3-22-2242/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-2242

Haldusasi

X.X. kaebus Justiitsministeeriumi 16. septembri

2022. a otsuse nr 11-06/5678 tühistamiseks ning

Justiitsministeeriumi kohustamiseks vaadata uuesti

läbi Tallinna Vangla taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Viru Vanglalt 25. märtsil 2024 ja 26. märtsil 2024

saabunud täiendavad tõendid kaebaja telefonikõnede väljavõtete kohta.

2. Jätta X.X. taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks

rahuldamata.

3. Tagastada apellatsioonkaebus läbivaatamatult selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6 ja § 187 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus jättis 4. septembri 2023. a otsusega rahuldamata X.X. kaebuse

Justiitsministeeriumi 16. septembri 2022. a otsuse nr 11-06/5678 tühistamiseks ning

Justiitsministeeriumi kohustamiseks vaadata uuesti läbi Tallinna Vangla taotlus

(resolutsiooni p 1) ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 2).

2. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt tehti halduskohtu kohtuotsus kaebajale, tema esindajale

vandeadvokaadile Raiko Paasile ja Justiitsministeeriumi esindajale avalikus e-toimikus

nähtavaks 4. septembril 2023. Samal kuupäeval tehti halduskohtu otsus kättesaadavaks

kaebaja esindajale ja Justiitsministeeriumi esindajale. Kaebaja esindajana sai vandeadvokaat

Raiko Paas halduskohtu otsuse e-toimiku kaudu kätte 4. septembril 2023 kell 22:04.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb

apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Kuna halduskohtu otsus tehti avalikult teatavaks 4. septembril 2023, siis oli

apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 4. oktoobril 2023. Tartu Halduskohus on 4.

septembri 2023. a otsuse edasikaebamise korra ja selgituste osas apellatsioonkaebuse

esitamise viimase kuupäeva - 4. oktoober 2023 - ka selgelt ära märkinud.

4. 21. oktoobril 2024 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule avalduse, milles märkis, et

halduskohus jättis 4. septembri 2023. a otsusega tema kaebuse rahuldamata. Nimetatud asjas

oli kaebaja esindaja advokaat Raiko Paas, kes ei teavitanud kaebajat otsuse avaldamisest ja

seda kaebajale ei esitanud ega kaevanud edasi apellatsioonimenetluses. Samuti ei edastanud

halduskohus enda otsust kaebajale. 20. oktoobril 2023 tagati kaebajale ligipääs e-toimikule,

kust kaebaja eeltoodu avastas. Kaebaja palub ennistada apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaeg kuna ta soovib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu otsusele iseseisvalt.

Taotlus on põhjendatud, kuna esindaja ei täitnud oma kohustusi ja toimis pahatahtlikult.

Tartu Halduskohus edastas kaebaja avalduse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

5. Tartu Ringkonnakohus esitas 20. veebruaril 2024 kaebajale kohtunõude ja palus kohtule

teada anda, kas kaebaja 21. oktoobri 2023. a avalduse puhul on tegemist

apellatsioonkaebusega Tartu Halduskohtu 4. septembri 2023. a otsuse peale või soovib

kaebaja esitada apellatsioonkaebuse eraldi dokumendina. Samuti palus ringkonnakohus

selgitada, millal kaebaja suhtles oma esindajaga R. Paasiga seoses haldusasja nr 3-22-2242

kohtumenetlusega.

6. Kaebaja teatas 25. veebruaril 2024 vastuseks ringkonnakohtu kohtunõudele, et soovib

esitada apellatsioonkaebuse eraldi dokumendina ning suhtles esindaja R. Paasiga seoses

haldusasjaga nr 3-22-2242 pärast 20. oktoobrit 2023.

7. Ringkonnakohus andis kaebajale tähtaja 12. märts 2024 apellatsioonkaebuse esitamiseks

ning kaebaja esitas 10. märtsil 2024 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb

Tartu Halduskohtu 4. septembri 2023. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega

rahuldada kaebaja kaebus. Lisaks taotleb kaebaja enda vabastamist riigilõivu tasumisest

seoses maksejõuetusega.

8. Justiitsministeerium esitas 3. aprillil 2024 ringkonnakohtule seisukoha kaebaja taotluse

osas ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Vastustaja leidis, et kaebajal ei

esinenud mõjuvat põhjust kaebetähtaja mitte järgimiseks ning menetlustähtaja ennistamine

ei ole põhjendatud. Vastustajal puudub alus kahelda kaebaja esindaja professionaalsuses.

Kaebaja ja advokaadi vahel on toimunud tihe suhtlus kohtumenetluse ajal. Nad on suhelnud

nii telefoni teel kui ka lühiajaliste kokkusaamiste kaudu. Puudub alus kahelda, et tiheda

suhtlemise ajal ei ole vandeadvokaat teavitanud kaebajat otsuse avalikustamisest ja sisust.

Eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus isik leiab, et tema esindaja käitus pahatahtlikult ja ei

täitnud enda kohustusi, teeb ta advokaadiga edasi koostööd.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning apellatsioonkaebus kaebajale tagastada.

10. HKMS § 187 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus otsustab pärast apellatsioonkaebuse

saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebus tagastatakse

HKMS § 187 lg 3 p 2 alusel, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja

möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega.

11. Tulenevalt HKMS § 181 lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Praeguses haldusasjas tegi halduskohus otsuse

avalikult teatavaks 4. septembril 2023 ning apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev oli

4. oktoober 2023. Kaebaja esitas 21. oktoobril 2023 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse

2

esitamise tähtaja ennistamise taotluse, misjärel ringkonnakohus selgitas kaebajale, et kui

kohtule ei ole esitatud apellatsioonkaebust, ei ole kohtul võimalik lahendada ka taotlust

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, kuna HKMS § 71 lg 4 järgi tuleb

tähtaja ennistamise avalduse esitamisega samal ajal teha ka menetlustoiming, mille

tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse.

Kaebaja esitas kohtu nõudel apellatsioonkaebuse 10. märtsil 2024.

12. Tulenevalt HKMS § 181 lg-st 3 otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja

ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel. Tähtaja ennistamise taotluses tuleb märkida ennistamise aluseks olevad asjaolud ja

põhjendus selle kohta, miks kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja mööda lasi.

HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus,

menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille

tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda.

13. Üldjuhul on tähtaja ennistamine õigustatud objektiivsete takistuste esinemise korral.

Selliseks takistuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei

saa (Riigikohtu 24. jaanuari 2007. a määrus asjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Riigikohtu praktika

kohaselt võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks teatud tingimustel olla ka õiguslikes

küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla

vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise

kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid

(protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust

ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab

lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a

otsus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19).

14. Kaebaja märkis taotluses, et tema esindaja ei teatanud talle halduskohtu otsuse ajast ega

edastanud seda talle ning kohtuotsust ei edastanud talle ka halduskohus. Kaebaja ei ole rahul

esindaja tegevusega, kuna esindaja ei esitanud ka apellatsioonkaebust halduskohtu otsuse

peale ning leiab, et seetõttu on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus

põhjendatud.

15. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole kaebaja taotluses väljatoodud

asjaolud seoses halduskohtu otsusest teadasaamise ja edastamisega. Haldusasja nr 3-22-2242

materjalidest nähtuvalt ja kaebaja enda sõnul oli kaebajal käesolevas haldusasjas esindajaks

vandeadvokaat. Vandeadvokaat on kõrgete õigusalaste teadmistega isik, kellelt saab eeldada

kohtumenetluse nõuete tundmist ja järgimist ning kelle puhul ei ole apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ületamine vabandatav kogenematusest tingitud eksimusega. Kaebaja

esindaja sai halduskohtu 4. septembri 2023. a otsuse kätte samal päeval. See, et kaebaja

sõnul ei edastanud esindaja kaebajale halduskohtu otsust ega esitanud apellatsioonkaebust,

ei ole mõjuvaks põhjuseks ülemääraselt viivitada apellatsioonkaebuse esitamisega.

Halduskohtul ei olnud tulenevalt HKMS § 74 lg-st 3 kohustust edastada kohtuotsust

paberkandjal kätte ka kaebajale endale, mistõttu ei ole kaebaja vastav väide asjakohane.

Ringkonnakohtu hinnangul toimub esindaja ja esindatava suhtlus ja asjaajamine nende

omavahelise kokkuleppe alusel ning kohus sinna ei sekku. Seega kui kaebaja esindaja

tähtaegselt ei vaidlustanud halduskohtu otsust, võis see tuleneda ka nende omavahelisest

kokkuleppest.

16. Samas on ringkonnakohtule Viru Vanglalt 25. ja 26. märtsil 2024 saadud teabe alusel

selge, et kaebaja ja vandeadvokaat R. Paas suhtlesid ajal, mil halduskohtumenetlus ei olnud

veel lõppenud ning ka pärast seda. Halduskohtu otsuse avalikult teatavakstegemise aja

3

määramisest 30. juunil 2023 kuni apellatsioonkaebuse esitamise tähtajani 4. oktoobril 2024

suhtlesid kaebaja ja tema esindaja nii kokkusaamiste kui ka telefoni teel. Viru Vangla

kinnitusel toimusid kaebaja ja tema esindaja kokkusaamised 28. juulil 2023, 15. septembril

2023, 29. septembril 2023 ja 4. oktoobril 2023. Perioodil juuli kuni 4. oktoober 2023

suhtlesid kaebaja ja esindaja tihedalt telefoni teel, keskmiselt 7-8 korda kuus. Pärast

halduskohtu otsuse teatavakstegemist 4. septembril 2023 toimusid lisaks lühidalt (14-42

sekundit) kestvatele telefonikõnedele ka veidi pikemad telefonikõned (näiteks 1 minut 58

sekundit) 11., 12. ja 13. septembril 2023. Kaebaja ja esindaja kohtusid apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja kulgemise jooksul kolmel korral – 15. ja 29. septembril ning 4. oktoobril

2023.

17. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ja tema esindaja kohtumised ning telefonikõned, nii

halduskohtu menetluses otsuse teatavaks tegemise tähtpäeva määramise järel kui ka

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulgemise ajal, kinnitavad, et nad suhtlesid omavahel

tihedalt. Ei ole usutav, et esindaja ei teavitanud kaebajat haldusasjas nr 3-22-2242

halduskohtu otsuse teatavaks tegemise tähtpäevast, tehtud otsusest ega edasikaebe

võimalusest, s.h tähtajast. Kaebaja esindaja on olnud halduskohtumenetluses aktiivne ka

pärast otsuse avalikult teatavakstegemise kuupäevast teadasaamist, esitades 21. juulil 2023

halduskohtule asjaga seotud menetluskulude nimekirja. Sellele lisatud arvest ilmneb, et

esindaja esitas kaebajale arve õigusabiteenuse eest tasumise tähtajaga 30. juulil 2023.

Seetõttu on ilmne, et esindaja selgitas kaebajale sedagi, et arve esitamine on seotud

menetluse lõpetamisega halduskohtus, s.t et peagi oli oodata halduskohtu otsuse avalikult

teatavaks tegemist. Selles olukorras tuleb kaebaja käitumist apellatsioonkaebuse esitamisega

hilinemisel pidada hooletuks isegi juhul, kui kaebaja esindaja tõepoolest ei teatanud

kaebajale otsesõnu, et otsus on teatavaks tehtud ega tutvustanud otsuse sisu. Isegi

õigusalaseid eriteadmisi omamata ei saanud kaebaja eeldada, et pärast otsuse avalikult

teatavaks tegemise tähtaja määramist võib kohus otsuse teha suvalisel hetkel ja otsuse

vaidlustamine apellatsioonkaebuse esitamisega on võimalik sõltuvalt sellest, millal kaebaja

ise halduskohtu otsuse vastu huvi tunneb.

18. Asjaolu, et kaebaja esitas halduskohtule 28. augustil 2023 taotluse salastada tema

isikuandmed kõikides haldusasjades viitab samuti pigem sellele, et kaebaja oli teadlik

halduskohtu otsuse teatavakstegemise ajast 4. septembril 2023.

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei taga halduskohtu otsusest võimalik hilisem teadasaamine

kaebajale apellatsioonitähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamise põhjendatuse üle tuleb igal

üksikjuhtumil otsustada eraldi, kuid kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, mille tõttu ta

ise ei tundnud huvi halduskohtu otsuse teatavaks tegemise aja kohta või, et tal esines

kohtuga või oma esindajaga suhtlemisel takistusi.

20. Kuna kaebaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tal endal või tema

esindajal apellatsioonkaebust kohtule tähtaegselt esitamast ja tähtaja ületamine ei ole

vabandatav kaebaja esindaja käitumisega halduskohtu otsusest teadasaamise ja edastamise

osas, ei pea ringkonnakohus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjendatuks.

Ringkonnakohus keeldub kaebaja 10. märtsil 2024 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest ja tagastab selle HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel kaebajale.

Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

4