2-23-150981/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-150981 1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2024, Narva Kohtuasja number 2-23-150981 Kohtuasi Aktiva Finance Group OÜ hagi E K (K ) vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming Menetlusosalised Menetluse uuendamine, läbi vaatamata jätmine

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: E K (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasjas nr 2-23-150981 menetlus.

2. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi E K (K ) vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Saata määrus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi E K vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4532,79 eurot, intressid 325,01 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 363,13

2-23-150981 2(3)

eurot, viivise alates 31. jaanuarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni 20,9% aastas ning menetluskulud. Kohus peatas tsiviilasjas menetluse kuni tsiviilasja nr 2-23-17488 menetluse lõppemiseni.

Tsiviilasjas nr 2-23-17488 on tehtud lõpplahend 10. mail 2024. Kohtumäärusega on kinnitatud hageja nõudeks 11946,76 eurot igakuise maksega 130,63 eurot.

Hageja leiab, et kuivõrd esitatud nõude suhtes kehtib tsiviilasjas nr 2-23-5284 kinnitatud ümberkujundamiskava, mis on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 30 lg 4 kohaselt täitedokument, ei ole käesolevas asjas põhjendatud menetlust jätkata. Kuna hageja nõue sisaldub tsiviilasjas nr 2-23-17488 kinnitatud võlgade ümberkujundamiskavas, tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest või tuleb see käesolevas tsiviilasjas nr 2-23- 150981 jätta läbivaatamata, kuna FIMS § 32 lg 2 järgi ei ole esitatud hagi menetlemine lubatud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et menetlus tuleb uuendada ja hageja nõue tuleb jätta läbi vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 alusel uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Vastavalt TsMS § 361 lg 3 loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 361 lg 1 kohaselt jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi.

Eeltoodu alusel uuendab kohus tsiviilasjas menetluse.

Hageja palub jätta nõude läbi vaatamata, kuna nõude suhtes kehtib ümberkujundamiskava, mis on täitedokument, ning kava kehtib ka hageja nõudele.

TsMS § 423 lg 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

FiMS § 32 lg 1 näeb ette, et ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. FiMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. FIMS § 32 lg 2 kohaselt ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti.

Käesoleval juhul kehtib hageja nõude suhtes ümberkujundamiskava (tsiviilasi nr 2-23-5284), mis on FiMS § 30 lg 4 kohaselt täitedokument, mistõttu on alus menetluse lõpetamiseks.

Ümberkujundamiskava kinnitamine annab õiguskindluse ja selguse, kuidas ja millal nõue rahuldatakse. Hagejal on olemas dokument, mille abil nõuet täita, ilma et oleks vaja kohut täiendavalt koormata nõude läbivaatamisega. Seega ei ole vajalik nõuet läbi vaadata, kuna kinnitatud ümberkujundamiskava ja selle alusel läbiviidav täitemenetlus tagavad hagejale piisava õiguskaitse ja võimaluse nõude maksma panemiseks. Seega on kohtu ressursside ja aja säästmiseks põhjendatud nõude läbi vaatamata jätmine.

2-23-150981 3(3)

Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Vastavalt TsMS § 173 lõikele 3 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata.

TsMS § 168 lõike 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Kohus leidis, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad põhjendatud menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand kohtunik