude võlgnevus summas 7861,60 eurot ja viivised 17.06.2024 seisuga summas 3105,51 eurot.

3. Välja mõista puudutatud isikult A. D.elt avaldaja Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu kasuks viivis põhinõude (7861,60 euro) tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.06.2024 kuni kohustuse täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista A. D.elt avaldaja Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu kasuks menetluskuluna 1062,16 eurot.

5. Välja mõista A. D.elt Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu kasuks menetluskuludelt (1062,16 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Toimetada kohtulahendi resolutsioon puudutatud isikule väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD JA AVALDUS

1. Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu (edaspidi ka KÜ või avaldaja) esitas 22.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldused A. D.e vastu. Maksekäsu kiirmenetlused anti üle jätkamiseks hagimenetlustes seoses võlgniku leidmatusega. 29.09.2023 kohtumäärusega liitis kohus ühte menetlusse tsiviilasjad 2-23-125778 ja 2-23-125796, kuna ühes menetluses on põhinõue ja teise menetluses on sellest põhinõudest tulenev viivisenõue. Liidetud asja numbriks sai 2-23- 125778. Avaldaja esitas oma nõude korrektse hagita asja avaldusena 11.10.2023.

2. Avalduse kohaselt on puudutatud isik Tapal Üleviste 13 asuva korteriühistu liige, olles elamus asuva eriomandi eseme nr xxxx omanik. Puudutatud isikul on võlg avaldaja ees. Korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KÜ põhikirja punkt 4.4 kohaselt tasub korteriomanik tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud pärast kulude suuruse selgumist. KÜ esitab korteriomanikele igakuiselt arved majandamiskulude tasumiseks.

3. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud igakuiselt arved majandamiskulude eest. Paraku ei ole puudutatud isik alates 2016. aasta oktoobrist temale esitatud arveid tasunud, va perioodi esimene, ehk oktoober 2016 arve, mis on tasutud osaliselt. Arved perioodil 31.10.2016 – 31.08.2023 on puudutatud isikul tasumata kokku summas 7861,60 eurot. Lisandub viivis kuni 11.10.2023 kokku summas 2442,39 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot. Lisaks palub avaldaja välja mõista viivise alates 12.10.2023 VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni ja jätta avaldaja menetluskulu puudutatud isiku kanda.

Arve number Arve kuupäev Tähtaeg Tasumata summa Viivis 7% kuni 31.12.2017 Viivis 8% kuni 31.12.2022 Viivis 10,5% kuni 30.06.2023 Viivis 12% kuni 11.10.2023 5542 31.10.2016 20.11.2016 10,76 2,98 4,30 0,56 0,36 5596 30.11.2016 20.12.2016 110,79 28,23 44,32 5,74 3,72 5646 31.12.2016 20.01.2017 114,28 26,64 45,71 5,92 3,83 5742 31.01.2017 20.02.2017 137,10 29,27 54,84 7,10 4,60 5795 28.02.2017 20.03.2017 126,85 24,33 50,74 6,57 4,25 5847 31.03.2017 20.04.2017 139,06 23,75 55,62 7,20 4,66 5900 30.04.2017 20.05.2017 119,43 17,81 47,77 6,18 4,00 5957 31.05.2017 20.06.2017 69,55 8,91 27,82 3,60 2,33 6014 30.06.2017 20.07.2017 40,03 4,26 16,01 2,07 1,34 6070 31.07.2017 20.08.2017 40,18 3,40 16,07 2,08 1,35 6126 31.08.2017 20.09.2017 39,65 2,53 15,86 2,05 1,33 6183 30.09.2017 20.10.2017 52,47 2,20 20,99 2,72 1,76 6240 31.10.2017 20.11.2017 117,88 2,48 47,15 6,10 3,95 6298 30.11.2017 20.12.2017 111,47

44,59 5,77 3,74 6358 31.12.2017 20.01.2018 132,00

52,25 6,84 4,43 1037 31.01.2018 20.02.2018 147,15

57,25 7,62 4,93 1098 28.02.2018 20.03.2018 159,25

60,98 8,25 5,34 1152 31.03.2018 20.04.2018 152,17

57,23 7,88 5,10

1200 30.04.2018 20.05.2018 101,38

37,46 5,25 3,40 1245 31.05.2018 20.06.2018 48,60

17,63 2,52 1,63 1303 30.06.2018 20.07.2018 41,97

14,95 2,17 1,41 1349 31.07.2018 20.08.2018 47,03

16,43 2,44 1,58 1395 31.08.2018 20.09.2018 47,51

16,28 2,46 1,59 1440 30.09.2018 20.10.2018 52,03

17,48 2,69 1,74 1485 31.10.2018 20.11.2018 97,59

32,13 5,05 3,27 1530 30.11.2018 20.12.2018 117,77

38,00 6,10 3,95 1575 31.12.2018 20.01.2019 140,46

44,36 7,27 4,71 1620 31.01.2019 20.02.2019 142,54

44,05 7,38 4,78 1665 28.02.2019 20.03.2019 120,21

36,41 1,26 4,03 1710 31.03.2019 20.04.2019 126,58

37,48 6,55 4,24 1755 30.04.2019 20.05.2019 85,40

24,73 4,42 2,86 1800 31.05.2019 20.06.2019 77,57

21,93 4,02 2,60 1845 30.06.2019 20.07.2019 47,95

13,24 2,48 1,61 1890 31.07.2019 20.08.2019 48,31

13,01 2,50 1,62 1935 31.08.2019 20.09.2019 47,98

12,60 2,48 1,61 1980 30.09.2019 20.10.2019 64,11

16,41 3,32 2,15 2026 31.10.2019 20.11.2019 104,24

25,98 5,40 3,50 2071 30.11.2019 20.12.2019 116,03

28,15 6,01 3,89 2116 31.12.2019 20.01.2020 129,02

30,43 6,68 4,33 2161 31.01.2020 20.02.2020 127,06

29,10 6,58 4,26 2206 29.02.2020 20.03.2020 108,86

24,24 5,64 3,65 2251 31.03.2020 20.04.2020 109,07

23,55 5,65 3,66 2296 30.04.2020 20.05.2020 98,76

20,67 5,11 3,31 2341 31.05.2020 20.06.2020 79,38

16,08 4,11 2,66 2388 30.06.2020 20.07.2020 48,84

9,57 2,53 1,64 2435 31.07.2020 20.08.2020 48,46

9,17 2,51 1,63 2480 31.08.2020 20.09.2020 48,88

8,91 2,53 1,64 2525 30.09.2020 20.10.2020 63,18

11,11 3,27 2,12 2570 31.10.2020 20.11.2020 84,58

14,29 4,38 2,84 2615 30.11.2020 20.12.2020 97,52

15,84 5,05 3,27 2660 31.12.2020 20.01.2021 117,90

18,35 6,10 3,95 2706 31.01.2021 20.02.2021 122,05

18,16 6,32 4,09 2751 28.02.2021 20.03.2021 152,45

21,75 7,89 5,11 2765 31.03.2021 20.04.2021 120,29

16,35 6,23 4,03 2841 30.04.2021 20.05.2021 107,64

13,92 5,57 3,61 2886 31.05.2021 20.06.2021 66,11

8,10 3,42 2,22 2931 30.06.2021 20.07.2021 40,65

4,71 1,26 1,36 2976 31.07.2021 20.08.2021 40,68

4,44 2,11 1,36 3021 31.08.2021 20.09.2021 40,60

4,16 2,10 1,36 3066 30.09.2021 20.10.2021 73,14

7,01 3,79 2,45 3111 31.10.2021 20.11.2021 91,22

8,12 4,72 3,06 3156 30.11.2021 20.12.2021 105,28

8,68 5,45 3,53 3201 31.12.2021 20.01.2022 160,29

12,12 8,30 5,38 3247 31.01.2022 20.02.2022 150,55

10,36 7,80 5,05 3292 28.02.2022 20.03.2022 128,29

8,04 6,64 4,30

3339 31.03.2022 20.04.2022 115,23

6,44 5,97 3,86 3384 30.04.2022 20.05.2022 116,72

5,76 6,04 3,91 3429 31.05.2022 20.06.2022 91,10

3,87 4,72 3,05 3474 30.06.2022 20.07.2022 40,93

1,47 2,12 1,37 3520 31.07.2022 20.08.2022 52,42

1,53 2,71 1,76 3565 31.08.2022 20.09.2022 52,62

1,18 2,72 1,76 3610 30.09.2022 20.10.2022 99,49

1,57 5,15 3,34 3655 31.10.2022 20.11.2022 119,14

1,07 6,17 4,00 3700 30.11.2022 20.12.2022 154,48

0,37 8,00 5,18 3745 31.12.2022 20.01.2023 179,90

8,33 6,03 3791 31.01.2023 20.02.2023 175,98

6,58 5,90 3836 28.02.2023 20.03.2023 164,36

4,82 5,51 3882 31.03.2023 20.04.2023 132,24

2,70 4,43 3927 30.04.2023 20.05.2023 113,51

1,34 3,81 3972 31.05.2023 20.06.2023 71,08

0,20 2,38 4017 30.06.2023 20.07.2023 42,66

1,16 4065 31.07.2023 20.08.2023 41,80

0,71 4112 31.08.2023 20.09.2023 41,86

0,29

KOKKU 7861,60 176,78 1628,69 375,36 261,56

4. 12.06.2024 kohtuistungil jääb avaldaja esitatud avalduse juurde, lisades, et alates 12.10.2023 palub viivis välja mõista mitte VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

PUUDUTATUD ISIK

5. Puudutatud isikule on tsiviilasja materjalid ja kohtukutse kätte toimetatud 22.03.2024 nende avaldamisega 06.03.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega seisukoht avaldusele tuli esitada hiljemalt 22.04.2024. Kohtu 12.06.2024 määratud istungile puudutatud isik ei ilmunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg

5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg

1 kohaselt.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

9. Kehtiva korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).

10. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteriomandi, asukohaga xxxx (registriosa nr. xxxx) omanikuks (dtl 90). Seega puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.

11. Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude summas 7861,60 eurot, mis on tekkinud perioodil 01.10.2016 – 31.08.2023. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved (dtl 152 jj). Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Puudutatud isik ei ole avaldajale kulude kandmise keeldumisest teatanud, mis välistaks puudutatud isikul avalduses märgitud kululiike tasumast. Esitatud andmetest nähtuvalt ei tulene puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid korteriomanikevahelisest kokkuleppest. Seega puudub avaldajal õiguslik alus puudutatud isikule erandite tegemiseks ning vastavalt ei ole ka puudutatud isikul õigust ühe või teise kululiigi eest makseid mitte maksta. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS §

40 tähenduses.

12. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodi 01.10.2016 – 31.08.2023 majandamiskulude võlgnevus summas 7861,60 eurot.

13. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse § 7 lg 4 sätestas, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib KÜ juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

14. Seega on nõuetekohane ja seaduslik ka puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine. Avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist alates iga arve maksetähtajast kuni 11.10.2023 kokku summas 2442,39 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub avaldaja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni määruse tegemiseni. Kuivõrd avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 11.10.2023, kuulub edaspidine viivis väljamõistmisele alates 12.10.2023. Seadusjärgne viivis põhinõudelt 7861,60 eurolt perioodil 12.10.2023 kuni 17.06.2024 (k.a) 250 päeva eest moodustab 663,12 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 17.06.2024 seisuga kokku 3105,51 eurot (2442,39 eurot + 663,12 eurot).

15. Avaldaja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st

367 kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele alates 18.06.2024 edasiulatuv viivis põhivõla tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras kuni põhivõla 7861,60 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 7861,60 euro suurust ehk edaspidiselt arvestatav viivis mitte rohkem kui 4756,09 eurot (7861,60 – 3105,51).

16. KrtS § 42 lg 2 punkti 3 kohaselt kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni

50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro. Kuivõrd avaldaja nõue ületab 1000 eurot on sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 50 eurot põhjendatud ja kuulub samuti puudutatud isikult väljamõistmisele.

MENETLUSKULUD

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

18. Avaldaja palub jätta mõlema vaidluspoole menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik korteriomanikuna ei ole täitnud enda rahalisi kohustusi avaldajast korteriühistu ees nõuetekohaselt.

19. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

20. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 01.03.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud menetluskulusid kokku summas 760 eurot. Menetluskulud on kujunenud järgnevalt: 1) Asjaolude selgitamine, tõendite valimine ja hindamine, infovahetus kliendiga, avalduse koostamine ja esitamine hagita menetluses tsiviilasjas 2-23-125778 - MTÜ Korteriühistute Õiguskeskus poolt 18.10.2023 esitatud arve 23205 alusel 675 eurot (7,5 töötundi korda 90 eurot); 2) Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kantud kulud: riigilõiv 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot, kokku 85 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

21. Avaldaja esindaja ei ole käibemaksukohustuslane ja seega ei ole arvele lisatud käibemaksu.

22. Avaldaja on märkinud menetluskulude nimekirjas tasutud riigilõivu suuruseks 65 eurot, kuid tegelikkuses on käesoleval juhul ühendatud tsiviilasjad 2-23-125778 ja 2-23-125796, mistõttu on avaldaja poolt kantud kulu riigilõivule asjas 2-23-125796 65 eurot ning asjas 2-23-125778 302,16 eurot, kokku 367,16 eurot. TsMS § 150 lg 33 kohaselt ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv on vältimatult vajalik ja põhjendatud kulu avalduse esitamisel, mistõttu kuulub see summas 367,16 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.

23. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab avaldaja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks puudutatud isikult summas 20 eurot (TsMS § 484²).

24. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

25. Kohus, kontrollinud avaldaja esindaja märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et õigusabikulu nõue on avalduse asjaolusid ja menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 90 eurot on väljakujunenud kohtupraktika seisukohalt äärmiselt mõistlik. Seega kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele esindajatasu 675 eurot (7,5 h x 90 eurot).

26. Kokkuvõttes kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskuluna 1062,16 eurot (367,16 eurot riigilõivud, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ning 675 eurot õigusabikulud).

27. Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

28. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalselt allkirjastatud)

Marika Leimann Kohtunik